lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-15339/4

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 23.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-15339/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
665
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Maarja Veisalu

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15339

Tsiviilasi

Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Xxxx(taotleja) esitas Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja pöörduda kohtu poole, et määrata kindlaks lapsega suhtluskord. Laps on 5aastane ja lapse isa käitumise tõttu ei ole lapsel stabiilsust mõlema vanemaga suhtlemisel. Taotleja, kui lapse ema, näeb last peamiselt siis, kui lapse isal on välislähetused ning lapse isa jätab lapse seniks tema hoole alla.
2.Kuna sissetulek on väike, ei ole taotlejal piisavalt rahalisi vahendeid professionaalse õigusnõustaja teenuse eest tasumiseks. Taotlejal õigusalased teadmised puuduvad ning kohtumenetluse reeglitega ta kursis ei ole. Seetõttu ei oska ta ennast iseseisvalt esindada ning kuna vaidluse all on peaasjalikult lapse huvid, siis soovib ta, et nii lapse kui ka taotleja enda õigused oleksid parimal võimalikul viisil esindatud. Kohtu põhjendused

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
4.Taotlusest nähtub, et taotleja soovib esitada kohtule avaldust, et määrata kindlaks suhtlemiskord lapsega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse hagita menetluses vanema õiguste määramine lapse suhtes, muuhulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt kohus teeb kõiki vanema õigusi ja kohustusi käsitlevas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus selgitab, et hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
6.Kohus märgib, et lapsega suhtluskorra määramisel tuleb eelkõige välja selgitada asjaolud, millest selgub, kas ja millistel tingimustel suhtluskorra määramine on vajalik ning kuidas on lapse huvid selle käigus kõige paremini kaitstud. Seega ei ole tegemist keeruka õigusliku vaidlusega, kus pooled peaksid andma ja esile tooma õiguslikke hinnanguid asjaoludele. Kohtu hinnangul on avaldaja ise kõige õigem isik toomaks välja, millal ja millise sagedusega ta soovib oma lapsega kohtuda ning kuidas tema välja pakutud suhtluskorra ettepanek arvestab tema hinnangul lapse huve. Samuti on taotleja ise võimeline vastama puudutatud isikute esitatud väidetele ilma vajalike õigusteadmisteta.
7.Lisaks selgitab kohus, et TsMS 219 lg 2 p 1 järgi võib perekonnaasjas kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Seega määrab kohus alati riigi kulul advokaadi alaealisele lapsele, kelle osas suhtluskorra küsimust kohtus arutatakse. Nimetatu on vajalik, et selgitada paremini välja just lapse huvid ja vajadused. Samuti kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitsetöötajad. Lapse esindaja ja kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on erapooletult välja selgitada kõik olulised asjaolud ning anda omapoolne hinnang lapse huvide kaitsmiseks. Seega ei ole ka lapse huvid jäetud kaitseta suhtluskorra küsimuse arutamisel.
8.Kuivõrd taotleja on kohtu hinnangul piisavalt võimeline ise kaitsma oma õigusi, ei ole ta riigi õigusabi saama õigustatud isikuks riigi õigusabi seaduse mõttes. Seega tuleb taotlus jätta rahuldamata.
9.Kui taotleja pöördub kohtusse suhtluskorra määramiseks ning tsiviilasja menetluses selgub siiski õigusabi vajadus (nt vaidluse komplitseeritus), on taotlejal õigus esitada selle tsiviilasja raames kohtule uus põhistatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium