Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. november 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-186
Tsiviilasi
X.X. hagi OÜ Jaoskond vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
840 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. aprilli 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Jaoskond apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. oktoober 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Jaoskond (registrikood 12973021), seaduslik esindaja juhatuse liige Illart Kivisalu Vastustaja (hageja): X.X. (isikukood XXX)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 7. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Samuti on kostja olnud enne kohtuistungit ise seisukohal, et ülesütlemine toimus suuliselt. Ülesütlemiseks puudusid ka materiaalsed eeldused. Kostjal ei olnud sisuliselt alust töölepingut hagejaga erakorraliselt üles öelda. Toiduseaduse (ToiduS) § 27 lg 4 ja § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt on töötajate toiduhügieenikoolituse kohustatud korraldama käitleja, st antud juhul kostja. Seega isegi, kui hagejal oli vajalik koolitus läbimata, oli see tingitud kostja enda tegematajätmisest. Maakohus jättis arvestamata kostja väited hagejal tervisetõendi puudumise kohta, kuna kostja esitas väited hilinenult. Igal juhul on nii koolituse kui ka tervisetõendi puudumine sellised puudused, mida hageja oleks saanud lihtsalt kõrvaldada. Seega oleks kostja enne töölepingu ülesütlemist pidanud TLS § 88 lg 3 kohaselt hagejat hoiatama ja andma talle võimaluse töötamise takistused kõrvaldada. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töösuhte ajast, kui see oleks lõppenud lepingu kehtiva ülesütlemise korral. Kuigi kostja ei ole vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust esitanud, on põhjendatud lõpetada töösuhe alates 15. novembrist 2016, st TLS § 97 lg 2 p 1 järgse etteteatamistähtaja möödumisel kostja e-kirja saatmisest, millest nähtus, et kostja hinnangul on töösuhe lõppenud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kolme kuu keskmine brutotöötasu oli 1260 eurot 30 senti. Arvestades töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise ulatust, ei ole võimalik mõista hageja kasuks välja suuremat hüvitist kui 840 eurot. Töövaidluskomisjon vähendas hüvitist mh põhjusel, et poolte töösuhe kestis lühikest aega. Seega ei ole põhjendatud sel põhjusel täiendavalt hüvitist vähendada. Muid põhjuseid hüvitise vähendamiseks maakohus ei tuvastanud. Põhjendatud on hageja haigushüvitise nõue. Kostja on tunnistanud, et ta hagejale haigushüvitist ei maksnud ning pooled ei vaidle hüvitise suuruse üle.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja 31. oktoobri 2016 e-kirja hagejale (tvk toimik tl 7,8) ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kuna asjas ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et tööleping on TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuet järgides üles öeldud, on töölepingu ülesütlemine vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Kostja ei ole töölepingut hagejaga kehtivalt üles öelnud ning seetõttu on asjakohatud kostja väited selle kohta, et hageja ei esitanud talle tervisetõendit ega osalenud hügieenikoolitusel. Samas on maakohus oma otsuses eelnimetatud väidetele vastanud (otsuse punkt 9) ning ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Samuti on asjakohtu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja ei teavitanud tööle kandideerides oma töövõimetusest ning oli iga kuu vähemalt ühe nädala palavikuga kodus. Kuna kostja ei ole öelnud töölepingut üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis puudub selgus selles, millised asjaolud olid üldse kostjapoolse väidetava töölepingu ülesütlemise seadusest tulenevaks aluseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.