Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõue, põhjendused 23.02.16 suri Tallinnas Xxxx(ik xxxx, viimane elukoht Xxxx). Hagejad on pärandaja ainukesed lapsed, kelle kasuks oli tehtud 29.09.1999 notariaalselt tõestatud testament. 13.01.2000 tegi testaator testamendi kostja kasuks, põhjuseks oli asjaolu, et soovis lahkuda elama SLV-sse kaugel elava sugulase juurde ja katkestada sidemed Eestiga. Tegelikult lükkus plaan edasi ja testaator jäi elama Eestisse. 2000. aastate algusest läksid testaatori ja laste vahelised suhted külmaks ja olid seda kuni 2012.a. sügiseni, kui naabrid ja isa võtsid ühendust lastega ning teatasid, et ema ehk testaator oli tõenäoliselt raskelt haigestunud. Emal oli kavatsus testamenti muuta ja kuna ta oli vaid 57 aastat vana, siis ta ei kiirustanud sellega. Testaator jättis lapsed 13.01.2000 tehtud testamendiga ilma varast testaatori ja laste vaheliste ebakõlade ja tülide tõttu. Testaator eksis testamendi tegemisel. Eksimuseks on tüli, mille lahenemisega pärandaja ei osanud arvestada, st et ta lastega tegelikult leppis ega hinnanud lastega tekkinud konflikti, mille tingis laste iseseisvumissoov, ega selle konflikti raskust, aga ka see, et ta ei läinud tegelikult Saksmaale elama. Järgnev leppimine lastega annab aluse eksimuse tõttu testament tühistada. Hagejad said teada eksimusest märtsis 2016.a. Hagejad paluvad tühistada kostja kasuks Xxxx poolt 13.01.2000 notariaalselt tehtud testament ning menetluskulud palub jätta kostja kanda (lk 36-43). Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hageja tegi 15.04.1999 laste kasuks ning määras asepärjaks Eesti Vabariik, 29.09.1999 tegi testamendi laste kasuks ja asepärijaks määras Saksamaa Liitvabariik ning 13.01.2000 tegi testamendi Saksmaa Liitvabariigi kasuks. Testaatori ja laste vahelised suhted olid katkenud 12 aastat ja taastusid 2012.a. sügisel siis kui naaber ja Xxxxteavitasid hagejaid haigestumisest. Hagejad korraldasid testaatori arsti juurde, sj viidi testaator 23.02.16 erakorraliselt haiglasse, kus ta samal õhtul suri. Pärast 2000.a., kui testaatoril tekkisid laste iseseisvumise soovist konflikt lastega ja kui testaator oli teinud testamendi kostja kasuks, et taastanud nendevahelised suhted 12 aastat. Naabrid ja Xxxxteavitasid hagejaid ja suunasid nad pärandaja poole juurde pärandaja raske haigestumise tõttu. Seega ei olnud hagejate ja pärandaja suhted paranenud 2012.aasaks. Testaator ei eksinud testamendi tegemisel 13.01.2000. Eksimuseks ei ole asjaolu, et tehingu tegemise asjaolud tulevikus muutuvad. Testaator ei soovinudki tegelikult testamenti muuta/tühistada. Tõendamata

2 (5)

on, et hageja ja testaatori suhted oleksid paranenud. Kostja ei ole kuidagi eksitanud testaatorit. (lk 53-56), Kohtu põhjendused Vaidlus puudus järgnevas: • 23.02.16 suri Tallinnas Xxxx, • hagejad on tema lapsed, • 15.04.1999 tegi testaator Xxxxnotariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas oma vara hagejatele ning tingimusega, et juhul kui nad surevad enne testaatorit või pärandit vastu ei võta, siis on asepärjaks Eesti Vabariigi (lk 25), • 29.09.1999 tegi testaator Xxxxnotariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas oma vara hagejatele ning tingimusega, et juhul kui nad surevad enne pärandi avanemist, loobuvad pärandist, ei võta pärandit vastu või on pärimiskõlbmatud, siis on tema kogu vallas- ja kinnisvara pärijaks Saksmaa Liitvabariik (lk 7), • 13.01.2000 tegi testaator notariaalselt (notar Ragne Tehver) tõestatud testamendi (registreeritud notariaalregistris nr xxxx), millega tühistas oma varem, so 29.09.1999 tehtud testamendi ja pärandas oma surma päeval talle kuuluva kogu vara kostjale (lk 8). PärS § 19 lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi ning lg 2 järgi teeb testaator testamendi isiklikult. Seega on isiku korraldused tema vara kohta tema surma puhuks väga isiklikku laadi otsustused ja selliseid otsustusi tuleb pidada ülimuslikuks. PärS § 88 lg 7 sätestab, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hagejate poolt kohtule esitatud testaatori tervise kohta käivatest dokumentidest (epikriis, haiguslugu 02.11.12-12.11.12) nähtuvalt põdes testaator pahaloomulist kasvajat, talle on soovitatud psühholoogi. 02.12.15 dateeritud andmetest nähtub sama (st kaugele arenenud pahaloomuline kasvaja) ning lisaks nähtub, et Xxxxlastel polnud teada, et Xxxxei ole ravikindlustust (lk 9). Eelpoolviidatud epikriisit ja haigusloost (lk 11-15) nähtub veel, et Xxxxeitas endal diagnoositud haigust. Viidatud dokumentidest ei nähtu, et ta oleks avaldanud mingeid soove arstidele. Andmetest nähtub, et arstidega on olnud kontaktis tütar Xxxx(lk 9). Lisaks on hagejad esitanud kohtule dokumentaalse tõendina testaatori volikirja tütrele sotsiaalametis asjaajamiseks (lk 10) 22.12.15. Muid andmeid, mis viitaks testaatori suhtlemisele 3 (5)

ja kontaktidele hagejatega ning tema soove, nendest haigusloo ja epikriisi andmetest ja volikirjast ei nähtu. Kohtule esitatud kokkuvõtvast epikriisit 22.02.16 (lk 81) nähtuvalt on Xxxx diagnoositud 2012.a. pahaloomuline kasvaja, teada on ravitud, 2013.a. tehti talle kirurgiline ravi ja keemiaravi, 2014.a. kombineeriti erinevaid raviskeeme, 2015.a. suvel tehti uuringuid ning testaator suri 23.02.16 haiglas, kusjuures eelmisel päeval oli ta hospitaliseeritud kiirabiga. Seega leiab kohus, et ühestki viidatud dokumendist ei nähtu, et Xxxxoleks väljendanud enda soove või tahet korraldada kasvõi midagi oma surma puhuks, sõltumata raviarsti selgitustest tema haiguse kohta (psühholoogi konsultatsioon). Kohtus ärakuulatud hageja tunnistaja Xxxx, kes oli testaatori lahutatud abikaasa, ütlustest nähtub, et pärandaja võttis temaga ootamatult kontakti 2012.a. kui palus ravimeid tuua. Tunnistaja ei teadnud, kas Xxxxoli laste poole abi saamiseks pöördunud või mitte. Tema ütluste kohaselt uuris ta Xxxxlt 2015.a., mis saab tema varadest ja selle kohta oli Xxxxöelnud, et teeb testamendi ümber, kui Oskar ta notari juurde viib, kuid keeldus sellest, et tunnistaja ta notari juurde viib. Tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud notarit haiglasse notarit kutsuda, sest oli gripi hooaeg ning pärast haiglast väljatulemist oli Xxxxtervis väga nõrk. Ütluste kohaselt oli Xxxxtestamendi ümbertegemisest juttu olnud 2015.a. lõpus ja 2016.a. alguses. Veel nähtub ütlustest, et tema ja lapsed korraldasid testaatori haiglasse viimist, st aitasid raviga seotud toiminguid täita. Veel nähtub ütlustest, et testaatori oli olnud soov Saksmaale elama asuda, kuid Saksamaal elavate sugulastega tekkis testaatoril riid 2002.a. Arvestades, 1) tunnistaja ütlusi selle kohta, et 2012.a. aastal võttis testaator kontakti oma tervise tõttu (vajas ravimeid) endise abikaasa Xxxx, mitte lastega, 2) tunnistaja ütlusi selle kohta, et tunnistaja ja lapsed korraldasid testaatori raviga seotud toiminguid (haiglasse viimine), 3) et testaator andis volituse Xxxxasjaajamiseks vaid sotsiaalkindlustusametis, 4) testaatori tervise kohta käivaid andmeid, mille järgi raviti testaatorit 2012-2015.a., st pea 3 aastat enne kui ta suri, siis leiab kohus, et testaatoril oli piisavalt aega tühistada oma viimast testamenti, kuid ta ei teinud seda. Tunnistaja ütlus, et Xxxxpidi tegema/lubas teha testamendi ümber kui xxxx ta notari juurde viib (mida ei saanud või ei jõutud teha), ei kinnitada kohtu hinnangul seda, et Xxxx13.01.2000 testamenti tehes eksis TsÜS § 92 lg 1 mõttes selles, et ta kunagi lepib lastega ära ja siis seetõttu muudab või tühistab oma testamendi. Veelgi enam, isegi siis, kui ta 2 aastat hiljem pärast oma viimase testamendi tegemist läks 2002.a. väidetavalt tülli oma Saksmaal elavate sugulastega ning et plaan Saksmaale elama asumiseks soikus või ei realiseerinud, ei teinud testaator testamenti ümber ega tühistanud seda. Arvestades seda, et testaator oli varasemalt oma testamente muutnud mitu korda (3 testamenti, vt vaidlustamata asjaolud) väikeste vaheaegadega, mida ta enam siis 10 aasta jooksul ei muutnud ega tühistanud, sõltumata Saksamaale mitte elama asumisest ja endise abikaasa ning laste abist ravi korraldamisel, on kohtul alust järeldada, et testaator oli kindlalt ja selgelt jäänud kooskõlas PärS § 19 lg 1, 2 oma viimase tahte juurde, mis oli väljendatud 13.01.2000 tema poolt tehtud ja notariaalselt tõestatud testamendis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole alust tühistada PärS § 88 lg 7 ja TsÜS § 90 lg 1 alusel 13.01.2000 Xxxx notariaalselt tõestatud testamenti. Seega jääb hagi rahuldamata.

4 (5)

Hageja poolt kohtule esitatud tsiviilasjas nr 2-06-20673 22.06.11 (lk 19) otsusest nähtub, et testaatori tahet mõjutati teiste isikute poolt, teda hoiti eksimuses, mistõttu tegi testaator testamendi eksimuse tõttu, küll aga puudutab mainitud otsus teiste osaliste vahelisi õigussuhteid ega kajasta ega kinnita käesoleva vaidluse asjaolusid ja õigussuhteid. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda kooskõlas TsMS § 165 lg 1. Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku tähtaja jooksul pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. (digitaalne allkiri) Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.