Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2 (7)

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3 (7)

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale postiteenuse osutaja vahendusel kätte toimetatud 08.09.2017. a (tl 51). Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 11.12.2010. a, 10.11.2011. a ja 28.12.2014. a sõlmitud liitumislepingud ja 28.12.2014. a sõlmitud järelmaksuleping, millest tulenevad nõuded on Tele2 Eesti AS loovutanud 11.06.2016. a hagejale. Hagi rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 164 lg 1 ja 2, 170, 402 lg 1, 416 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 415 lg 1, 113 lg 1 ja 159 lg 1 ja TsMS § 367. VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kuna senine võlausaldaja Tele2 Eesti AS on 11.06.2016. a loovutanud nõude kostja vastu hagejale, teatades sellest 13.06.2016 kostjale, saab hageja VÕS § 164 lg 2 alusel nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. Kuna kostja pole Tele2 Eesti AS-ile tasunud liitumislepingute alusel osutatud teenuste eest ja maksnud järelmaksulepingust tulenevaid osamakseid ning kostja pole tasunud võlgnevust ka uuele võlausaldajale, tuleb kostjalt VÕS §-de 619, 402 lg 1, 158 lg 1 , 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 416 lg 1 alusel välja mõista liitumislepingutest ja järelmaksulepingutest tuleneva põhivõlgnevuse katteks 145,51 eurot ja leppetrahvi katteks 139,79 eurot , seega kokku 285,30 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni 4 (7)

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt ja leppetrahvilt alates hagi esitamisest 31.08.2017. a. Kohus mõistab lisandunud viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni välja kindlas summas ning edasi protsendina põhinõudelt ja leppetrahvilt VÕS §-s 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas ehk 0,022 % päevas. Ajavahemik hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on 71 päeva, järelikult tuleb lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni välja mõista summas 4,46 eurot (285,30 x 0,00022 x 71). Alates 10.11.2017. a kuni põhivõlgnevuse ja leppetrahvi tasumiseni tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis tasumata põhivõlgnevuse ja leppetrahvi summalt (praegu 285,30 eurot) VÕS §-s 113 lõikes 1 punktis 2 sätestatud määras (praegu 0,022% päevas). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lõike 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

5 (7)

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja järgi nõuab hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 350 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 275 eurot hagimenetlusega seotud õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (makseettepanek tl 3 pöördel) ja hagi esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu 30 eurot (maksekorraldus tl 39). Seega kokku on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 75 eurot. TsMS § 144 p 1 järgi on üheks kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast ning 30.08.2017. a arvest nr 2334346

OÜ

Julianuse

Õigusbüroo

(tl 12) nähtub, et hageja on oma lepingulisele esindajale maksnud tasuna õigusabi eest 275 eurot. Kohus leiab, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, hagiavalduse maht oli umbes viis lehekülge ja dokumentide hulk, mis tuli läbi töötada hagiavalduse esitamiseks, oli väike, on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 225 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 300 (75 +225) eurot.

6 (7)

TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hageja kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu – 225 eurot, on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.