2-16-11179/13 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2016 äriruumi üürilepingu nr 7-585 lõpetamise kokkuleppe, mille punkti 5 kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees 11 024,56 eurot. Võlgnevus jagati neljaks osaks ja kostja kohustus tasuma võlgnevuse nelja kuu jooksul alates 01.07.2016 igakuiselt 1. kuupäevaks 2756,14 eurot. Esimese osamakse kohustus kostja tasuma 01.07.2016, kuid kostja rikkus oma kohustust. Hageja esitas kostjale 15.07.2016 pretensiooni kohustuse täitmise nõudes, paludes võlgnevus hiljemalt 18.07.2016 tasuda. Kostja teatas hagejale suuliselt, et kohustust täita ei kavatse raha puudumise tõttu. Kuna kostja on viivitanud oma rahalise kohustuse täitmisega ning hageja on andnud üürnikule korduvalt täiendavaid tähtaegu, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud, nõuab hageja lisaks põhivõlgnevusele ka viivise tasumist. Viivise suurus on arvestuslikult 6904,13 eurot, hageja palub kostjalt välja mõista viivise 2 756,14 euro suuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 11 024,56 eurot ja viivised 2 756,14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivise menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel. Kostja seisukohta hagi kohta ei esitanud, istungile ei ilmunud. Menetlusdokumendid (hagi menetlusse võtmise määrus, hagiavaldus lisadega, menetluskulude nimekiri ning kohtukutse) toimetas kohus kostjale kätte avalikult, s.o Ametlike Teadaannete kaudu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja hagile ei vastanud, eelistungile ei ilmunud. Hageja taotles eelistungil asja sisulist lahendamist. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus asja sisuliselt lahendada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tulenevalt VÕS § 272 lg-st 1 kohaldatakse VÕS üürilepingu sätteid (15.ptk) ka äriruumidele. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohutust rikkunud (p 1); rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Seejuures võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2). VÕS § 108 lg 1 sätestab hagejale õiguse nõuda kostjalt raha maksmise ja viivise maksmise kohustust.

Hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2016 äriruumi üürilepingu nr 7-585 lõpetamise kokkuleppe, mille punkti 5 kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees 11 024,56 eurot. Kostja on oma võlgnevust hageja ees tunnistanud ning kohustunud selle tasuma nelja osamaksega. Kostja võetud kohustust ei täitnud. Eelistungi toimumise ajaks olid muutunud sissenõutavaks kõik 4 osamakset. Hageja palus kostjalt välja nõuda põhinõude 11 024,56 ning 2756,14 eurot. Arvestades eelistungil hageja poolt nõuete täpsustamist, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 024,56 eurot ja viivise 2756,16 eurot. Tsiviilasja hind on 14 056,31 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Menetluskulud Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hageja menetluskulud kostjalt välja. Hageja menetluskuludeks vastavalt esitatud dokumendile (lk 69-70) on lepingulise esindaja kulud 403,33 eurot (TsMS § 144 p 1) ja riigilõiv 650 eurot. Esindaja tunnitasumäär on 110 eurot (käibemaksuta). Nimetatule lisanud menetluskulu 110 eurot vastavalt istungi protokollile – 30 minutit istungiks valmistumise ja 30 minutit istungil osalemise eest. Hagejale osutas esindaja õigusabi kokku 4 h ja 40 minutit. Tasu kogusuurus on 1163,33 eurot. Menetluskulu palub hageja välja mõista käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Hageja kinnitab, et kulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. TsMS § 177 lg 4 alusel palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumiseks. Kostja esindamiseks tegi esindaja järgmised toimingud:  19.07.2016 hagiavalduse koostamine MGM-E Kaubandus vastu, 2 h;  02.02.2017 kohtunõude täitmine tsiviilasjas nr 2-16-11179 (MGM-E Kaubandus – aadressiandmed), 10 min;  31.03.2017 kiri kliendile seoses MGM-E kaubandusega , 45 min.;  14.11.2017 eelistungi ettevalmistamise ajaks palub hageja arvestada 30 minutit ja osavõtu kulu palub hageja arvestada tunnitasu määra 110 eurot ja istungiks kulunud aja järgi. Eelistung kestis vastavalt protokollile 30 min. Seega on hageja kulu seoses eelistungi ettevalmistamisega ja esindaja osavõtuga eelistungist 110 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 1163,33 (650+513,33) eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus loeb asja keerukust ja asja menetlemisele kulunud aega arvestades esindaja põhjendatud tasu määraks 110 eurot käibemaksuta (hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta). Sellises suuruses tasumäär on kooskõlas ka kohtupraktikaga. Kohus vähendab ajakulu 1 tunni võrra ja loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 02.02.2017 kohtunõude täitmisel 30 minutit, kuivõrd kohus leiab, et äriregistris andmete otsimisele ja väljavõtete tegemisele ei ole põhjendatud ajakulu 1 h ja 30 minutit. Kohus vähendab ajakulu 1 h võrra. Ülejäänud ajakulu on kohtu arvates põhjendatud. Seega loeb kohus hageja esindaja tunnitasumääraks 110 eurot käibemaksuta ja põhjendatud ajakuluks 3 h ja 40 min. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1053,33 eurot (sh riigilõiv 650 eurot), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. TsMS § 177 lg 4 alusel paneb kohus kostjale hageja taotlusel kohustuse tasuda hagejale