3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulusid ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejatel menetluskulud puuduvad.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning eelnev menetlus
1.Hageja I X.O esitas 11.05.2016 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töösuhe tema ja X OÜ (käesoleval ajal ärinimi x) vahel ajavahemikul alates 13.06.2014 kuni 18.08.2014 ning tööandjalt välja mõista 2014 juuli ja augusti eest töötasu summas 1976 eurot (netos) (töövaidluskomisjoni toimik lk 19 – edaspidi TVK tl 19).
2.Töövaidluskomisjoni 09.06.2016 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/1055/16 rahuldati avaldaja X.O avaldus osaliselt: 1) tuvastati X OÜ ja X.O vahel töölepinguline suhe ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014; 2) mõisteti X OÜ-lt X.O kasuks välja 2014 juuli ja augusti töötasu summas 1200 eurot (netos) (TVK tl 3-5; tl 7-9).
3.Hageja II V.T esitas töövaidluskomisjonile 11.05.2016 avalduse, milles palus tuvastada töösuhe tema ja X OÜ vahel ajavahemikul 2014 juunist kuni augustini ning tööandjalt välja mõista 2014 juuli ja augusti eest töötasu summas 2597,26 eurot (netos) (TVK tl 20).
4.Töövaidluskomisjoni 09.06.2016 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/1054/16 rahuldati avaldaja V.T avaldus osaliselt: 1) tuvastati X OÜ ja V.T vahel töölepinguline suhe ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014; 2) mõisteti X OÜ-lt V.T kasuks välja 2014 juuli ja augusti töötasu summas 1200 eurot (netos) (TVK tl 3-5; tl 10-12).
5.Kostja X OÜ esitas 30.06.2016 Harju Maakohtule taotluse vaadata hagejate X.O ja V.T avaldused läbi hagimenetluse korras hagina (tl 3-6).
6.Kohus nõudis 05.07.2016 vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjades nr 4-1/1054/16 ja nr 4-1/1055/16 ning võttis need käesoleva 2(5)
7.Hagejad X.O ja V.T esitasid ühise hagiavalduse kohtusse 20.09.2016 (tl 29). Hagiavalduse kohaselt töötasid hagejad kostja juures 2014 juunist kuni 18.08.2014 täistööajaga abitöölistena betoontöödel ning töötasus lepiti kokku 5 eurot netotasuna ühe töötunni eest. Hagejad said kostjalt 2014 juuni kuu eest töötasu kätte, kuid 2014 juuli kuu eest said nad töötasu vaid osaliselt, so 200 eurot ning 2014 augusti kuu töötasu nad ei saanud täies ulatuses kätte. Hagejad töötasid kosja juures objektil Trammiliin nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine 2014 juulis 230 töötundi ja augustis 90 töötundi. 2014 tööajanorm juulis oli 184 tundi ja augustis 96 tundi. Kostja oleks pidanud hagejatele välja maksma juuli 2014 eest töötasu 920 eurot ja augusti 2014 eest 480 eurot, so kokku 1400 eurot. Kumbki hageja sai kostjalt 200 eurot ning mõlemal jäi saamata 1200 eurot. Hagejatega koos töötasid AP ja AK, kes said töötasu täielikult kätte ning LK ja Q, kellele kostja jättis töötasu osaliselt välja maksmata. Hagejad paluvad tuvastada töösuhe kostja ja hagejate vahel ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014 ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja 2014 juuli ja augusti eest töötasu summas 1200 eurot (netos). Hagejad paluvad jätta kõik menetluskulud kostja kanda (tl 29). Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hagejatel puudub töötasu nõue kostja vastu, hagejate ja kostja vahel puudus töösuhe vaadeldaval perioodil. Kogu hagiavaldus tervikuna on paljasõnaline ning sellele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis hagejate väited tõendaks. Hagejate väited töösuhte olemasolu kohta vaadeldaval perioodil, kokkulepe töötasu osas ja töötatud tundide arv on kõik ebaõiged ning tõendamata. Kuivõrd hagiavaldus on täies ulatuses tõendamata, kostja hagi ei tunnista ega hagis esitatud väiteid omaks ei võta, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi. Maakohus tuvastas, et hagejate ja kostja vahel oli töösuhe ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014, mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1200 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda, kuid menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, sest hagejad menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt leidis tunnistajate ütlustega tõendamist hagejate ja kostja vaheine töösuhe. Tööandja töötajate tööaja arvestust ei esitanud, mistõttu tuleb hagejate tööaeg lugeda täistööajaks. Hagejad nõuavad töötasu 01.07.2014 kuni 18.08.2014 eest. Nimetatud ajavahemikul oli tööaja normi järgi töötunde 2014 juulis (23x8) 184 tundi ja augustis (12x8) 96 tundi. Seega on ettenähtud töötasu juuli eest 920 eurot ja augusti eest 480 eurot, so kokku 1 400 eurot. Hagejad on märkinud, et kostja on tasunud neile osaliselt juuli ja augusti töötasu kokku 200 eurot. Seega tuleb hagejate töötasunõue 1200 eurot rahuldada.
11.Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
13.Käesolevas asjas seisneb põhivaidlus selles, kas poolte vahel eksisteeris töösuhe või mitte. Isegi juhul, kui töösuhe eksisteeris, siis on vaidluse all töötasu nõude põhjendatus. Enne tunnistajate ülekuulamist puudusid mistahes tõendid. Kostja 3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-10037 leiab, et maakohus on tunnistajate ütlustest teinud ebaõigeid järeldusi ehk tõendeid vääralt hinnanud. Ühtlasi on kohus tähelepanuta jätnud apellandi viited ütlustes esinevatele vastuoludele.
14.Tunnistajate ütlusi kogumis analüüsides on ilmne, et vastustajad on teinud 2014.a suvel Vana-Viru 14 objektil tööd. Ühtlasi on selge, et töösuhteid arutasid töötajad ja tunnistajad üksnes ja ainult Wga, kes oli ühtlasi tööülesannete jagajaks, järelevalve teostajaks ja palka maksnud isikuks. Asjaolu, et hagejad on Wga leppinud kokku töö tegemises, töö tingimustes, teinud sellise kokkuleppe alusel tööd ning saanud selle eest tasu, ei tekita apellandile mistahes kohustusi vastustajate ees.
15.Samas, isegi juhul, kui poolte vahel eksisteeris töösuhe, siis on hagejate töötasunõue endiselt põhjendamatu. Hagiavalduse kohaselt on vastustajate töötasunõude aluseks juulis ja augustis 2014.a tehtud töötunnid Vana-Viru 14 objektil. Tunnistaja W on märkinud, et hagejad töötasid kõnealusel objektil maksimaalselt kuu kuni poolteist. W tunnistas, et hagejatele jäi tasumata 2000 eurot, millest 10 päeva moodustas Vana-Viru objektil teostatud tööd. Arvestades, et hagiavalduse kohaselt oli vastustajate päevatöö hinnaks 40 eurot, saaks vastustajate töötasunõue olla maksimaalselt 400 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, miks ta kostja vastuväidetega ei nõustunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
19.Apellatsioonkaebuses on kostja leidnud, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tööandjaks hagejatele oli W. Ringkonnakohus kostja väidetega ei nõustu. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et W töötas kostja juures. Kuna W ütluste kohaselt küsis ta Tlt, kes oli kostja juures tema otsene ülemus ja firma juhilt Ult, kas hagejad võivad tööle asuda ja alles siis, kui sai selleks loa, lubas hagejad tööle, siis tuleb asuda seisukohale, et hagejatel oli töösuhe kostjaga. Maakohus tuvastas, et X OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks on U. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et W on omaalgatuslikult võtnud kostja jaoks tööle töötajaid, milleks tal volitus puudus. Kuna W ütluste kohaselt maksis tema vastavalt temale antud nimekirjale ja saadud rahasummale töötajatele töötasu, siis näitavad ka nimetatud W ütlused, et hagejad töötasid kostja juures. Puuduvad igasugused mõistlikud kostja selgitused, miks oleks W kostja töötajana ja hagejate otsese ülemusena saanud või pidanud maksma objektil töötanud töömeestele töötasu mõne teise firma arvelt, sest asjas puudub vaidlus, et tunnistajate ütlustes viidatud objektidel Peterburi maanteel ja Vana-Viru 14 kostja tegutses. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejate tööandjaks oli W.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-10037
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustades oma siseveendumuse kohaselt, et hagejate nõue kostja vastu on tõendatud. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et tunnistajate ütlustes on mõningaid lahknevusi, kuid nimetatud kostja väidet on maakohus otsuses juba analüüsinud, leides, et mõningad lahknevused tunnistajate ütlustes ei väära seda veenvalt tuvastamist leidnud asjaolu, et hagejad hagiavalduses märgitud ajaperioodil kostja juures töötasid. Nõustuda tuleb ringkonnakohtu arvates maakohtu põhjendustega, et kõiki nüansse seoses hagejate töötamisega kostja juures ei pidanud ega saanudki tunnistajad mäletada, sest ütluste andmise ja hagejate ning tunnistajate kostja juures töötamise vahel oli mitu aastat.
21.Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et tunnistajate ütlusi kogumis analüüsides on ilmne, et vastustajad on teinud 2014.a suvel Vana-Viru 14 objektil tööd (p 3.13.). Samas toob kostja esile, et kuna tunnistaja W andis ütlusi, et nimetatud objektil töötasid hagejad maksimaalselt kuu kuni poolteist, on hagejate väide 2,5 kuulisest tööperioodist nimetatud objektil vastuolus tunnistajate ütlustega (p 3.17). Ringkonnakohus osutab, et kuna hagiavalduse kohaselt nõudsid hagejad töötasu ligikaudu 1,5 kuu eest, siis see asjaolu, kas hagejad töötasid Vana-Viru 14 objektil rohkem kui 1,5 kuud, asja lahendamisel tähtsust ei oma. Oluline on see, et tõendamist leiaks asjaolu, et töötasu jäi saamata ligikaudu 1,5 kuu eest Vana-Viru 14 objektil töötamise eest. Hagejate töötasunõue hagiavalduses oli summas 1200 eurot mõlemale hagejale. Tunnistaja W ütlustest nähtub, et kostja jäi mõlemale hagejale võlgu töötasu summas 2000 eurot. Kuna tunnistaja W ütlustest nähtub, et hagejad töötasid VanaViru 14 objektil umbes 1,5 kuud, siis on hagejate töötasunõue, kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega, et hagejad Vana-Viru 14 objektil nendega koos kostja heaks töötasid, tõendatud.
22.Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Kohus tugines otsust tehes asjaoludele ja tõenditele, mida pooled esitasid. Kostja on tunnistajate ütlused mõningatel juhtudel kontekstist välja rebinud ning jätnud tähelepanuta selle, et lõppkokuvõttes andsid kõik tunnistajad ütlusi selle kohta, et hagejad töötasid kostja juures Vana-Viru 14 objektil vähemalt 1,5 kuud ning tõendamist leidis ka see, et hagejate töötasunõue on põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus
23.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, kuna hagejad menetluskulude nimekirja ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.