Aktiva Finance Group OÜ hagi H.T. väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
3223,5 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
vastu võlgnevuse
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress XXX, 10149, XXX) Hageja esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post XXX) Kostja H.T. (isikukood XXX; aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt H.T.-lt (H.T.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1500 eurot ning viivised perioodi 25.02.2022 – 29.01.2025 eest summas 469,66 eurot, kokku 1969,66 eurot.
3.Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 61% ulatuses kostja H.T. ja 39% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt H.T.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 317,20 eurot.
7.Välja mõista kostjalt H.T.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (317,20 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 29.01.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks põhivõla põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 173,50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1500 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult posti teel 1.03.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 3223,5 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 14.09.2021 krediidikontolepingu nr. KK3715752, mille alusel sai kostja laenu summas 1500 eurot (dtl 11-17). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 40,43% aastas. Hageja kinnitusel kostja tagasimakseid sooritanud ei ole (dtl 53). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 24.02.2022.a. (dtl 18). Palcet Group OÜ loovutas nõude hagejale 1.03.2022 (dtl 19).
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 2(4)
8.Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks on analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet perioodil 18.03.2021 – 14.09.2021. Hageja on kinnitanud, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Samas jääb kohtule arusaamatuks, miks on kostja kohta tehtud päringud 5.07.2021 kuupäevaga, kui kostja esitas krediiditaotluse alles 14.09.2021. Üle kahe kuu vanad päringud ei pruukinud näidata kostja tegelikku finantskolukorda. Hageja on avaldanud, et konto väljavõtte alusel asuti seisukohale, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 1360,10 eurot kuus (dtl 57). Samas on hageja märkinud kostja sissetulekute suuruseks aprillis 1028,87 eurot, mais 882,37 eurot, juunis 1049,06 eurot, juulis 1319,39 eurot, augustis 1462,84 eurot ning septembris 1390,70 eurot, mis teeb kostja 6 kuu keskmiseks sissetulekuks 1188,87 eurot mitte 1360,10 eurot. Lisaks on hageja märkinud, et kostja igakuisteks laenumakseteks oli kokku 547,27 eurot. Ka selle arvutusega ei saa kohus nõustuda. Perioodil 18.03.2021 – 14.09.2021 on kostja võtnud kokku uusi laene krediidiasutustest summas 12 000 eurot ning kostja kohustus tasuma igakuiselt tagasimakseid keskmiselt 892,02 eurot. Hageja ei ole välja toonud kostja võetud Bondora AS-ilt võetud laenu summas 7000 eurot, mille tagasimakse oli kostja pangaväljavõtte kohaselt juunis 343,14 eurot. Asjaolu, et kostja igakuiselt ei teinud tagasimakseid ei tähenda seda, et ta ei olnud kohustatud neid tasuma, vaid see ilmestab pigem seda, et kostja oli laenude tagasimaksmistega raskustes. Lisaks on kontoväljavõttest näha ka kostja hasartmängudele kulutatud raha, mis näiteks septembris (vahetult enne laenu väljastamist) oli 750 eurot. Hageja esitatud konto väljavõtete analüüsi alusel saab kohus asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Analüüsist nähtub, et kostja väljaminekud ületavad kostja sissetulekuid ning kostja katab oma kulusid täiendavate laenude võtmisega.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,43% aastas, (vt dtl 11). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
10.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 1500 eurot (dtl 103-104), kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid minimaalselt 2% krediidisummast, mis 1500 eurost on 30 eurot kuus. Kostja tagasimakseid sooritanud ei ole. Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1500 eurot, sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
11.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 25.02.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 29.01.2025. Kohtunõudele vastates leidis hageja, et kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis tuleb välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hagi täiendamiseni 8.04.2025 ning sealt edasi jooksev viivis. Kohus näeb aga, et hageja ei ole teinud avaldust oma hagi muutmiseks või täiendamiseks alternatiivse nõudega. Hageja on üksnes andnud täiendavad selgitused ja esitanud tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Seega saab kohus lahendada hageja viivisenõude üksnes kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 29.01.2025, nagu on taotletud hagis. Kohus nõustub aga sellega, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude perioodi 25.02.2022 – 29.01.2025 osas summas 469,66 eurot.
3(4)
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
14.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot ning õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
17.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 520 * 61% = 317,20 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (317,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.