Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-10398

ASJAOLUD

Xxxxon esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 21.09.2017 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur esitas kirjalikud järelpärimised Xxxxvarade ja võlgade väljaselgitamiseks järgnevalt: BIGPANK AS, AS DNB Pank (pangateenused), Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS Eesti Krediidipank, Versobank AS, Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS Citadele

2(5)

2-17-10398 banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS SEB Pank, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS, AS LHV Pank, Pohjola Bank Plc eesti filiaal, ALG Liisingu AS, AS DNB Pank (liising), Krediidipanga Liisingu AS, SIA UniCredit Leasing Eesti filial, OÜ Aires Liising, Mogo OÜ, Nordea Finance Estonia AS, AS SEB Liising, AS Swedbank Liising, MC Liising OÜ, Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo, Riiklik Ehitiseregister ja Kinnistusregister, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Maksu- ja Tolliamet, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda täitemenetluste register ja Vanglale. Ajutisele haldurile esitatud andmetel puudub Xxxx`l vara. Xxxx’i sissetulek vabakasutuskonto alusel on lähikondse toetus ning ebaregulaarne töötasu. Ajutine pankrotihaldur märgib, et VangS § 44 lg 2 alusel jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega on võimalik täita isikul kohustusi sõltuvalt kinnipeetava isikuarvel olevatest vahenditest 50% ulatuses. Mistahes muu vara puudub. Lähtudes järelepärimiste teel kogutud ning Xxxx`i poolt esitatud andmetest on Xxxx`l kohustusi vähemalt 12 008,10 euro ulatuses. Ajutise halduri poolt kogutud andmetel tulenevad Xxxxkohustused kriminaalmenetlustes tehtud kohtuotsustest ja tsiviilhagide alusel väljamõistetud kahju hüvitistest. Xxxxarvelduskontodel puuduvad tehingud, seega ei ole ajutine haldur tuvastanud laekumisi või väljamakseid, mis väljuks igapäevasest elukorraldusest. Ajutine pankrotihaldur on tulenevalt karistus- ja täitemenetluste registritest nähtuvatest andmetest seisukohal, et Xxxx’i võimatus täita võetud kohustusi saabus 2008.a. lõpuks, mis ajaks oli algatatud neli täitemenetlust 1 814,18 euro sissenõudmiseks, ning mille menetlused ei ole käesoleva ajani lõppenud, ning peale mida on täiendavalt algatatud üheksa täitemenetlust 8 974,61 euro sissenõudmiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuritegude toimepanemine ning selle tagajärjel hagide alusel kahju hüvitiste väljamõistmine ja suutmatus täita jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur on seisukohal, et Xxxxon maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga ehk oma kohustuste tahtlik rikkumine. Järelepärimiste teel kogutud andmetel puudub Xxxxvara, mille arvelt nõudeid rahuldada. Samas on võlgnik esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Käesoleval ajal puuduvad ajutisel halduril andmed selle kohta, mis välistaksid füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 171 lg-s 2 toodud alustel. Ajutise halduri tasu taotlus Vastavalt käesolevale ajutise halduri arvamusele lisatud tööaruandele, kulutas ajutine haldur seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi. Lähtudes ajutise halduri tunnitasust, summas 90 eurot, moodustab ajutise halduri tasu suuruseks 540 eurot (6x90), millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot. Ajutine haldur on pankrotiavalduse menetluse käigus tuvastanud, et võlgniku vara arvelt ei ole täies ulatuses võimalik tasuda ajutise halduri tasu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3(5)

2-17-10398 PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb pankrot välja kuulutada. Toomas Saarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Toomas Saarma tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 21.11.2017, algusega kell 11:00. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ

4(5)

2-17-10398 Haldur, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.