Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-100803

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-17-100803 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Omega Laen AS esitas 16.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX 6400 euro saamiseks. Kohus tegi 19.01.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 08.02.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 10.02.2017 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Omega Laen AS esitas 27.02.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse, mida täpsustas 27.03.2017 kostja XXX ja hageja vahel 27.05.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 68095 tuleneva võlgnevuse summas 6442.34 euro, sh põhinõude 4952.12 euro, intressi 905.79 euro, leppetrahvi 478.75 euro, sissenõudmiskulude 12 euro, 27.02.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 93.68 euro ja lisanduva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 28.02.2017, väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on XXX’le üritanud makseettepanekut kätte toimetada eposti aadressidel [email protected], millelt on dokumendid tagastatud muul põhjusel ja XXX, XXX, millelt pole vastust tulnud. XXX poja sõnul elab ema Venemaal, täpsemad andmed puuduvad. Vastuseks Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 03.11.2016, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puudub info XXX kontaktandmete ja viibimis- või elukoha kohta. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnal ei ole õnnestunud võlgnikule makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid aadressil Venemaa, XXX, mis tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Rahvastikuregistris on kostja elukoha andmed esitatud kohaliku omavalitsuse täpsusega, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2017 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult

2-17-100803 kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul on hagi osaliselt (põhinõue 4952.12 eurot, intress 905.79 eurot, viivis 27.02.2017 seisuga 93.68 eurot, sissenõudmiskulud 12 eurot ja lisanduv viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 28.02.2017) hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue põhjendatud leppetrahvi 478.75 euro osas. Hagiavalduse järgi on hageja ja kostja vaheline laenuleping sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel kokku lepitud leppetrahv, mis on sätestatud tarbijakrediidilepingu punktis 7.2. ning mille kohaselt lepingu erakorralise ülesütlemise korral mõnel lepingu punktides 9.1.1 – 9.1.6 nimetatud alusel on tarbija kohustatud tasuma krediidiandja nõudel leppetrahvi 10% krediidisummalt. Hageja on välja toonud, et esitas 23.12.2016 kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu ülesse ja nõudis kostjalt kogu võla tagastamist koos kogunenud intressi ja viivisega ning leppetrahvinõudega. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kostja nimetatud tähtajaks kohustust ei täitnud. Hageja leiab, et kostja rikub lepingujärgseid kohustusi ning hagejal on õigus nõuda leppetrahvi summas 478.75 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Lähtudes laenusummast on kohustuse rikkumise (laenusumma ja kõrvalnõuete tasumata jätmise) eest ette nähtud kindlas suuruses (st 10% laenusummalt) leppetrahv 478.75 eurot ebamõistlikult suur. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et üldtingimuste p 7.2 leppetrahvi osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahv 478.75 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-17-100803 TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu 450 euro ja õigusabikulu 400 euro, kokku 445 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 418.50 euro (450 x 93%) väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas 100 eurot põhjendatuks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud 93 eurot (100 x 93%). Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-17-100803 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.