Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
19.oktoober 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Capital Inkasso OÜ hagi R. N. vastu võlgnevuse, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 180 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Capital Inkasso OÜ (registrikood 1155382), lepinguline esindaja: advokaat Karin Ploom (e-post: [email protected]; kä[email protected]) Kostja: R. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post: xxx)
Menetlusviis
06.09.2017, osalesid adv K. Ploom ja R. N.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Capital Inkasso hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata Capital Inkasso hagi R. N.’i vastu leppetrahvi 500 euro ja sellelt kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks.
3.Mõista R. N.ilt Capital Inkasso OÜ kasuks välja 8455,05 eurot (millest 6590 eurot on põhivõlg ja 1865,05 eurot on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2014 arvestatud viivis).
4.Menetluskuludest jäävad kostja kanda tema enda kulud täies ulatuses, 60% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 500 eurot (s.o osa, mis vastab hagi rahuldatud osale vastava tsiviilasja hinnaga hagilt nõutava riigilõivu suurusele). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5.Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1053,68 eurot (ilma käibemaksuta).
6.Mõista R. N.ilt Capital Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 1132,21 eurot (millest 500 eurot riigilõivu katteks ja 632,21 eurot on 60% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest).
7.Väljamõistetud menetluskulult on R. N. kohustatud maksma Capital Inkasso OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Capital Inkasso OÜ esitas 06.10.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse R. N.i vastu võlatunnistuse alusel põhivõla, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks ning taotluse hagi tagamiseks. 21.10.2016 määrusega Harju Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt 06. novembril 2013. a sõlmisid OÜ Capital Inkasso (edaspidi hageja) ja R. N. (edaspidi kostja) konstitutiivse võlatunnistuse ja maksegraafiku, millega (i) kostja tunnistas tingimusteta oma võlgnevust hageja ees, (ii) kostja kohustus tasuma põhivõlgnevuse summas 7190 eurot igakuiste 200-euro suuruste osamaksetena hageja arveldusarvele iga kuu
15.kuupäevaks, seejuures esimene osamakse tuli tasuda 15. jaanuaril 2014.a. Võlatunnistuses leppisid pooled kokku, et maksegraafikust tulenevate kohustuste tähtaegse mittetäitmise korral muutub kogu võlgnevus koheselt sissenõutavaks (p 3), hagejal on sellisel juhul õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 500 eurot (p 4) ning viiviseid 0,5% tasumata summalt päevas (p 3). Kostja on tasunud hagejale võlgnetavast summast 600 eurot: 16. jaanuaril 2014.a 200 eurot, 17. veebruaril 2014.a 200 eurot ja 17. märtsil 2014. a 200 eurot. Kostja ei ole rohkem tagasimakseid teinud. Kuna kostja ei ole täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi alates 15. aprillist 2014. a, muutus kogu võlgnevus 16. märtsil 2014. a sissenõutavaks. Sõlmitud võlatunnistusest tulenevalt kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi summas 500 eurot, kui kostja ei täida võlatunnistuse p-st 2 nimetatud kohustust. Kostja ei täitnud alates 15.aprillist 2014 võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafikust tulenevat osamaksete tasumise kohustust, mistõttu muutus kogu nõue sissenõutavaks 16. märtsil 2014 ning hagejal on õigus nõuda samast kuupäevast alates ka leppetrahvi tasumist. Capital Inkasso OÜ on õigustatud nõudma kostjalt lepingu täitmisega viivitamise eest ka viivitusintressi. Pooled on võlatunnistuses kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas. Vastavalt võlatunnistuses kokkulepitule on hageja arvestanud viiviseid alates 16. aprillist 2014.a 0,5% tasumata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Seisuga 05.10.2016 oli 904 päeva eest põhivõlalt 6590 eurot 0,50% päevas arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas 29 786,80 eurot. Lisaks sellele on kostja kohustatud tasuma viivist ka sissenõutavaks muutunud leppetrahvilt. Alates 16. aprillist 2014. a kuni 05. oktoobrini 2016. a on viivis leppetrahvilt kokku 4086,08 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise hetkeks põhivõlgnevuselt ja leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 7090 eurot (6590 + 500 eurot). Hageja palub kohtul rahuldada hagiavalduse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevuse summas 6590 eurot; leppetrahvi summas 500 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 7090 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ja hageja vahel puudub võlaõiguslik suhe, kuna tegelik võlgnik on kostja õde J. N.. Kostja allkirjastas võlatunnistuse põhjusel, et õe tervislik olukord oli 2013.a novembris halb (xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx) ning ta palus väga, et kostja tema asemel võlatunnistusele alla kirjutaks. Õde kinnitas, et kostjale sellest mingeid
kohustusi ei tule ning J. N. on ka ise allkirjastanud hagejaga maksegraafiku. Kostja usaldas õde ja lootis, et ta täidab võlatunnistusest tulenevad kohustused. Hagiavaldus tuli kostjale halva üllatusena, ta sai aru, et nüüd on nõue usaldust kuritarvitades esitatud kostja vastu, tegemist on pettusega ning kostja esitab lähiajal tühistamisavalduse võlatunnistuse tühistamiseks. Kostja juhib samuti tähelepanu sellele, et hageja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuväliselt, ei ole kostjale edastanud võlateatist ega meeldetuletust võla olemasolu kohta. Hageja on käitunud kostja suhtes pahauskselt. Kui hageja oleks kostjale teatanud, et on tekkinud võlgnevus ja ta kavatseb esitada hagiavalduse, oleks olnud võimalik leida kohtuväline lahendus ja vältida asja kohtusse jõudmist ja kõrvalkulude tekkimist. Kui kohtus leiab tõendamist, et tegelik võlgnik on J. N., siis taotleb R. N. kostja asendamist. Kostja leiab, et nii põhinõue kui kõrvalnõuded on tema suhtes põhjendamatud, kuna ta ei ole asjas pooleks. Kostja täiendavas vastuses selgitab, et 2006.a lõpus – 2007.a algul müüs U. T. oma majaosa 100 000 krooniga J. N.ile. 2008.a nov müüdi maja maha 860 000 krooniga. Majal oli 4 omanikku. 2013.a vabanes U. T. xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja sai teada, et maja müüdi 860 000 krooniga. U. T.ale jäi nüüd selline mulje, et kostja pettis teda 2006.a-l maja hinnaga, ja hakkas kostjalt nõudma majaosa vahesummat. R. N. selgitas U. T.ale, et sel ajal maja maksiski nii palju, et vahepeal oli buumiaeg ja raha ei saanud mitte kostja, vaid J. N.. U. T. sellest hindade tõusust ja langusest aru ei saa ja jäigi edasi nõudma, kostja muidugi ei maksnud seda. Siis pöördus U. T. Capital Inkasso poole, et kostja käest raha välja nõuda. Capital Inkassost helistati kostjale ja lepiti kokku kohtumine 6.novembrile 2013 kõik koos. Kostja selgitas seal asja ära ja selgus, et raha saaja on J. N.. J. N.ile helistati U. T.a telefonilt, vestlus oli valjuhääldi peal ning J. oli nõus sellega, et maksab vahesumma tagasi. Captal Inkasso ja J. N. leppisid omavahel maksegraafiku kokku, aga alla kirjutama pidi kostja, kuna õde oli x xxxx xxxx ja xxxxxxxxxxx tulla ei saanud. Kuna kostja kuulis kõike valjuhääldilt ja teadis, et õde hakkab ka maksma, siis sel hetkel kirjutas kostja võlanõudele alla. Samal ajal leppis kostja U. T.aga ka kokku, et maksab talle tagasi veel ammusema arusaamatuse rahadega, mis oli 600 eurot. J. N. ja U. T. on omavahel head sõbrad, mida U. T. Capital Inkasso kontoris ei maininud. Jõulude ajal 2013 ema külastamise ajal kohtus kostja seal ka õega, kes ütles kostjale, et U. loobus nõudest tema vastu. J. N. ei teadnud, kas U. T. Capital Inkassosse sellest teada andis. Kostja maksis enda kokkulepitud raha ära, helistas siis Capital Inkassosse ning andis teada, et U. T. loobus nõudest J. N.i vastu, kostja lubas lähiajal kontorist läbi astuda, et nõue ka paberil tühistada. Peale seda ei tulnud kostjale enam sõnumeid mobiilile, et maksepäev on tulemas, varem oli selliseid sõnumeid tulnud 5x kuus, ei tulnud meili, ei postkasti ega ei helistatud, et vaja teha makseid vms. Sellega sai kostja aru, et asi on lõppenud. Seoses tööga xxxxxx kostja kohe Capital Inkasosse minna ei saanud. Natuke aega hiljem kostja luges meediast, et kontaktisik Capital Inkassost on vahi all ja ettevõte uurimise all. Kostja teada ka U. T. käis seoses selle sama võlanõudega uurija juures ütlusi andmas 2014 märts-aprill, kohe peale seda ta helistas kostjale ja ütles, et kostja helistaks talle, kui kostja on ka uurija juures ära käinud. Kostjat uurija juurde ei kutsutud. Kui 6.10.2016 tuli hagi, võttis kostja kohe ühendust emaga, et uurida, kas õde on nõus tulema kohtusse tunnistama, et tegelikult oli võlgu tema ja et U. T. loobus nõudest. Õde oli nõus sellega ja seoses sellega sai ka taotlus tehtud Tallinna kohtusse. Õde palus kostja elukaaslast P. T. appi lauseid õigesti seadma.19.11.2016 Valgas kostja ema juures õde kirjutas paberile ühe eksemplari, et ümbrikuga posti panna ja koopia saatis sellest meiliga Pärnu Maakohtule. 20.11.2016 õhtul helistas kostja õde P. T.le ja ütles, et U. T. helistas talle xxxxx kinnipidamiskohast, õde oli temalt küsinud nüüd paberile kirjutatud kirjalikku loobumist J. N.i vastu. U. T. polnud sellega nõus, vastatates, et siis peab tema kinni maksma Capital Inkasso tehtud kulutused. Peale seda saatis kostja õde 21.11. 2016 uue kirja kohtule. 13.01.2017 vastuse täienduses hageja märkis, et 16.12.2016 eelistungil kinnitas hageja esindaja, et nende nõue on tekkinud Valga notari poolt 2008 tõestatud müügilepingu alusel, kuid hageja
esindajal puudus seoses hageja kriminaalmenetlusega see dokument. Seega on nõue tõendamata, mis on aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja esitas ise kohtule dokumentaalse tõendina 07.11.2008 Valga notar K. K.i juures sõlmitud kinnistu notariaalse müügilepingu, mille alusel võõrandas kostja koos M. M.e ja J. N.iga kinnistu ostjatele. Kostja on müügitehingus müüja ja talle jääb arusaamatuks, kuidas ja mis asjaoludel oli see tehing hagejal kostja vastu esitatava haginõude aluseks. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks ei piisa üksnes hageja väitest, et nõue on tõendatud, kuna on võlatunnistusele allakirjutanud. Vaja on tõendada ning selgitada ka asjaolusid, mis tingisid võlatunnistuse vormistamise vajaduse.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja oma nõudes võlatunnistusele kui lepingule, millega loodi iseseisev kohustus VÕS § 30 mõttes - hageja on seisukohal, et poolte vahel 06.11.2013 vormistatud võlatunnistus/maksegraafik–RN271168 on konstitutiivne võlatunnistus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg-s 1 sätestab konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse mõiste järgmiselt: leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja peamine vastuväide hagile on see, et kostja ei ole võlasuhte õige pool. Asjas ei ole aga vaidlust, et praegusel juhul on kostja võlatunnistuses enda nimel andnud lubaduse täita kohustus hageja ees, kuigi võlatunnistuses nimetatud võlgnevus ei olnud otseselt kostja enda võlg. Samas kostja kohtuistungitel tunnistas, et kellelgi (kostja õel J. N.il) oli kohustus, mille kohta võlatunnistus vormistati. Kostja on võlatunnistusele alla kirjutanud. Võlatunnistust ei ole tühistatud, kuigi kostja teatas esimeses vastuses kohtule, et kavatseb tühistamisavalduse esitada. Kostja ei ole kohtu selgitustele ja tähtaja määramisele vaatamata esitanud ka (vastu)hagi võlatunnistuse tagasinõudmiseks. Kohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega ning selle puhul ei oma õiguslikku tähendust, kas kostjal tegelikult oli hageja ees olemas kohustus, mille kohta ta võlatunnistuse andis.
3.Riigikohus on võlatunnistuse temaatikat analüüsinud mitmetes lahendites. 23.02.2016 lahendis asjas nr 3-2-1-147-15 (p 12 ja 13) märgitakse muu hulgas, et kolleegiumi senise parktika järgi ei tule võlatunnistuse liigi kohta otsustuse tegemisel tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, on tegelikult olemas (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1101-04, p 29). Konstitutiivne võlatunnistus kehtib sõltumata sellest, kas esines algne kohustus. ... Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega, ning et lähtuda tuleb eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ning eesmärgist, samuti tuleb võtta arvesse lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (vt selle kohta ka Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12).
4.Asjas ei ole vaidlust, et hageja omandas nõude, mille kohta võlatunnistus on antud, U. T.alt 06.11.2013, samal päeval võlatunnistuse andmisega. Kostja ise on oma kirjalikes vastustes ja kohtuistungil selgitanud, et U. T.a nõue tuleneb 2006.a talle kuulunud majaosa müügist ja seejärel uue omaniku poolt 2008.a maja müümisel saadud hindade vahest. U. T.alt olevat majaosa ostnud ja selle eest tasunud kostja õde, kuid omanikuks vormistati kostja. Hiljem maja müümisel olevat saanud majamüügist raha samuti kostja õde, kuigi müügilepingus oli teiste kaasomanike kõrval müüjaks R. N., mitte tema õde. Kostja selgituste kohaselt U. T. maja müügihinnast teada saamise järel leidis, et temalt on majaosa odava hinnaga välja petetud. Kuna maja müümisel tegelikult raha saanud kostja õde J. N. oli nõus U. T.ale juurde maksma, siis õe palvel kirjutas kostja võlatunnistusele alla.
Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et ta kirjutas võlatunnistusele alla, sest teadis, et õde hakkab ise maksma, ning et nõue tuleks esitada majamüügist tegelikult raha saanud ja U. T.ale tasuda lubanud J. N.i vastu, ei anna alust jätta kostja vastu esitatud hagi rahuldamata. Mis põhjusel kostja ja tema õde vormistasid õe majaostu kostja nimele ning miks kostja andis väidetavalt J. N.i kohustuse kohta võlatunnistuse enda nimel, on kostja ja tema õe vaheline asi ega puuduta võlatunnistusest tulenevat hageja nõudeõigust kostja vastu. Kostja selgitustest nähtub, et enne võlatunnistuse andmist toimus OÜ Capital Inkasso esindaja, U. T.a ja kostja kohtumine, kus arutati kõiki neid asjaolusid ja võeti telefoni teel ühendust kostja õega, kes tunnistas kohustust. Seega võlatunnistuse andmisel olid kostjale kõik kohtumenetluses vastuväidetena esile toodud asjaolud teada. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et võlatunnistuse andmisel pidas ka kostja silmas eesmärki luua iseseisev, abstraktne kohustus. Mõistlikult saab eeldada, et kui kostjal puudunuks tahe olla isiklikult hagejaga lepinguliselt seotud, ei oleks ta võlatunnistusele alla kirjutanud.
5.Võlatunnistus ei ole tühine ning seda ei ole tühistatud. Kostja väidetud hageja esindajate vahistamine ei takistanud kostjal võlatunnistuse tühistamise tahteavalduse tegemist. Kostja väited pettusest on jäänud paljasõnaliseks. Võlatunnistuse kehtivust kinnitab asjaolu, et võlatunnistust on asutud täitma: kostja elukaaslane P. T. ja kostja ema J. N. on teinud kostja eest hagejale 3 maksegraafiku tingimustele vastavat 200 euro suurust makset: 16.01.2014, 17.02.2014 ja 17.03.2014 (toimikus lk 10). Kostja väidete kohaselt võttis ta võlatunnistusega endale kohustuse hageja ees, uskudes õe lubadust, et reaalselt kostjal endal midagi tasuda ei tule. Kostja ema maksed kaudselt kinnitavad kostja väiteid, et tema lähedased andsid talle lubaduse kohustust täita ning et võlatunnistusele alla kirjutamine kostjale endale kohustusi kaasa ei too, aga ka see anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja väidetest järelduvalt peab kostja pettuseks seda, et õde on tasumise lubadusest taganenud, kuna U. T. on nõudest kostja õe vastu loobunud. Kohus nõustub hagejaga, et pärast 06.11.2013 nõude hagejale loovutamist ei olnud U. T.al enam nõuet, millest ta oleks saanud loobuda. Kuivõrd kostja on menetluses läbivalt esile toonud, et võlatunnistuse andmise ajal kostja õde J. N. teiste võlasuhte osaliste kuuldes tunnistas majamüügiga seoses kohustuse olemasolu U. T.a ees ning lubas ka seda kohustust täita, õe palvel kostja on andnud võlatunnistuse, siis on selles menetluses põhjendamatu kostja vastuväide, et 2008.a müügilepingust ei tulenenud U. T.ale üldse mingit nõuet, mida hagejale loovutada. Kostja selgitustest nähtuvalt sai kostja võlatunnistuse andmisel täpselt aru, et U. T. nõuab kahe lepingu hinnavahest tulenevat hüvitist. Kostjal oleks olnud võimalik U. T.al loovutatava nõude puudumisele tugineda võlatunnistuse tagasinõudmise hagis.
6.Usutavad ei ole kostja väited, et P. T. ja J. N.i poolt tehtud 3 makset summas 600 eurot on tasutud kostja ja U. T.a vahelise muu võlasuhte katteks. Hageja väidetel ei ole U. T. muid nõudeid kostja vastu hagejale loovutanud. P. T. ja J. N. on maksed teinud võlatunnistuses näidatud Capital Inkasso OÜ arvelduskontole ja maksete selgituseks on võlatunnistus/maksegraafiku number RN271168.
7.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhinõue põhjendatud. VÕS § VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud poolelt rahalise kohustuse täitmist. Võlatunnistuse punkti 2 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma 7190 eurot 200 euro suuruste osamaksetena. Kostja on tasunud sellest 600 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale võlatunnistuse järgi jätkuvalt 6590 eurot. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
8.Võlatunnistus sisaldab kokkulepet (p 4), et lepingu punktis 2 nimetatud summade mittetasumisel on võlgnik kohustatud tasuma leppetrahvi 500 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et
kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et praegusel juhul on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Kostja eest tehti viimane makse võlatunnistuse/maksegraafiku täitmiseks 17.03.2014. Hageja ei ole tõendanud, et oleks üldse kostjale teatanud, et nõuab leppetrahvi. Lisaks hageja esindaja kohtuistungil selgitas, et leppetrahvi nõudekirja saatis hageja lepinguline esindaja 2015.a lõpus või 2016.a alguses. Ka selle nõudekirja saatmise tõendamisest hageja esindaja kohtuistungil loobus. Nõudekirja väidetava saatmise ajaks oli viimasest maksest möödunud vähemalt 1 aasta ja 9 kuud. Arvestades, et kogu maksegraafiku täitmiseks oli ette nähtud kolm aastat, ei saa sellist ajaperioodi kohtu hinnangul lugeda leppetrahvi nõudmisest teatamise mõistlikuks ajaks. Leppetrahvi nõudmisest teatamise mõistlikku aega määrates ei saa kohtu hinnangul arvestada hageja esindaja paljasõnaliste väidetega, et hageja juhatuse liige oli vahi all, kriminaalasja juurde olid võetud ka kõik äriühingu dokumendid, mistõttu ei olnud võimalik esindamist ja nõuete täitmise kontrolli võimalik korraldada; hageja juhatuse liige sai kostja lepingurikkumisest teada pärast vahi alt vabanemist ning pöördus koheselt lepingulise esindaja poole, kes saatis leppetrahvi teate. Kohus jätab leppetrahvi nõude rahuldamata.
9.Hageja taotleb kostjalt ka viivise välja nõudmist lepingulises määras 0,5% päevas nii põhivõlalt kui leppetrahvilt. Kuna leppetrahvi nõue jääb rahuldamata, ei ole alust rahuldada ka leppetrahvilt arvestatud viivise nõuet. Võlatunnistuse punktis 3 leppisid pooled kokku, et võlgnik on kohustatud tasuma 0,5% punktis 1 nimetatud summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud summas, kuid samas hagiavalduse põhjendustes hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ületab põhivõlga mitmekordselt ning hageja on piiranud viivisenõude põhivõla summaga. Sellest on hageja lähtunud ka hagihinna arvutamisel. Kohus on seisukohal, et viivisemäär 0,5% on VÕS § 35 kohane tüüptingimus ning tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustavana VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Capital Inkasso OÜ on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud äriühing - äriregistri andmetel on põhitegevusalaks inkassoteenused ja krediidiinfo (registriosa väljatrükk toimikus lk 18). Kostja osaleb võlasuhtes tarbijana. Võlatunnistus on vormistatud hageja blanketile ja ette valmistatud hageja poolt. Sellele, et võlatunnistus/maksegraafiku näol on tegemist tüüplepinguga ning lepingupunkte eraldi läbi ei räägitud, viitab ka lepingu number RN271168 ning lepingu punkt 9, milles märgitakse, et „Leping on võlgniku poolt läbi vaadatud, põhjalikult tutvutud ja heaks kiidetud ning omakäeliselt alla kirjutatud.“ Lepingu võimalik läbi vaatamine ja heaks kiitmine ei tähenda, et võlgnikul oleks olnud võimalik viivisemäära muuta. Selline lepingupunkt ei välista, et tegemist on tüüptingimusega lepinguga. Lisaks kohus märgib, et võla tunnistamine ei hõlma viivisevõlga – kostja ei saanud tunnistada võlgnevust, mida veel ei olnud tekkinud. Kohtupraktika järgi hinnatakse tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab lepinguline viivisemäär seadusjärgset määra rohkem kui 20 kordselt. Ka hageja taotletud, põhiosa summani vähendatud viivisesumma puhul kujuneb ühe päeva viivisemääraks 0,11%, mis samuti ületab seadusjärgset määra enam kui 3 kordselt.
10.Kuna viivisekokkulepe on tühine, saab hageja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivist seadusjärgses määras. VÕS 113 lg 1 teisest lausest tulenevalt on viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 järgi on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Perioodil 16.04.2014 – 30.06.2014 kehtinud seadusjärgne viivisemäär oli 8,25% aastas, 01.07.2014 – 31.12.2014 oli viivisemääraks 8,15% aastas, 01.01.2015 – 30.06.2016 oli viivisemäär 8,05% aastas ning alates 01.07.2016 on viivisemäär 8% aastas. Kokku on kohtuotsuse 19.10.2017 tegemise seisuga põhivõlalt 6590 eurot seadusjärgses määras arvutatud
viivis 1283 päeva eest sissenõutavaks muutunud summas 1865,05 eurot. Selles summas kohus rahuldab hageja viivisenõude. Seega kokku kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8455,05 eurot ehk hagi rahuldatakse ca 60% ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kulude kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda kulud, hageja menetluskuludest osaliselt riigilõivu ning hagi rahuldatud ulatusele vastava osa hageja esindajakuludest. Kohus leiab, et praeguses asjas on põhjendatud jätta kostja kanda riigilõiv osas, mis tulnuks hagejal tasuda juhul, kui hagi oleks esitatud sellise nõudega, nagu kohus hagi rahuldas. Ülejäänud riigilõiv jääb hageja enda kanda. Kostja kanda jääb ka vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 60% hageja lepingulise esindaja kuludest. Hageja lepingulise esindaja kulud jäävad 40% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. Hageja taotles määrata tema hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2433,55 eurot (ilma käibemaksuta) ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjal ei ole teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid maakohtu menetluses tekkinud (lepingulist esindajat kostjal menetluses ei olnud) ning kohtu määratud aja jooksul ei ole kostja menetluskulude nimekirja ka esitanud ega kulude hüvitamist taotlenud.
13.Hageja menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arvete ning spetsifikatsioonide kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud hagejale õigusabi osutamiseks kokku 17,75 tundi (sellest 9 tundi ja 40 minutit kulus sõidule, mida kohtupraktika kohaselt ei hüvitata). Lisaks õigusabile kandis hageja kohtukulusid riigilõivu näol kokku 700 eurot, millest 650 eurot hagiavalduse esitamise eest ja 50 eurot hagi tagamise taotluse eest. Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta eraldi vastuväiteid esitanud, kostja peab põhjendamatuks kogu hageja nõuet ja ka menetluskulusid.
14.Hagi esitamise vältimatuks eelduseks on riigilõivu tasumine. Hagiavalduse esitamisel hageja tasus nõutava riigilõiv riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 650 eurot. Hagi rahuldatud osale vastava tsiviilasja hinnaga hagilt (kuni 9000 eurot) tulnuks tasuda riigilõivu 500 eurot. Kohus leiab, et asjaolu, et kohus rahuldas hagi osaliselt, ei muuda tasutud riigilõivu põhjendamatuks ja mittevajalikuks kuluks, kuid kohus arvestab hagi osalist rahuldamist kulude jaotamisel. Vastavalt kulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 500 eurot riigilõivu katteks. Hageja nõue mõista kostjalt välja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendamatu, kuna kohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Hagi tagamise riigilõiv 50 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust 150 eurot jäävad vastavalt menetluskulude jaotusele hageja enda kanda.
15.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on advokaat või muu esindaja käesoleva seaduse § -s 218 sätestatu kohaselt. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus.
Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Kohtupraktikas on põhjendatuks hinnatud ka 140 euro suurust tunnitasumäära (lisandub käibemaks) (vt Riigikohtu 11.04.2014 lahendit asjas nr 3-2-1-11-14). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei taotle kulude hüvitamist koos käibemaksuga.
16.Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus analüüsib kulusid arvete kaupa. - 28.10.2016 arve 203,47 eurot – hageja tolleaegse lepingulise esindaja, adv H. Jürimäe poolt materjalide kogumine, hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine – ajakuluga 1 tund 40 minutit, tunnitasuga 115 eurot, on täies ulatuses põhjendatud. Samuti on põhjendatud arvel kajastatud tasulised päringud - Krediidiinfo AS infopäring 5,80 eurot (ilma käibemaksuta) ja kinnistusraamatu väljavõte 6 eurot (käibemaksuvaba). - 16.12.2016 arve (summas 179,17 eurot) – tagatise tagastamise taotluse koostamine (10 min), seisukoha koostamine kostja vastuse osas ja kliendiga nõupidamine seoses istungiga (1 tund), seisukoha koostamine (16 min) on põhjendatud ja vajalik osaliselt, 1 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata, ei ole tagatise tagastamise taotluse koostamine kulu, mille eest kostja peaks vastutama. Kohus loeb 16.12.2016 arve põhjendatuks ja vajalikuks kuluks summas 156,25 eurot. arve - 10.01.2017 arve (summas 740,50 eurot) – advokaadi ajakulu tunnitasuga 125 eurot kokku 2 tunni ja 7 minuti ulatuses (kohtuistungiks ettevalmistumine (30 min), esindamine kohtuistungil Pärnu kohtumajas (50 min), järelepärimise koostamine U. T.ale (tõendite kogumine), sh tõendamiseseme väljaselgitamine ja küsimuste koostamine tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude osas kirjalike seisukohtade saamiseks (47 min); advokaadi sõiduaeg 4 tundi ja 40 min tunnitasuga 75 eurot, sõidukulu 107,40 eurot (Tartu-Pärnu-Tartu 358 km, arvestusega 0,3 eurot/km) + kinnistusraamatu väljavõte xxxxx linnas xxxx xx asuva kinnistu kohta 3 eurot. Kohus loeb sellest arvest põhjendatud ajakuluks 1 t 20 min, arvestusega 125 eurot/tund (kokku 166,66 eurot), ja sõidukuluks 107,40 eurot (358 km x 0,3 eurot). U. T.ale päringu koostamine ja tõendamiseseme väljaselgitamise toiming ei ole andnud selles asjas mingit menetluslikku väljundit. Nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine sisaldub hagiavalduse koostamise ajakulus. xxxx xx xx xxxxx kinnistu väljavõtet ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei ole ka see selles asjas vajalik kulu. Kohus jagab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohta, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Hageja ei ole esitanud sõidukulu suuruse kohta dokumente, kuid kohtu hinnangul on võimalik määrata sõidukulu kilomeetri hinna järgi analoogselt riigi õigusabi osutajale hüvitatava sõidukuluga 0,3 eurot/km. - 5.09.2017 arvest (summas 170,83 eurot) on põhjendatud ja kohtuistungiks ettevalmistumise piisavaks ajaks 30 minutit (tasumääraga 125 eurot/tund). Kirjalike teeside koostamise ajakulu ei ole vajalik kulu, teese kohtule ei esitatud. Seega arvest vajalik kulu on 62,50 eurot. - 07.09.2017 arvest (675 eurot) on põhjendatud istungil osalemise ajakulu 2 tundi/á125 eurot (esindaja on istungil osalemise kuluks märkinud 1,5 tundi, kuid protokolli kohaselt kestis istung 2 tundi), kokku 250 eurot, ning analoogselt 10.01.2017 arvega sõidukulu 358 km pikkuse teekonna eest marsruudil Tartu-Pärnu-Tartu kokku 107,40 eurot (0,3 eurot/km). Arvel näidatud sõidu ajakulu 5 tundi tunnihinnaga 75 eurot hüvitamisele ei kuulu. Eeltoodu alusel on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks maakohtu
menetluses 1053,68 eurot, millest vastavalt kulude jaotusele peab kostja hüvitama 60% ehk 632,21 eurot (+ 500 eurot riigilõivu katteks).
17.hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib otsusesse, et kostja on kohustatud menetluskuludelt tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.