Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

MENETLUSKULUD

EDASIKAEBAMISE KORD

2-17-10189 Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt põhjustas 08.11.2016 MP kostjale kuuluva sõidukiga xxxxx registrimärgiga xxxxxx xxxxx xxxx tn xxx juures liiklusõnnetuse, sõites ristmikul ette eesõigusega liikunud sõiduki xxxxx registrimärgiga xxxxxx juhile. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõiduki xxxxx suhtes kehtiv liikluskindlustuse leping. Viimane leping oli sõlmitud hagejaga, leping nr x, mille kehtivus oli 07.10.-06.11.2016. Seega toimus liiklusõnnetus kaks päeva pärast viimase liikluskindlustuse lõppu. Liiklusõnnetuses sai ulatuslikult kahjustada kannatanu sõiduk xxxxx, mille taastusremont ei olnud majanduslikult otstarbekas. Hageja on hüvitanud xxxxx liiklusõnnetuse eelse väärtuse summas 12 500 eurot, jäänuki transpordikulu 36 eurot ja utiliseerimisega seotud kulu 407,40 eurot. Jäänuki müügist on hageja saanud tulu 5050 eurot. Seega on kokku hageja kulu liikluskahju hüvitamisel 7893,40 eurot. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei olnud kostja sõiduki suhtes kehtivat liikluskindlustuse lepingut sõlmitud ning kostja ei pidanud kinni liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg-s 2 sätestatud keelust, mille kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millele ei ole liikluskindlustust, tekkis hagejal LKindlS § 55 alusel õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Vastavalt LKindlS § 7 lg-le 1 on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul ning selleks oli liiklusregistri andmetel liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduki xxxxx omanikuna kostja. Hageja esitas 25.01.2017 kostjale tagasinõude summas 7893,40 eurot. Hagejaga võttis ühendust kostja sõidukit juhtinud MP, kes lubas nõuet osade kaupa tasuma hakata, kuid ei ole hagiavalduse esitamise seisuga midagi tasunud. Kuna kostja ei ole hageja nõuet tähtaegselt tasunud, palub hageja kostjalt lisaks võlgnevusele välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 20.06.-03.07.2017 summas 24,22 eurot ja edasi viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt sõlmis kostja 10.08.2014 xxxxx registrimärgiga xxxxxx müügilepingu sõiduki müümiseks MP. Kostja pöördus korduvalt auto omaniku MP ja tema elukaaslase poole sooviga teha autoregistrikeskuses (ARK) märge auto uue omaniku kohta, kuid auto uus omanik ei olnud nõus ARK-i minema. 08.11.2016, mil toimus autoga avarii, oli xxxxx roolis MP`i elukaaslane MP, kes tunnistas oma süüd ja pöördus hageja poole kahju hüvitamiseks osamaksetes, kuid ei ole kahju hüvitanud. Kostja leiab, et auto omanik on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult, jättes ARKI-i minemata ja sõlmimata uut kindlustuslepingut iseenda nimel.

2-17-10189

Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-17-10189 põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud (tl 18). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist perioodi eest 20.06.201703.07.2017 summas 24,22 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele nii põhivõlgnevuse kui ka viivise osas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulud. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot. Vajadus riigilõivu tasumiseks tuleneb seadusest, st on vajalik ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.