Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-17-13908 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). − Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv 250 eurot (tl 4) ja lepingutasu 5 eurot (tl 30), kokku 255 eurot. Samuti on hageja taotlenud välja mõista kostjalt menetluskulud summas 140 eurot (tl 30) Eesti Vabariigi kasuks ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude 2 (3)

2-17-13908 nimekirjas on viidatud, et Justiitsministri määruse 05.01.2017, nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ § 7 kohaselt õigusabilepingu sõlmimisel lepingutasu 5 eurot ja õigusabiteenust koos esindusega kohtumenetluses. Samuti on selgitatud, et hagejale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 3,5 h x 40 eur/h (km-ga) kokku summas 140 eurot (km-ga). − Kohus selgitab, et toimiku materjalidest nähtuvalt on kõik menetlusdokumendid allkirjastanud ja esitanud kohtule hageja isiklikult. Toimikust ei nähtu, et Xxxx oleks enne 04.10.2017 osalenud kohtumenetluses hageja seadusliku või lepingulise esindajana. Kuigi hageja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud volikirja Xxxx’ile volituse andmise kohta hageja esindamiseks käesolevas asjas ja lisanud sellele Xxxx’i haridust tõendava dokumendi koopia, ei ole väidetav esindaja teinud maakohtus toimunud menetluses ühtegi kohtule nähtavat menetlustoimingut. Kohtuga on suhelnud vaid hageja, samuti on kohus suhelnud vaid hagejaga. Üksnes väidetud abi menetlusdokumentide koostamisel ja hageja õigusnõustamine ei muuda Xxxx’it hageja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Tsiviilasjas nr 2-17-13908 toimunud menetluses ei ole Xxxx menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, seega ei saa teda lugeda hageja esindajaks. Toimikus ei ole ka andmeid, et Xxxx oleks osalenud menetluses kostja nõustajana TsMS § 228 mõttes. Samuti ei kuulu nõustaja kulud TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tasutud lepingutasu 5 euro nõue tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja poolt esitatud taotlus õigusabikulude summas 140 eurot väljamõistmiseks Eesti Vabariigi kasuks, kuna nimetatud nõude väljamõistmiseks käesolevas asjas puudub seaduslik alus. − Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 250 eurot ning menetluskuludelt (250 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 145 eurot. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.