Taavet Loogvälja kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare 2. mai 2017 otsuse peale täiteasjas nr 119/2017/433
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. augusti 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Taavet Loogvälja määruskaebus ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Taavet Loogväli (isikukood XXXX) Vastustajad: (puudutatud isik I): kohtutäitur Taive Peedosaar (puudutatud isik II): Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), esindaja Peeter Aleksašin
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 29. augusti 2017. a määrus muutmata ja Taavet Loogvälja määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Taavet Loogvälja kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, v.a resolutsiooni punkt 2 osas. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei ole vaidlustatav. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Taavet Loogväli (võlgnik) esitas 15. mail 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare (kohtutäitur) 2. mai 2017 otsuse peale ja taotles täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse tingimuste puudumise tõttu ning täitemenetluse peatamist kuni asja lahendava kohtumääruse jõustumiseni. Võlgnik palus lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema täitemenetluse peatumise lõppemisel või tühistada kohtutäituri otsus täitemenetlust lõpetamata. Kaebuse kohaselt esitas Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, sissenõudja)
14.märtsil 2017 kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitmisdokumendi, s.o 14. novembri 2016 Tartu Maakohtu otsuse, millega mõisteti väärteoasjas nr 4-16-5253 võlgnikult välja väärteomenetluse kulu 10 eurot. Võlgnik esitas 29. novembril 2016 Tartu Maakohtule määruskaebuse, millega vaidlustas eraldi väärteomenetluse kulu väljamõistmise. Tartu Maakohus edastas kaebuse Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks, kes edastas määruskaebuse vastavalt kohtualluvusele Riigikohtule. Kaebuse kohaselt on Riigikohtus nimetatud määruskaebus senini lahendamata, mistõttu ei ole väärteomenetluse kulude hüvitamise otsustuse näol tegemist sellise nõudega, mis on jõustunud ning täidetav. Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega kassatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta jõustus otsus väärteoasjas rahatrahvi osas, menetluskulu osas on määruskaebemenetlus veel pooleli. Täitedokumendina esitatud kohtuotsusel on referendi allkiri kinnitusega, et kohtuotsus jõustus Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega. Lahend on tehtud üksnes kassatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta, määruskaebusmenetlus menetluskulude vaidlustamiseks kassatsioonist ei sõltu, sest vaidlustatakse KrMS § 189 lg 3 kohaselt kohtuotsusest eraldi. Kohtutäitur saatis võlgnikule täitmisteate 18. aprillil 2017, mille võlgnik sai järgmisel päeval kätte, ning andis nõude vabatahtlikuks täitmiseks 10-päevase tähtaja. Võlgnik esitas kohtutäituri otsusele kaebuse, milles taotles täitemenetluse lõpetamist, sest puudub jõustunud otsus väärteoasjas nr 4-16-5253 võlgnikult kulu väljamõistmiseks. Samuti on täitedokumendiks esitatud kohtuotsus saadetud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks VTMS §-de 204 lg 3 ja 111 p 10 nõudeid rikkudes (puudub nõude täitmiseks vajalik makseinfo). Kohtutäitur jättis 2. mai 2017 (allkirjastatud 3. mail 2017) otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on rikkunud TMS § 217 lg-te 3 ja 4 nõudeid, lahendades võlgniku kaebuse lahendamise aega teatamata ja ilma võlgniku osavõtuta.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata, lõpetada asja menetlus ja menetluskulud jätta võlgniku kanda. Tegemist on avalik-õiguslike nõuete menetlemisega. Kohtutäituri määrustiku § 171 lg 1 järgi ei pea sissenõudja esitama täitmisavaldust, kui nõue soovitakse täitmisele pöörata täitedokumendist nähtava nõude kogu summa ulatuses. Kohtutäiturile on andmed esitatud usaldusväärselt, andmed on kuvatud süsteemis koos menetluse aluseks olevate dokumentidega,
kohtutäitur eeldas esitatud andmete õigsust. Seega ei ole kohtutäituril alust menetluse lõpetamiseks, peatamiseks ega vabatahtliku täitmisaja pikendamiseks.
3.Sissenõudja leidis, et kaebus on alusetu. Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega jõustus Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus väärteoasjas nr 4-16-5253. Riigikohtu määruses ei ole märgitud, et jõustunud oleks vaid trahvi puudutav maakohtu otsuse osa. Arvestades kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-ga 189 ei ole välistatud, et Riigikohus lahendas korraga nii esitatud kassatsiooni kui ka määruskaebuse menetluskulude osas, sest ka
29.novembri 2016 määruskaebuse menetluskulu osas oli võlgnik esitanud ise, olles seega isikuks, kellel VTMS § 190 kohaselt ei olnud õigust kaebust esitada. Võlgniku väide, et Tartu Maakohtu otsuses puudub VTMS § 111 p 10 ettenähtud makseinfo, on alusetu, sest nimetatud kohtuotsuses on kogu otsuse täitmiseks vajalik makseinfo olemas. Võlgniku taotlused üheaegselt peatada ja lõpetada täitemenetlus samas täiteasjas on vastuolulised.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri 2. mai 2017 (digitaalselt allkirjastatud
3.mail 2017) otsuse peale täiteasjas 119/2017/433 rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust, et täitedokument ja 18. aprilli 2017 täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud ja täitemenetlus võlgniku suhtes on täiteasjas nr 119/2017/433 alanud. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse maakohtus. Tartu Maakohus jättis 14. novembri 2016 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Sama otsusega on võlgnikult välja mõistetud menetluskulu 10 eurot (tl 4, 41). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 2017 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-1-162 jäeti võlgniku kassatsioon läbi vaatamata (tl 37, 71). Võlgnik esitas 29. novembril 2016 Tartu Maakohtule määruskaebuse, millega vaidlustas temalt viidatud maakohtu otsusega menetluskulu väljamõistmise (tl 12-13, 42). Tartu Maakohus edastas kaebuse Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks (tl 14,43), kes omakorda edastas määruskaebuse vastavalt kohtualluvusele Riigikohtule (tl 16-17, 44). Ringkonnakohus leidis
12.detsembri 2016 määruses, et VTMS § 136 lg 2 kohaselt ei saa apellatsioonkaebust esitada maakohtu otsuse peale, mis on tehtud VTMS § 132 kohaselt kaebust arutades, küll on kohtumenetluse poolel VTMS § 155 lg 1 p 1 kassatsiooni esitamise õigus maakohtu otsuse peale, mis on tehtud VTMS § 132 sätestatud alusel. VTMS § 11 p 8 kohaselt märgitakse väärteomenetluses menetluskulude otsustus kohtuotsuse lõpposas. KrMS § 189 lg 3 näeb ette kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustamise eraldi kohtuotsusest KrMS 15.peatükis sätestatud korras. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvutamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega ei reguleeri väärteomenetluses menetluskulude hüvitamise vaidlustamist kriminaalmenetluse seadustik vaid väärteomenetluse seadustik. Võlgnik esitas 9. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse peale kassatsioonkaebuse koos kahe lisaga (tl 58-66), kaebuse lisa 2 käsitleb menetluskuluna tunnistaja transpordikulu väljamõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 24. jaanuari 2017 määrusega võlgniku kassatsiooni läbi vaatamata. Seega on Riigikohus sisuliselt lahendanud (jätnud läbi vaatamata) ka võlgniku kaebuse menetluskulude väljamõistmise osas, sest võlgnikul ei olnud VTMS § 155 lg 3 järgi õigust esitada kassatsioonkaebust. VTMS § 199 lg 2 kohaselt on Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus väärteoasjas 4-16-5253 tervikuna (s.h võlgnikult väärteomenetluse kulu väljamõistmise osas) jõustunud ning on TMS § 2 lg 1 p 4
kohaselt täitedokument ja sissenõudjal oli VTMS § 202 lg 3 tulenevalt kohustus jõustunud kohtuotsus täitmisele pöörata. Tartu Maakohus edastas 13. juunil 2017 kohtutäiturile jõustunud Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse nr 4-16-5253 ja teavitas kohtutäiturit, et kohtuotsus jõustus Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega. Täitmisteade on kaebuse kohaselt võlgnikule kätte toimetatud 19. aprillil 2017. Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuses on kohus avaldanud makseinfo, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 16. juuni 2016 otsusega väärteoasjas nr 2780,16,004499 tuleb võlgnikule määratud rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud ühele valitud kontole ja menetluskulu tuleb tasuda samale kontole, märkides viitenumbriks 10220165106596. Selgituseks tuli märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstav rahatrahv ja menetluskulud ühe kuu jooksul. Võlgnik esitas kohtuvälise menetleja otsuse maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel (tl 40), seega oli kohtuvälise menetleja otsus võlgnikul olemas. Maakohus leidis, et kuigi maakohtu otsuses ei ole uuesti üles loetletud kohtuvälise menetleja otsuses toodud kõigi pangakontode numbreid, kuhu rahatrahvi ja menetluskulu saab kanda ja on selgitatud, et rahatrahv ja menetluskulu tuleb tasuda kaevatavas otsuses osundatud ühele valitud kontole, ei ole see selliseks rikkumiseks, mis tingiksid võlgnikule uue (täitemenetluse välise) vabatahtliku täitmise tähtaja andmist. Maakohus möönis, et kohtutäituri poolt esitatud andmetest ei nähtu kaebuse läbivaatamise aja teatamine võlgnikule, millega on kohtutäitur rikkunud TMS § 217 lg 4 sätteid. Samas leidis maakohus, et see rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget kohtutäituri otsust ja ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise ega täitemenetluse lõpetamise aluseks. Võlgnik ei ole kohtule esitatud kaebuses märkinud uusi asjaolusid, mida ta oleks kaebuse arutamisel soovinud kohtutäiturile täiendavalt esitada. Kaebuse esitamisel taotles võlgnik muuhulgas täitemenetluse peatamist kuni asja lahendava kohtumääruse jõustumiseni ning palus lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema täitemenetluse peatumise lõppemisest uuesti. Maakohus ei pidanud vajalikuks ja otstarbekaks täitemenetluse peatamist kaebuse lahendamiseni, mistõttu ei käsitlenud maakohus täitemenetluse peatumise lõppemisest tingitud uue vabatahtliku täitmise tähtaja võimalikku kulgemist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse tingimuste puudumise tõttu ja täitemenetluse peatamist kuni asja lahendava kohtumääruse jõustumiseni ning palub lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema täitemenetluse peatumise lõppemisest uuesti. Alternatiivselt taotles võlgnik kohtutäituri otsuse tühistamist täitemenetlust lõpetamata. Võlgnik on seisukohal, et võlgniku määruskaebus väärteomenetluse kulude vaidlustamiseks on lahendamata. Võlgnik leiab, et väärteomenetluses saab esitada menetluskulude vaidlustamiseks määruskaebuse analoogselt kriminaalmenetluse sätetega, s.o KrMS 15. peatüki kohaselt. Täitemenetluses toimuva vaidluse korral ei ole võimalik anda hinnangut, kas väärteomenetluse seaduse kohaselt selline väärteomenetluse kulu vaidlustamine oli lubatud, olukorras kus vastav määruskaebus on lahendamata.
Õige ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt VTMS § 111 p 10 nõude järgimiseks, s.o väärteoasja kohtulahendis kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks makseinfo näitamiseks, piisab üksnes viitest kaevatud kohtuvälise menetleja otsusele, mida ka ei ole koos täitmisteatega võlgnikule esitatud. Võlgnikul ei olnud otsuse täitmiseks vajalikku makseinfot, mistõttu on täitmata VTMS § 204 lg-te 1 ja 3 eeldused, mis on vajalikud otsuse täitmisele pööramiseks. Kohtutäituri poolt võlgnikule kaebuse läbivaatamise aja teatamata jätmine ning võlgnikule kaebuse läbivaatamisel osalemise mittevõimaldamine (TMS § 217 lg 3, lg 4) võiks olla selline täitemenetluse läbiviimise nõuete rikkumine, mis võiks tuua kaasa kohtutäituri otsuse tühistamise, seda ka juhul kui täitemenetluse lõpetamise alust iseenesest ei ole tuvastatud. Formaalsete nõuetele mittevastava täitedokumendi alusel ei saa täitemenetlust läbi viia ning täitemenetlus tuleb lõpetada sõltumata nõude sisulisest õigsusest. Maakohus on kaebuse lahendanud ilma kirjalikku menetlust korraldamata. Kaebuse kohta kohtutäituri poolt saadetud vastust võlgnikule kohus menetluse käigus ei edastanud ning ei võimaldatud võlgnikul kohtutäituri vastuse osas seisukohta avaldada. TsMS § 405 sätestab nõuded lihtmenetlusele ja lg 1 p 7 lubab loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, aga see ei tähenda, et asja saaks lahendada kirjalikku menetlust korraldamata. Võlgnik taotles täitemenetluse peatamist oma kaebuses kohtutäiturile (lisa 3, kaebuse p 4), kuid kohtutäitur ei pööranud sellele tähelepanu. Maakohus ei rahuldanud võlgniku taotlust täitemenetluse peatamiseks. Võlgnik taotleb määruskaebuses esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on 18. aprilli 2017 täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud järgmisel päeval ja täitmisteates antud võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Kaebus esitati kohtule
15.mail 2017, seega vabatahtliku täitmise tähtaeg ei saanud mööduda kaebuse lahendamise ajal kohtus. Seadust tuleks tõlgendada selliselt, et täitemenetluse peatamisel kaebuse lahendamisel hakkab vabatahtliku täitmise tähtaeg kulgema uuesti peatumise lõppemisest, sõltumata sellest, kas see on juba möödunud (teisiti ei oleks võimalik nõuet vabatahtlikult täita). Makseinfo puudumise tõttu ei saanud võlgnik oma kohustust täita ja on seetõttu vastuvõtuviivituses (VÕS § 119 lg 1). Vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle vähemalt raskest hooletusest (VÕS § 119 lg 2).
6.Sissenõudja leidis, et võlgniku määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Kohtutäitur palus jätta võlgniku määruskaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. augusti 2017 määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab ringkonnakohus võlgniku kanda. Võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus ei rahulda võlgniku taotlust esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks kuni asja lahendava määruse jõustumiseni. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ja avalduses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole võlgnik selliseid asjaolusid esitanud, mis tingiksid täitemenetluse peatamise vajaduse. Võlgniku taotletav eesmärk, milleks on vabatahtliku täitmise tähtaja kulgemise muutmine kulude tasumiseks on võlgniku põhinõue, mida ei saa kohus lahendada esialgse õiguskaitse avalduse lahendamisel.
10.Võlgnik on määruskaebuse p-s 2.3 lisaks täitemenetluse lõpetamisele taotlenud ka kohtutäituri 2. mai 2017 otsuse tühistamist. Avalduses võlgnik vastavat taotlust ei esitanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei takista see vastava taotluse lahendamist määruskaebemenetluses. Kui kohus leiaks, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, oleks kohtul ühe variandina võimalik kohtutäituri 2. mai 2017 otsus tühistada ja saata avaldus kohtutäiturile uueks lahendamiseks. Eelnevast tulenevalt hõlmab täitemenetluse lõpetamise taotlus ka kohtutäituri otsuse tühistamise taotlust.
11.Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et lahendamata on võlgniku määruskaebus väärteomenetluse kulude vaidlustamise kohta. Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsusega jäeti võlgniku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 16. juuni 2016 otsus väärteoasjas 2780,16,004499 muutmata ja mõisteti võlgnikult välja väärtoemenetluse kuluna 10 eurot. Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega jäeti võlgniku kassatsioon, s.h kassatsioonkaebuse lisad Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse peale läbi vaatamata. Riigikohus ei ole võlgniku kassatsioonkaebust jätnud läbi vaatamata osaliselt vaid
24.jaanuari 2017 määrusega jäeti võlgniku kassatsioon tervikuna läbi vaatamata, sh kassatsioonkaebuse lisa, kus oli vaidlustatud väärteomenetluse kulu. Täitedokumendiks käesolevas asjas on Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus. VTMS § 132 p 1 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. VTMS § 199 lg-s 1 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluses kuulub täitmisele täitedokumendis märgitud nõue. Võlgnikult mõisteti välja väärteomenetluse kulud Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse alusel, mis jõustus 24. jaanuaril 2017. Ringkonnakohus möönab, et Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsusesse lisatud makseinfos ei ole välja toodud arveldusarvete numbreid, kuhu menetluskulu kanda. Asjas puudub vaidlus, et võlgnik oli kätte saanud kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 4-16-5253 ja selle tähtaegselt vaidlustanud, seega oli võlgnikule edastatud kohtuvälise menetleja otsus ja võlgnikul oli reaalne võimalus sellega tutvuda, sh tutvuda otsuses sisalduva makseinfoga. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus väärteoasjas nr 4-16-5253 ei sisalda arveldusarvete numbreid, ei saanud see olla võlgnikule takistuseks menetluskulude tasumisel. Samuti on kohtutäitur täitemenetluse alustamisel 18. aprillil 2017 edastanud võlgnikule täitmisteate, kus on kirjas, et võlgnikul on võimalik tasuda võlgnevus vabatahtlikult kohtutäituri ametialasele arveldusarvele (tl 6).
12.Ringkonnakohus nõustub, et kohtutäitur peab TMS § 217 lg 4 alusel menetlusosalisele teatama ka kaebuse läbivaatamise aja. Võlgnik on kohtutäiturile 21. aprillil 2017 esitatud kaebuses märkinud, et arvestades kaebuse lihtsust ja nõude väiksust, ei ole võlgnikul tõenäoliselt mõistlikult võimalik kaebuse läbivaatamisele ilmuda ning palunud kaebuse läbivaatamisel tekkivate küsimust korral võtta endaga ühendust telefoni või meili teel (tl 11, p 5). Eelnev ei tähenda, et kohtutäitur ei oleks pidanud võlgnikule kaebuse läbivaatamise aega siiski teatama, kuna võlgnik võib vahepeal ümber otsustada näiteks põhjusel, et talle saavad teatavaks uued asjaolud, mis võivad mõjutada kaebuse lahendust. Kuna aga võlgnik ei ole esile toonud, mida ta oleks soovinud 21. aprillil 2017 esitatud kaebusele veel lisada, ei ole kaebuse läbivaatamise aja teatamata jätmine aluseks kohtutäituri 2. mai 2017 otsuse tühistamisele.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul ei ole hagita asjas kirjaliku menetluse määramise kohustust. Ebaõige on kaebaja viide TsMS §-dele 403 ja 404, mis käsitlevad asjade lahendamist lihtsustatud menetluses (TsMS 43. peatükk) ega ole kohaldatavad hagita menetluses (TsMS XI osa). Hagita asjas on kohtul võimalik vaidluse olemust arvestades
hinnata, kas kirjalik menetlus on vaja määrata eraldi määrusega. Kui maakohus leiab, et esitatud materjalid on asja lahendamiseks piisavad, ei ole hagita menetluses vaidluse olemust arvestades vaja kirjalikku menetlust eraldi määrata. Antud juhul ei ole võlgnik avaldanud soovi asja läbivaatamiseks kohtuistungil ja kohtutäitur on avaldanud soovi asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Maakohus vaatas vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 15 ja TsMS § 477 lg-le 2 tsiviilasja läbi ja lahendas selle hagita asjana kohtuistungit pidamata, millega ei ole rikutud menetlusnorme. Asjaolu, et võlgnikule jäi edastamata kohtutäituri vastus võlgniku avaldusele, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgnik ei ole määruskaebuses välja toonud, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti. Võlgniku määruskaebus kordab põhiliselt võlgniku avaldust ja sisaldab lisaks etteheidet maakohtu tegevusele, kuid selles pole välja toodud asjaolusid või lisatud tõendeid, mida võlgnik oleks soovinud esitada kohtutäituri vastusele.
12.Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti jätnud võlgniku avalduse rahuldamata ning kuna puuduvad alused võlgniku määruskaebuses toodud taotluste, sh kohtutäituri otsuse tühistamise kohta, rahuldamiseks, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäitur on ise (mitte esindaja kaudu) ja sissenõudja oma töötaja vahendusel määruskaebusele vastanud, mistõttu ei ole neile eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.