Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
Osaühing Hexanor Haldus avaldus täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks täiteasjas nr 025/20148/2494
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebus Avaldaja/määruskaebuse esitaja: Osaühing Hexanor Haldus (registrikood: 11175263), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Valk Puudutatud isik 1: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik 2: Pärnu mnt.67A OÜ (registrikood: 11374713), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Kadri Lember
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 01.08.2017 määrus jätta muutmata.
2.Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluse senine käik
1.Osaühing Hexanor Haldus esitas 31.03.2016 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks või alternatiivselt täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2014/2494. 04.04.2016 võttis maakohus avalduse menetlusse. 10.05.2017 esitas avaldaja kohtule taotluse, milles palus tsiviilasja nr 2-16-5096 menetluse lõpetada avalduse sisulise läbivaatamata jätmisega.
2.Puudutatud isik 2 esitas 16.05.2017 menetluskulude nimekirja, milles palus menetluskulud kindlaks määrata 1 365 euro ulatuses ja need avaldajalt välja mõista. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati õigusteenust järgnevalt: • 05.04.2016 – avalduse ja kohtumäärusega tutvumine (0,5 tundi); • 23.04.2016 – õiguslik analüüs, seisukoha koostamine (4,75 tundi); 1(4)
• • •
25.04.2016 – seisukoha täiendamine, lisade komplekteerimine (1,25 tundi); 29.04.2016 – määruskaebuse analüüs, seisukoha koostamine (0,75 tundi); 04.05.2016 – kohtult saadud info analüüs, tagasiside ja selgitused kliendile (0,75 tundi); • 16.05.2017 – kohtu kirjadega ja loobumisavaldusega tutvumine, selgitused kliendile (0,75 tundi).
3.Avaldaja pidas puudutatud isiku 2 menetluskulusid põhjendamatult suureks, arvestades käesoleva menetluse mahtu, sisu ja keerukust. Puudutatud isik 2 ei põhjendanud, miks peaks käesoleval juhul õigusteenust osutama tunnihinnaga 130 eurot (+ käibemaks), kui Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot. 04.05.2016 16.05.2017 menetlustoimingud ei ole kontrollitavad ja toimingu sisu ning sellele kulunud aeg ei ole omavahel kooskõlas. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus võttis 01.08.2017 määrusega vastu avaldusest loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Puudutatud isiku 2 menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku 2 kasuks välja menetluskuludena 1 365 eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni. Puudutatud isiku I menetluskulud väljamõistmisele ei kuulunud.
5.Maakohus leidis, et puudutatud isiku 2 lepingulise esindaja ajakulu osutatud õigusabi osas oli täies osas põhjendatud, tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik. Riigikohus on hiljutises lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17 pidanud mõistlikuks õigusabi osutamist nii tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta) kui ka 140,61 eurot (käibemaksuta).
6.Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et 04.05.2016 ja 16.05.2016 menetlustoimingud ei ole kontrollitavad ning toimingu sisu ja sellele kulunud aeg ei ole omavahel kooskõlas. Kohtunõuete ja menetlusosaliste taotlustega tutvumine ning nende tutvustamine kliendile on eesmärgipärased tegevused õigusabi osutamisel ja toimingud olid vajalikud ja ajaliselt mõistlikud. Määruskaebus ja selle põhjendused
7.25.08.2017 esitas Osaühing Hexanor Haldus määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 01.08.2017 määruse osas, millega maakohus rahuldas Pärnu mnt.67A OÜ taotluse menetluskulude suuruse kindlaks määramiseks täies ulatuses ja mõistis menetluskulud avaldajalt välja.
8.Maakohtul oleks tulnud analüüsida TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ning põhjendada, miks kohus leiab, et taotlus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks, ei ole põhjendatud.
9.Maakohus jättis hindamata puudutatud isiku 2 menetluskulude suuruse ja põhjendatuse. Avaldaja palub ringkonnakohtul kontrollida, kas avaldajalt väljamõistetud menetluskulude suurus on põhjendatud. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Puudutatud isik 2 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
2(4)
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et Harju Maakohtu 01.08.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on leidnud, et hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning menetluskulude kindlaksmääramisel saab kohaldada TsMS § 168 lg 2, mille järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud hageja, kui lõigetest 3-5 ei tulene teisiti (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-28-10, p 16). TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 10.05.2017 avaldusest nähtuvalt ei olnud avaldajal täitemenetluse ajatamist või peatamist võimalik ja vajalik enam taotleda, kuna pärast maakohtu poolt 04.04.2016 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist on kohtutäitur puudutatud isiku 2 (sissenõudja) nõude täitnud ja kohtutäituri arvelduskontole on laekunud kogu sissenõudja poolt nõutav summa koos täitekuludega. Seega ei ole alust järeldada, et avaldaja on võtnud avalduse tagasi seetõttu, et tema nõue on kohtuväliselt rahuldatud.
14.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruse nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaks alust õigluse põhimõttest lähtudes jätta puudutatud isiku 2 menetluskulud tema enda kanda. Avaldaja on täitemenetluse peatamise või ajatamise avaldust esitades ise teadlikult võtnud riski, et talle võivad tekkida menetluskulud juhul, kui avaldus jääb rahuldamata või esineb TsMS § 168 lg-s 2 toodud alus menetluskulude jaotamiseks.
15.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-4310, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu oli mõnevõrra suurem menetlusosalise poolt tavapäraseks peetust. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud puudutatud isiku 2 esindaja töö mahtu ja keerukust. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS §
3(4)
178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.