Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avalduse asjaolud, nõue Avaldaja esitas 07.11.2024 kohtule avalduse, milles palus P. P. välja mõista avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võla 2087,40 eurot ja menetluskulud. Menetluse käigus (06.01.2025) täpsustas avaldaja nõuet ja võlaperioodi. 07.11.2024 esitatud arvel oli võlg mitte 2087,40 eurot, vaid 1687,40 eurot, sest võlg vähenes, kuna M. T. tasus 30.10.2024 400 eurot puudutatud isiku võla katteks. 06.01.2025 avalduses märkis avaldaja, et puudutatud isik tasus peale esialgse avalduse esitamist kokku 975 eurot. Avaldaja täpsustas seetõttu nõuet ja leidis, et 06.01.2025 seisuga on puudutatud isikul tasumata kokku veel 1337,64 eurot, mille palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Puudutatud isikule kuulub korteriomand Xxxx, üldpinnaga 53,0 m2. Puudutatud isik ei maksa oma korteriomandi majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ega täida KrtS § 40 lg 1, 2 ja Tallinn, K. Kärberi tn 3 korteriühistu põhikirjast (punktid 3.2.6 ja 3.2.7) tulenevat kohustust tasuda talle kuuluva korteriomandi majandamiskulud, kommunaalteenused ning muid kulusid. Üldkoosolekutel on kinnitatud 2023.a ja 2024.a. majanduskavad (protokoll 25.04.2023 ja 15.04.2024, lisa 3 ja 4). Kostja võla perioodi on 2023.a. aprillist – 2024.a. novembrini (kaasa arvatud). Kuna maksmisel ei märkinud võlgnik, millise arve eest ta tasub, siis arvestati tasutud summad vanemate arvete katteks. Avaldaja esitas arved järgmiste teenuste eest (avaldus lisa 8, tabel),

Kommunaalmaksete tasumise kohustusest tulenev nõue muutub sissenõutavaks korteriühistu poolt esitatud arvel näidatud maksetähtaja möödumisel. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on majanduskavas sätestatud korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. K. Kärberi tn 3 korteriühistu põhikirja punktide 3.2.6 ja 3.2.7 kohaselt lasub korteriomandi omanikul kohustus tasuda temale kuuluva korteriomandi majandamiskulud, kommunaalteenused ning muud kulud ning täita muid korteriühistu põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest tulenevaid kohustusi. Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 144), et puudutatud isikule kuulub korteriomand, mis on kantud kinnistusregistriossa nr xxxx (xxxx) ja mille eriomand on nr xxxx. Avaldaja on tõendanud äriregistri väljavõttega ja enda põhikirjaga, et avaldaja on korteriühistu, kes haldab ja kelle eesmärgiks on Tallinnas, Kärberi 3 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (dtl 36, 43). VÕS § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud 2023.a. majanduskava, ühistu üldkoosoleku protokolliga 25.04.2023, asjaolu, et koosolek kinnitas 2023.a. majanduskava ja kulude suurused alates 01.04.2023 (dtl 45, 49). Lisaks on avaldaja tõendanud 2024.a. majanduskava ja üldkoosoleku protokolliga 15.04.2024 (dtl 45), et kinnitati 2024.a. majanduskava ja kulude suurused alates 01.04.2024 (dtl 47, 51). Avaldaja on tõendanud kostjale esitatud arvetega perioodi 2023.a. aprill – 2024.a oktoobri (kaasa arvatud) kohta, et esitas puudutatud isikule majandamis- ja muude kulude eest tasumiseks 2397,12 eurot (dtl 54, 57, 59, 61, 62, 64, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 78, 79, 81, 83, 85). Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud küttekulude arvestuse andmete väljavõttetega puudutatud isiku korteriomandi (eriomandi nr xxxx) küttekulude suurust eelviidatud perioodil (dtl 100-101). Avaldaja esitas kohtule ka 2021.a. ja 2022.a. vastavad arved (dtl 55, 56, 58, 60, 63, 65, 76, 77, 80, 82, 84, 86, 131-142) ja tema väitel arvestati kõik puudutatud isiku poolt makstud tasud varasemalt esitatud arvetest tulenevate varasemate võlgnevuste katteks, mis nähtub avaldaja arvestusest (dtl 125, 128, 129). Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud pangakonto väljavõttega, et puudatud isik ei ole määranud makse tegemisel, millise kohustuse katteks ta raha tasub (dtl 105-108). Puudutatud isik ei ole menetluses väitnud, et ta oleks määranud, millise kohustuse katteks ta on tasumised teinud. Seda ei nähtu ka tema enda pangakonto väljavõttest 2021.a. kohta (dtl 118). Seega oli avaldajal õigus VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi lugeda täidetuks esimeses järjekorras esimesena 4

sissenõutavaks muutunud kohustused ehk varasemate puudutatud isiku võlgnevuste katteks. Eeltoodud alusel leiab kohus, et avaldaja on tõendanud, et perioodil 2023.a. aprillist – 2024.a. oktoobrini (kaasa arvatud) pidi puudutatud isik Krt § 40 lg 1, 2 ja Tallinn, K. Kärberi tn 3 korteriühistu põhikirja punktidest 3.2.6 ja 3.2.7 tulenevaid kohustusi täitma 2397,12 euro ulatuses. Menetluse käigus (06.01.2025) täpsustas avaldaja nõude ulatust ja alust. Avaldaja selgitas, et 07.11.2024 esitatud arvel oli võlg mitte 2087,40 eurot, vaid 1687,40 eurot, sest võlasumma vähenes, kuna 30.10.2024 tasus M. T. 400 eurot puudutatud isiku võla katteks. 07.11.2024 kohtule esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja arvestas avaldaja võla suuruseks 2087,40 eurot. 06.01.2025 avalduses märkis avaldaja, et puudutatud isik tasus peale avalduse esitamist 975 eurot, mis nähtub ka avaldaja esitatud konto väljavõttest perioodi 25.10.2024 03.01.2025 kohta (dtl 125). Pangakonto väljavõttest nähtub, et puudutatud isik on tasunud 975 eurot ja too sisaldab ka 30.10.2024 M. T. tasutud 400 eurot. Avaldaja täpsustas nõuet ja leidis, et 06.01.2025 seisuga on puudutatud isikul tasumata kokku veel 1337,64 eurot, sealhulgas ka 2024.a. oktoobrikuu majandamis- ja muude kulude eest (koos novembrikuu parklafondi tasuga) 105,59 eurot ja 2024.a. novembri majandamis- ja muude kulude (koos detsembrikuu parklafondi tasuga) 119,65 eurot ja (dtl 126, 127). Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et avaldaja võlaarvestus on selge, hõlmates võlaperioodi on 2023.a. aprillist – kuni 2024.a. novembrini, kaasa arvatud 2024.a. detsembrikuu parklafondi tasu 3 eurot. Viidatud tõenditega on avaldaja nõue ka tõendatud. Seega on ebaõige puudutatud isiku väide, et nõude arvestus ja võlaperiood on arusaamatu. Puudutatud isik ei ole sisuliselt talle esitatud arvetes märgitud kulusid vaidlustanud ja on menetluses väitnud, et tal oli rahalisi raskusi maksete tasumisel. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, et viidatud 1337,64 eurot ehk võlg kuni 2024.a. novembrini, sealhulgas 2024.a. detsembrikuu parklafondi tasu 3 eurot, oleks tasutud. Seega on ta rikkunud VÕS § 100 mõttes KrtS § 40 lg 1, 2, § 41 lg 1 p 2 ja korteriühistu põhikirja punktidest 3.2.6 ja 3.2.7 tulenevalt korteriomandi omaniku kohustust tasuda temale kuuluva korteriomandi majandamiskulud, kommunaalteenused ning muid kulusid. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kohustuse täitmist VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 järgi. Avaldus kuulub rahuldamisele ja puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldajale 1337,64 eurot. Puudutud isik esitas 07.03.2025 ärakuulamisel taotluse lahendi täitmise viisi ja korra määramiseks ehk ajatada võla tasumine 6-ks kuuks. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Avaldaja ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud (dtl 155, 156, tähtaeg 18.03.2025), kuid oma 05.03.2025 vastuses ei ole seda välistanud (dtl 150). Seega määrab kohus lahendi täitmise korra järgmiselt: puudutatud isikul tuleb tasuda avaldajale võlg 1337,64 eurot 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuu järgneva kuu 15. kuupäevaks igakuiste osamaksetega, mille suurus on 222,94 eurot. Kohus ei hinda avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arveid 2022.a. 2021 aasta kulude kohta, kuna need olid esitatud vaid puudutatud isiku varasema võla kohta, mis ei olnud nõude esemeks (dtl 55, 56, 58, 60, 63, 65, 76, 77, 80, 82, 84, 86, 131-142). Puudutatud isik esitas oma vastusega koos ka ühistu arve 2024. oktoobrist (dtl 119), mis ei erine avaldaja poolt sama kuu 5

kohta esitatud arvest (dtl 119), kuid 06.1.2025 avalduses oli avaldaja nõuet täpsustanud ning seega pole tähtsust puudutatu isiku esitatud arvel ja väitel, et arve summa oli erineva algsest 07.11.2024 esitatud nõudest. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Menetluskulude jaotus TsMS §172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja menetluskulude jäävad TsMS § 172 lg 1 2. lause järgi jäävad avaldaja ja puudutud isik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ehkki puudutatud isik pole saanud kätte avaldaja viimast menetluskulude nimekirja, ei ole sellel tähtsust järgmistel põhjustel. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; p 3 järgi menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 175 järgi on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Kuigi puudutatud isik ei ole avaldaja 17.03.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kätte saanud, on ta saanud kätte oma varasema esindaja kaudu avaldaja 07.11.2025 avalduse, mis sisaldas menetluskulude nimekirja järgi lõivu 50 eurot ja esindaja kulusid 2 tunni eest. Käesolevas asjas ei ole avaldajal olnud lepingulist esindajat, vaid toimingud tegi juhatuse liige ehk avaldaja ise. Seetõttu ei ole nimetatud juhatuse liikme ajakulu TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 ega ka § 144 p 3 järgi hüvitatav. Avaldaja tasus lõivu 50 eurot, mis nähtub asja materjalidest. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldajale menetluskulude katteks 50 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

6

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.