2-16-6993/18 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Xxxxesitas Harju Maakohtule 03.05.2016.a hagi Xxxx(pankrotis; pankrotihaldur Martin Krupp) ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vastu valduse üleandmise ja ruumidest väljatõstmise nõudes. 03.04.2017.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Seoses kostja poolt eluruumidest xxxx (registriosa nr xxxx) väljakolimisega ja majavalduse vabatahtliku vabastamisega ning hageja poolt valduse ülevõtmisega 09.03.2017.a esitasid pooled 20.03.2017.a kohtule üürilepingu lõpetamise kokkuleppe. Eeltoodust ja üürilepingu lõpetamise kirjalikust kokkuleppest tuleneb, et Xxxx on hageja nõude vabatahtlikult täitnud. Seoses sellega hageja avaldab, et ta loobub hagist Xxxxja temaga kooselavate perekonnaliikmete vastu ning palub panna kõik antud tsiviilasjaga seotud menetluskulud kostja ehk siis pankrotihalduri Martin Krupp kanda ning mõista need välja võlgnik Xxxx(pankrotis) pankrotivarast. Taotleb tagastada pool menetluses tasutud lõivust. Kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse Xxxxhagis Xxxx(pankrotis) ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vastu valduse üleandmise ja ruumidest väljatõstmise nõudes seoses hageja loobumisega hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 150 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 3131 eurot (koos käibemaksuga) ning tasutud riigilõiv summas 150 eurot. Hageja leiab, et tema esindajakulude suurus on olnud vajalik ja põhjendatud, sest hagi näol on tegemist keskmisest keerulisema hagiasjaga, kuna taotleti eluruumist väljatõstmist isiku suhtes, kes ei olnud kättesaadav ei hagejale ega pankrotihaldurile ja tema esindajatele. Väga mahukaks ja aeganõudvaks osutus tasulise üürilepingu olemasolu tõendamine (xxxx pangaülekanded xxx, nende analüüs). Hageja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväiteid ei esitanud. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 110 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades vandeadvokaadi tasuna mõistlik. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: - 15.04.2016.a läbirääkimised üürnik Xxxxtelefonitsi - 10 minutit; - 19.04.2016.a tutvumine Xxxxüürisuhet puudutavate asjaoludega, üürilepingu ülesütlemisavalduse projekti koostamine, suhtlus kliendiga - 1 tund ja 30 minutit; - 27.04.2016.a telefonivestlus Xxxx- 10 minutit; - 29.04.2016.a ja 03.05.2016.a telefonikõne kliendiga, töö hagiavaldusega, selle komplekteerimine lisadega ja edastamine e-toimikus – kokku 4 tundi ja 30 minutit; - 22.07.2016.a tutvumine pankrotihalduri vastusega, arvutused, telefonivestlus kliendiga kokku 40 minutit; - 22.08.2016.a ja 05.09.2016.a tutvumine pankrotihalduri teise vastusega, selle õiguslik analüüs ja telefonivestlus kliendiga, töö vastusega pankrotihalduri seisukohale, töö e-toimikus – kokku 2 tundi ja 30 minutit; - 06.02.2017.a ettevalmistus kohtuistungiks - 1 tund; - 07.02.2017.a osavõttt istungist – 30 minutit (tulenevalt eelistungi protokollist); - 06.03.2017.a – 10.03.2017.a telefonikõned kliendiga, pankrotihalduriga, ametnikega seoses Xxxxvalduse ülevõtmisega ja Ivan Smolnikoviga – kokku 1 tund ja 30 minutit; - 13.03.2017.a vastus vandeadvokaat Asko Pohla e-kirjale seoses Xxxxvalduse ülevõtmisega, ekiri pankrotihaldurile allkirja saamiseks lepingu lõpetamise kokkuleppele - kokku 20 minutit; - 14.03.2017.a telefonikõned Asko Pohala (2 x), kliendi (3x) ja Martin Kruppiga (1 x), e-kiri koos üürniku tasumata arvega pankrotihaldurile - kokku 1 tund; - 16.03.2017.a üürilepingu lõpetamise kokkuleppe vormistamine ja edastamine Martin Kruppile allkirjastamiseks - kokku 1 tund ja 30 minutit; - 20.03.2017.a telefonisuhtlus pankrotihalduri esindaja Kerli Kasega, SMS-id Martin Kruppile (puhkusreisil), lepingu lõpetamise kokkuleppe esitamine kohtule ja e-kiri kohtule - kokku 1 tund; - 29.03.2017.a töö hagist loobumise ja menetluse lõpetamise avaldusega - kokku 30 minutit (ilma menetluskulude nimekirjale kulunud ajata). Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Arvestades vandeadvokaadist esindaja kutseoskusi, eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 2222 eurot (s.o 16 tunni ja 50 minuti eest), millele lisandub hagilt tasutud lõiv summas 150 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.