Ivan Oltyani hagi Nauvitsman OÜ vastu nõude tunnustamiseks Erja Oltjani pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ivan Oltyani määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Ivan Oltyan (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustaja (kostja): Nauvitsman OÜ (registrikood 11107899), seaduslik esindaja Marko Kutman
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Ivan Oltyani kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ivan Oltyan (hageja) esitas 21. augustil 2014 maakohtule hagi Nauvitsman OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Erja Oltjani pankrotimenetluses II järgu nõudena 237 000 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 3. märtsi 2014 määrusega hageja avalduse alusel välja Erja Oltjani pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses võlgniku vastu nõude 250 000 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele täies ulatuses vastuväite kostja. Osaliselt, 13 000 euro ulatuses, esitas hageja nõudele vastuväite ka pankrotihaldur. Nõuete kaitsmise koosoleku protokoll saadeti e-kirjaga 25. juulil 2014 ja oma nõude tunnustamata jätmisest sai hageja teada protokollist. Hageja leidis, et kostja nõue on sisuliselt motiveerimata ning seega põhjendamatu. Juhindudes PankrS § 106 palus hageja tunnustada tema nõuet Erja Oltjani pankrotimenetluses II järgu nõudena 237 000 euro ulatuses.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et nõue on aegunud PankrS § 106 lg 1 kohaselt. Kuna nõuete kaitsmise koosolek toimus 17.07.2014, siis algas tähtaja kulgemine järgmisest päevast, so 18.07.2014. TsÜS § 136 lg 3 järgi saabub kuudes arvestatava tähtaja tähtpäev viimase kuu vastaval päeval – seega mitte hiljem kui 18.08.2014 (esmaspäeval). Hageja on esitanud hagi 21.08.2014. Kuna õigustlõpetava tähtaja möödalaskmist kontrollib kohus ning käesoleval juhul on kohus asja menetlusse võtnud, siis taotleb kostja aegumise kohaldamist. Kostja palus kohtul teha asjas vaheotsus, millega otsustada nõude esitamise tähtajalisus (aegumine) ning jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
3.Tartu Maakohtu 11. detsembri 2015 vaheotsusega rahuldati kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ja jäeti hageja hagi kostja vastu nõude tunnustamiseks Erja Oltjani pankrotimenetluses rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2016 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 11. detsembri 2015 otsus ja saadeti asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus aegumist ekslikult, kuna PankrS § 106 lg 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 10. novembril 2014 pööramata tähelepanu kohtusse pöördumise tähtajale.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 21. augusti 2017 määrusega läbi vaatamata hagi nõude tunnustamiseks Erja Oltjani pankrotimenetluses. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja esitanud hagi pärast PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ning ta ei ole taotlenud selle tähtaja ennistamist. Kui ka hageja esitatud asjaoludest järeldada tähtaja ennistamise tahet, ei ole hageja tõendanud hilinemiseks mõjuva põhjuse esinemist, mille tõttu ei saanud hageja järgida PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Käesolevas asjas ei esine ka menetlemiseks TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud eeldusi. TsMS § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi ka muul seaduses nimetatud juhul läbi vaatamata. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kuna hageja esitas hagi pärast seaduses sätestatud tähtaega, maakohus ei ole ennistanud hageja jaoks sätestatud menetlustähtaega ja hageja seda tegelikult otseselt ei taotlenud, pidades hagi esitatuks tähtaegselt, algatas maakohus 10. novembril 2014 ekslikult menetluse ja hagi tuleb TsMS §-de 423 lg 3 ja 66 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Hageja oli Tartu Maakohtu 4. novembri 2014 määrusega vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega. Maakohus leidis, et kuna hageja on puudega isik, kelle sissetulekuallikaks on töövõimetuspension, on põhjendatud ta vabastada TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määruse tühistamist ja asja saatmist menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei juhtinud menetluse käigus maakohus hageja tähelepanu hagi esitamise tähtaja möödalaskmisele ega vajadusele taotleda selle ennistamist; 2) märkis Tartu Ringkonnakohus 30. novembri 2016 otsuses, et PankrS § 106 lg 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Selleks ajaks oli tsiviilasi olnud kohtute menetluses juba enam kui 2 aastat ja 3 kuud ning hagejal puudus TsMS § 67 lg 2 sätestatust tulenevalt võimalus taotleda tähtaja ennistamist. Pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist jätkas maakohus tsiviilasjas sisulist menetlust; 3) on maakohus määruses viidanud hagi läbivaatamata jätmise alustena TsMS § 423 lg 3 ja § 66, kuid tähelepanuta on jäetud TsMS § 331 lõige 1; 4) võttis maakohus hageja hagi menetlusse ning menetles seda hagimenetluse reeglite järgi ca 3 aastat. Maakohtu tegevus viitab sellele, et kohus ei pidanud nõuet hilinemisega esitatuks ega selle menetlemist asja lahendamisega viivitamiseks. Käesoleval juhul tulnuks kohaldada TsMS § 331 lg 1 regulatsiooni, kuna maakohus on hagi sisuliselt menetlenud staadiumini, kus kohus siirdus otsust tegema; 5) on maakohus eiranud ringkonnakohtu juhiseid (TsMS § 658 lg 2) ning see on viinud põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni.
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostja palus kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja alates esimesest vastusest hagile juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on hagi esitanud hilinemisega. Kostja viitas küll ekslikult aegumisele, kuid sisult oli ka kohtule arusaadav, et vastustaja viitas sellega õigust lõpetava tähtaja möödumisele PankrS § 106 lg 1 kohaselt; 2) ei ole hageja tänaseni tähtaja ennistamist taotlenud. Tänaseks on aeg menetlustähtaja ennistamistaotluseks möödas; 3) ei ole maakohus menetlusnormi rikkunud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse seetõttu, et maakohus on kohaldanud vale normi – tegemist ei olnud mitte aegumise vaid õigust lõpetava tähtaja möödumisega. Sellisele järeldusele maakohus oma 21.08.2017 määruses jõudiski; 4) vaatamata kostja korduvatele palvetele ja taotlustele (kostja 06.02.2017, 24.05.2017 ja 12.07.2017 menetlusdokumendid) jätta hagiavaldus läbivaatamata, tegi maakohus seda alles 21.08.2017 määrusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
8.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, eelkõige TsMS § 348 lg 1 ja § 351 lg 1. Maakohtus toimus peale seda, kui Tartu Ringkonnakohtu saatis 30.11.2016 otsusega asja maakohtule menetluse jätkamiseks tagasi, kaks suulist istungit, kus maakohus ei selgitanud pooltele õiguslikku olukorda, vaid kogus uusi tõendeid (tlk 126, 137). Õige on väide, et maakohus asus asja uuesti sisuliselt läbi vaatama, kuid jättis seejärel üllatuslikult määrusega hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus aga leiab, et tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega ja rikkumine ei toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist, mis annaks aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
9.PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg on olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-12, p 10). Hageja vandeadvokaadist esindaja oleks sõltumata maakohtu selgitustest pidanud Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2016 otsusest aru saama õiguslikust olukorrast. Hageja mingeid taotlusi ei esitanud ja maakohtul puudus alus lugeda hagi tähtaegselt esitatuks, samuti puudus alus tähtaega ennistada.
10.Ringkonnakohus selgitab, et antud asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 331 lg 1, mille alusel kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse,
tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hagi esitamise tähtaja möödalaskmine ei ole võrdsustatav kohtu määratud tähtaja möödumisega ega ka TsMS § 329 või 333 rikkumisega. Käesolevas asjas vaidluse all olev tähtaeg on ennistatav menetlustähtaeg, mida reguleerivad TsMS §-id 67 ja 68.
11.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirju ega taotlusi ringkonnakohtule esitanud, seetõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.