A. P hagiavaldus Trendsetter Europe OÜ vastu töövaidluses 7 200 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Mariza Lillepea (e-post: [email protected]); Kostja: Trendsetter Europe OÜ (registrikood 10656664, asukoht: Lääne tn 10, Haljala alevik, 45301 Haljala vald, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leho Pihkva (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
02. oktoober 2017
Istungil osalenud isikud
Hageja A. P ja tema lepinguline esindaja Mariza Lillepea; Kostja lepinguline esindaja Leho Pihkva.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hageja A. P’lt kostja Trendsetter Europe OÜ kasuks menetluskulude katteks kokku koos käibemaksuga 1 405 (üks tuhat nelisada viis) eurot ja 50 senti.
3.Välja mõista A. P’lt Trendsetter Europe OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 405.50 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (9)
4.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni 24.05.2017 otsusega töövaidlusasjas 4-1/779/17 jäeti rahuldamata töötaja A. P nõue tööandja Trendsetter Europe OÜ vastu 9 570 eurot kahju hüvitamise nõudes ja töölepingu lõpetamise aluse muutmise nõudes.
2.21. juunil 2017 esitas töötaja A. P (hageja) kohtule hagi Trendsetter Europe OÜ (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt hageja töötas alates 17.11.2015 kostja juures kvaliteedispetsialistina. Kostja tegi hagejale 27.02.2017 ettepaneku ametikõrgenduseks, s.o lisaks kvaliteedispetsialisti ülesannetele ISO 9001 ja ISO 14001 viimasele standardile vastavusse viimise võtmiseks. 28.02.2017 teatas hageja oma valmisolekust pakutud töökohustused vastu võtta ning peamiste ülesannete selgitamise järel pidid pooled vastavalt kokkuleppele üksikasjad läbi rääkima ja vormistama ettevõtte kollektiivpuhkuse ajaks 20-26.03.2017.
3.15.03.2017 vastas kostja tegevjuht G. P hageja järelepärimisele kokkuleppe asjaolude kohta, et personalijuht J. N tegeleb sellega ning kokkulepe tehakse teatavaks 17.03.2017 e-posti teel ning nõustumise järel vormistatakse töölepingu lisana. 17.03.2017 saatis personalijuht J. N hagejale poolte kokkuleppe, mille kohaselt, töötades kvaliteedispetsialisti ametikohal, võtab hageja lisaks oma ametikohale üle ISO ja töökeskkonnaspetsialisti kohustused alates 03.04.2017.
4.Hageja, olles tutvunud pakutavate tingimustega, soovis veenduda pakkumise seaduslikkuses, sest selles sisaldus ebaseaduslik uus 6-kuuline katseaeg. Tööle asumisel oli hageja juba katseaja pikkusega 4 kuud läbinud. Hageja pöördus sellesisuliste küsimustega tööandja poole. Tööandja seisukoht 17.03.2017 kl 21.14 hagejale saadetud e-kirjas oli, et ei ole võimalik kohaldada katseaega.
5.29.03.2017 teatas G. P hagejale, et antud pakkumine ei ole enam jõus, kuna eelnev e-kirjavahetus näitas talle, et hageja ei ole sobilik pakutud ülesandeid täitma. 03.04.2017 teatas tööandja hagejale, et kvaliteedispetsialisti ametikoht ei ole enam ettevõttele vajalik ja hageja on koheselt koondatud. Pooleliolevad tööd tuleb üle anda kvaliteedi- ja tootearendusjuhile. Tööandja esitas hagejale samas 30päevase etteteatamisega koondamisteate TLS § 89 lg 1 alusel, mille kohaselt oli töölepingu lõppemise päev 03.05.2017, kuid tööl viibimise viimane päev 03.04.2017. Tööandja pakkus hagejale näiliselt teist töökohta masinaoperaatori või lao abitöölise ametikohale, teades, et seda vastu ei võeta ning keeldumise järel allkirjastas hageja koondamisteate vastuvõtmise 03.04.2017. Tööandja maksis hagejale 03.04.2017 kokkulepitud töötasu ühe kuu eest, s.o töölepingu lõppemise kuupäevani kuni 03.05.2017, tasu kasutamata jäänud aegumata puhkuse eest ja TLS § 100 lõikes 1 toodud hüvitise ühe kuu töötasu ulatuses.
6.Töölepingu ülesütlemise tegelikuks põhjuseks kostja poolt oli hagejaga teistkordse katseaja kohaldamise küsimusest alanud konflikt. Vaatamata tööandja ja personalijuhi selgitustele on 6-kuulise hindamisperioodiga tegemist siiski katseajaga TLS § 6 lg 1 ja 86 lg 1 mõttes. Kostja ei ole tõendanud 2 (9)
2-17-9698 töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu töösuhte jätkamise võimatust ning väidet, et tööandja on viimaste kuude jooksul viinud läbi ulatuslikke ümberkorraldusi nii juhtimise kui ka kvaliteedijuhtimise struktuurides seoses tööandja grupisiseste restruktureerimistega nii tööandja kui ka kogu grupi (Trendsetter Home Furnishings) tasemel. G. P’i 17.03.2017 e-kirjaga on tõendatud hageja väide, et kvaliteedispetsialisti ametikoha koondamist töö ümberkorraldamise tõttu tegelikult ei plaanitud ega toimunud. Hageja nõustus 27.02.2017 ettepanekuga lisatöökohustuste vastuvõtmiseks, omades huvi enda professionaalseks arendamiseks ja pikaajaliseks töötamiseks ning karjääriks selles ettevõttes. Ebaseadusliku katseajaga mittenõustumisel muutus hageja tööandjale ebasoovitavaks isikuks ning kaotas konflikti tõttu töökoha.
7.Hageja palus kostjalt välja mõista põhjendamatu koondamise tõttu tekitatud rahaline kahju kvaliteedispetsialisti saamata jäänud töötasuna kuue kuu summas 7 200 eurot (6 kuud x 1 200 eurot).
8.Hageja palus TLS §-de 104 lg 1 ja 107 lg 1 alusel tunnistada 03.04.2017 tööandja poolt töölepingu ülesütlemine koondamisega 03.05.2017 seadusest tuleneva aluse puudumise ja vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühiseks; lõpetada nimetatud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 03.04.2017 ja muuta töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 91 lg 2 p 1; teha töötamisregistrisse seisuga 03.04.2017 vastav muutmiskanne; välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud rahaline kahju saamata jäänud töötasuna kokku 7 200 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.02. augustil 2017 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt töövaidluskomisjonis taotles hageja muuta töölepingu lõpetamise alust ja määrata lõpetamise aluseks TLS § 91 lg 2. Hageja ei esitanud töövaidluskomisjonis töölepingu tühisuse tuvastamise nõuet. Hageja nõue põhines asjaolul, et tööleping tuleb lõpetada tööandja poolt kohustuste olulise rikkumise tõttu, sest kostja on teda väidetavalt ebaväärikalt kohelnud ja alandanud. Hagiavalduses nõuab hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel. Seega on hageja esitanud hagis nõude, mida ta töövaidluskomisjonile ei esitanud ning selline nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodule vaatamata esitab kostja vastuse terviklikkuse huvides vastuväited ka töölepingu tühisuse tuvastamise ja lõpetamise nõudele ning kaasnevale kahju hüvitamise nõudele. Hageja sai kostjalt töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 04.04.2017. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul, seega on lisaks eelnevale töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue kostja poolt 21.06.2017 hagi esitamise ajaks aegunud.
10.Hageja väidab, et tema koondamine oli põhjendamatu ning palub lugeda tema tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja ei ole töölepingus ega õigusaktides sätestatud tööandja kohustusi rikkunud. Kostja ei ole muutnud ühepoolselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi. Kostja tegi hagejale üksnes ettepaneku täiendavate töökohustuste võtmiseks lisatasu eest. Koondamise võimalus majanduslikel kaalutlustel tagab tööturu efektiivseks toimimiseks vajaliku paindlikkuse töösuhetes. Tööandjale on seadusega antud õiguslik alus töölepingu lõpetamiseks põhjustel, mis tulenevad tema majanduslikust olukorrast. Tööandjal ei ole kohustust säilitada ebaotstarbekaid ametikohti ega tegeleda ettevõtlusega tööandjale majanduslikult kahjulikul viisil. Seega ei saa koondamise rakendamine olla töölepingu rikkumise aluseks. Hageja väited tema ebaväärika kohtlemise, alandamise või tagakiusamise kohta on alusetud ja tõendamata. Lisaks sellele, et ei ole täidetud materiaalsed eeldused töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel, ei ole täidetud ka formaalsed eeldused. Töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel 3 (9)
2-17-9698 nimetatud paragrahvi alusel on vajalik töötaja poolt nõuetele vastava töölepingu ülesütlemise avalduse esitamine tööandjale. Käesoleval juhul esitas 03.04.2017 kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja taotles töölepingu lõpetamist TLS § 91 lg 2 alusel alles töövaidluskomisjonis. Ülesütlemisavaldus peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimusteta, vastasel juhul on see tühine (TLS § 95 lg 1). Hageja ei ole kostjale töölepingu ülesütlemise avaldust esitanud, seega ei ole hagejal õigust nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 91 lg 2 alusel.
11.Kostja esitas hagejale koondamisteate, kuna kostjal ei ole võimalik pakkuda hagejale kokkulepitud tööd seoses töö ümberkorraldamisega ja hageja ametikoha likvideerimisega kostja kvaliteediosakonnas. Kostja on läbi viinud ulatuslikke ümberkorraldusi nii juhtimise kui ka kvaliteedijuhtimise struktuurides seoses tööandja grupisiseste restruktureerimistega nii kostja kui ka kogu grupi (kostja kuulub Trendsetter Home Furnishings gruppi) tasemel. Ümberkorralduste üheks eesmärgiks on välistada erinevate ametikohtade ja nende tööülesannete dubleerimine, tõhustada tööprotseduure ja vähendada teenuse sisse-ostmisega seotud kulusid. Sellega seoses on kostja hinnanud ja kaardistanud erinevate ametikohtade tööefektiivsust ja hõivatust tööülesannetega. Tööülesannete kaardistamise käigus selgus, et hageja on hõivatud ametikohaga seotud tööülesannete täitmisega mitte rohkem kui 50% oma tööajast ja vastav ametkoht on seega alahõivatud ning eraldivõetuna mittevajalik.
12.Seoses oma õpingutega Tallinna Majanduskoolis kvaliteedispetsialisti eriala 2. kursusel viibis hageja tihti õppepuhkusel. 2016. aastal oli hageja töölt eemal 64 päeva (sh 16 haiguspäeva, 20 õppepuhkuse päeva ja 28 puhkusepäeva) ja 2017. aastal (I kvartal) 15 päeva (8 õppepuhkuse päeva ja 7 puhkusepäeva). Kostja on hageja töölt eemaloldud aja jooksul pidanud hageja ametikohaga seotud tööülesanded jagama teiste osakonna töötajate vahel. Peamiselt täitsid hageja äraolekul tema tööülesandeid M. T ja kvaliteedi- ja tootearendusjuht. Hageja tööülesannete ümberjagamise tema eemaloleku ajal kinnitas tööandja analüüsi järeldusi, mille kohaselt hageja ametikohaga seotud tööülesandeid oli liiga vähe, hageja ametikohaga seotud tööülesannete täitmisega tulevad ilma raskusteta toime teised osakonnatöötajad, hageja töökohustuste delegeerimine teistele töötajatele ei ole halvendanud osakonna eesmärkide saavutamisel ka töötaja sagedasel eemalolekul. Seoses sellega jõudis kostja selgusele, et hageja ametikoht ei ole ettevõttes vajalik, sest olemasolevad tööülesanded saab probleemideta jagada teiste töötajate vahel. Seetõttu otsustas kostja hageja ametikoha kaotada ja hageja koondada.
13.Kostja pakkus hagejale võimaluse võtta lisatasu eest juurde täiendavaid töökohustusi. Lisakohustusteks olid ISO ja töökeskkonna spetsialiste ülesanded vastavalt ametijuhendile. ISO spetsialisti teenuseid ostab kostja sisse teenuse osutajalt ja kostja soovis selle funktsiooni majasisese täitmisega hoida kokku kulusid ja saavutada paremat efektiivsust. Hageja oli kostjalt pakkumise saamisel täiendavate tööülesannete vastuvõtmisega esmalt nõus, mis annab tunnistust sellest, et hageja pidas võimalikuks mahutada täiendavaid tööülesandeid enda töökavasse. 17.03.2017 saatis personalijuht J. N hagejale kirjaliku pakkumise kokkuleppe vormis, millest tulenes täiendavate tööülesannete kirjeldus, lisatasu suurus ja täiendavate töökohustuste täitmise tähtaeg. Kokkuleppe kohaselt oleks hageja asunud täitma lisaks kvaliteedispetsialisti ülesannetele ka ISO ja töökeskkonna spetsialisti tööülesandeid, mille eest kostja oleks tasunud lisatasu 145 eurot (bruto) kuus. Kokkuleppe osaks oli 6 kuud kestev prooviperiood. Prooviperioodi määramisel lähtus kostja majanduslikest kaalutlustest. 6-kuuline prooviperiood määrati selleks, et hinnata kas vastavad tööprotsessid tööandjasiseselt toimivad, on kasulikud ning efektiivsed. 4 (9)
2-17-9698
14.Arvestades hageja tööülesannete vähesust ja kattuvust kvaliteedi- ja tootearendusjuhi tööülesannetega, otsustas kostja hageja ametikoha majanduslikel kaalutlustel likvideerida. Kostja esitas hagejale 03.04.2017 koondamisteate. Koondamisteate esitamise põhjuseks oli hageja ametikoha eraldi säilitamise majanduslik ebaotstarbekus. Töötaja alahõivatust kinnitas töövaidluskomisjoni istungil ka tunnistaja M. T, kelle tunnistuse kohaselt ei põhjustanud hageja asendamine talle lisakoormust. Kehtiv seadus näeb TLS § 89 lg 2 alusel töölepingu lõpetamisel ette erisused üksnes rasedate või väikelast kasvatava isiku ja töötajate esindajatega töölepingu ülesütlemiseks (TLS § 89 lg 5, § 93 ja 94). Samuti on tööandjal TLS § 89 lg-st 4 tulenevalt kohustus arvestada võrdse kohtlemise põhimõttega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks, et tal oleks eelisõigus tööle jäämisel või et kostja oleks rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Kostja on kõik nimetatud kohustused täitnud.
15.Hagejaga viidi koondamisest teavitamisel läbi intervjuu, mille käigus selgitati töötaja koondamise tagamaid ning pakuti hagejale kostja struktuuris teist töökohta vastavalt TLS § 89 lg 3. Hageja keeldus kostja poolt pakutavatest teistest ametikohtadest, mille järgselt hageja allkirjastas koondamisteate. Nii suuline kui kirjalik suhtlus hagejaga oli asjalik ja viisakas. Hageja ei ole esitanud ega viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks tema väidetavat alandavat või ebaväärikat kohtlemist. Kuna hageja on kostja juures töötanud alla 5 aasta, järgis kostja hageja koondamisel TLS § 97 lg 2 punktis 2 toodud 30päevast etteteatamistähtaega, mis tähendab, et hageja faktiline töölepingu lõppemise päev on 03.05.2017.
16.Varalise kahjunõude eelduseks on, et kostja ei öelnud kehtivalt töölepingut üles TLS § 89 lg 1 alusel ning hagejal on seetõttu tekkinud varaline kahju. Kostja on kehtivalt töölepingu üles öelnud ja seega on hageja kahjunõue alusetu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja poolt hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja selle suurus. Hagejal on võimalik ennast töötuna arvele võtta ja seega ka õigus kõigile kaasnevatele hüvitistele. Samuti leiab kostja, et hageja esitatud hüvitisnõue ei ole õiguspärane. TLS § 109 lg 1 kohaselt on nimetatud hüvitise suuruseks töötaja kolme kuu keskmine töötasu. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hüvitise suurendamine on võimalik üksnes erandjuhtudel. Hageja ei ole esile toonud ühtegi faktilist asjaolud ega viidanud ühelegi tõendile, mis õigustaks hüvitisnõude suurendamist. Üksnes töötaja solvumine või soov tööandja arvel rohkem kasu saada ei õigusta hüvitise suurendamist. Töötajale on tagatud kõik seadusest tulenevad registreeritud töötutele kohalduvad hüvitised ja tööturuteenused ning need on koosmõjus tööandja makstud hüvitisega küllaldaseks ja õiglaseks hüvitiseks töötajale tema õiguspärase koondamise eest. Juhul, kui kohus otsustab vaatamata kostja esitatud vastuväidetele hüvitise suurust muuta, siis palub kostja arvesse võtta tema poolt juba tasutud hüvitist.
HAGEJA ARVAMUS
17.31. augustil 2017 esitatud arvamuses hageja jäi oma hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et tal puuduvad juriidilised teadmised, kuid juba Töövaidluskomisjoni avalduses taotles hageja töösuhte lõpetamise koondamise tõttu tühiseks kuulutamist ja töölepingu lõpetamise aluse muutmist. Ka Tööinspektsiooni Jõhvi Töövaidluskomisjoni istungi protokollist ja otsusest nähtub, et Töövaidluskomisjon käsitles kaebust vaidlusena, kas töölepingu ülesütlemine on tühine või mitte. Kostja ei ole esitanud tõendeid kvaliteedispetsialisti ametikoha koondamisvajaduse või ümberstruktureerimise kohta. Ettevõtte töö ümberstruktueerimist saab tõendada selleks protseduuriks ettenähtud töökorralduslike dokumentidega (käskkirjad, analüüsid, korraldused jms), kuid kostja pole neid esitanud. Hageja jääb oma seisukohtade ja esitatud tõendite juurde, et tema koondamine oli temast 5 (9)
2-17-9698 kui ebasoosingus töötajast vabanemine peale teistkordsele katseajale tähelepanu juhtimist ISO ja töökeskkonnaspetsialisti ametiülesannete ülevõtmise pakkumises.
KOHTUISTUNG
18.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagi juurde. Hageja arvates ei olnud tegemist reaalse koondamise olukorraga, vaid hageja ja kostja suhted muutusid halvaks, kui kostja esitas hagejale pakkumise täiendavate töökohustuste tingimuste vastuvõtmise kohta. Tööandja ei ole tõendanud koondamise olukorda. Hageja leidis, et tööandja 17.03.2017 kiri kinnitab alavääristamist ja kiusu, sest pärast kollektiivpuhkust naasis hageja tööle usus, et jätkavad sealt, kus nad 17.03.2017 olid, kuid siis teatati, et pakkumine ei ole enam jõus.
19.Kostja lepinguline esindaja jäi kirjaliku vastuse juurde ning selgitas, et hageja ametikohta enam ei eksisteeri ja ametikoha ülesanded jagati olemasolevate töötajate vahel laiali, sest nii on majanduslikult otstarbekam ja efektiivsem. Kostja esindaja leidis, et tagakiusamist ja väärikuse alandamist ei ole olnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
21.Poolte vahel 17.11.2015 sõlmitud töölepingu alusel asus A. P (hageja) tööle Baltic Fibres OÜ (uus ärinimi alates 16.01.2017 Trendsetter Europe OÜ, käesolevas menetluses kostja) juurde tööle kvaliteedispetsialisti ametikohale (TVK t. lk. 34-35). 03.04.2017 esitas tööandja töötajale kirjaliku avalduse poolte vahel sõlmitud lepingu töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel ülesütlemiseks alates 03.05.2017 koondamise tõttu, mille kohaselt seoses ümberkorraldamistega ettevõtte ja kogu grupi juhtimis- ja kvaliteedistruktuuris koondatakse kvaliteedispetsialisti ametikoht. Lepingu ülesütlemise teade on hagejale kätte toimetatud samal päeval (TVK t.lk. 33). Pooltel ei ole vaidlust poolte vahel töölepingu sõlmimise ja tööandja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemise üle.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud allkirjastamata kokkuleppe kohaselt hageja töötades kvaliteedispetsialisti ametikohal võtab lisaks oma ametikohale üle ISO ja töökeskkonnaspetsialisti kohustused (TVK t.lk. 4). Hageja väidete kohaselt pakkumise näol oli tegemist ametikõrgenduse pakkumisega hagejale. Kostja vastuväidete kohaselt tegelikult pakkus kostja hagejale võimaluse võtta lisatasu eest juurde täiendavaid töökohustusi ja et arvestades hageja tööülesannete vähesust ja kattuvust kvaliteedi- ja tootearendusjuhi tööülesannetega, otsustas kostja hageja ametikoha majanduslikel kaalutlustel likvideerida. Käeolevas menetluses ei ole hageja esitanud vastuväiteid tema tööülesannete vähesusele. Et hageja ametikoha koondamine ei võimaldaks kostjal oma majandustegevusega edasi minna, ei ole hageja väitnud. Kuigi hageja väidab, et tegelikult tööandja tahteks oli hagejast kui tööandjale mittesobivast töötajast vabanemine, ei ole hageja väitnud, et tema ametikoht on alles. Kohtuistungil ei saanud hageja tema ametkohta mittekoondamist kinnitada (t.lk. 65).
6 (9)
2-17-9698
23.See, et 17.03.2017 e-kirjaga tegi kostja hagejale ettepaneku ISO ja töökeskkonna spetsialisti ametjuhendis toodud ülesannete täitmiseks ja pooled pidasid läbirääkimisi vastava lepingu muudatuse tegemiseks, ei välistanud tööandja õigust töölepingu ülesütlemiseks. TLS § 83 sätestab, et tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes samas seaduses sätestatud alustel. Käesolevas vaidluses on töölepingu 03.04.2017 üles öelnud tööandja alates 03.05.2017. TLS § 89 lg 1 tulenevalt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töövaidluskomisjoni istungil tunnistajana ülekuulatud D. A ütluste kohaselt hageja kohustused jagati M. T ja kvaliteedijuhi K. M’i vahel ja tunnistaja M. T ütluste kohaselt vormistab ta lisakohustustena saatelehti internetikeskkonnas ja ta ei tunne, et oleks lisakohustusi juurde pandud (TVK t.lk. 46 pöördel).
24.Kohus ei nõustu hagejaga, et töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks oli väidetavalt tööandja poolt töötaja suhtes teistkordse katseaja kohaldamise soovi pinnalt poolte vahel tekkinud konflikt, sest esiteks ei ole nimetatud asjaolu menetluses tõendatud ja teiseks, isegi kui selline konflikt oleks poolte vahel tekkinud, ei välistaks see tööandja töölepingu erakorraliselt ülesütlemise õigust. Töötaja ei saa tööandja majandustegevusse sekkuda ja tööandja majandusotsuseid mõjutada. TLS § 95 lg 1 tulenevalt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 esimese lause kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja vastuse ja 03.04.2017 töölepingu koondamise tõttu erakorraliselt ülesütlemise avalduse (TVK t.lk. 33) kohaselt kostja on läbi viinud ümberkorraldusi ka kvaliteedijuhtimise struktuurides seoses tööandja grupisiseste restruktureerimistega nii kostja kui ka kogu grupi (kostja kuulub Trendsetter Home Furnishings gruppi) tasemel selleks, et välistada erinevate ametikohtade ja nende tööülesannete dubleerimine ja vähendada teenuse sisseostmisega seotud kulusid. Kostja 03.04.2017 ülesütlemisavaldus vastab eeltoodud sätete nõuetele.
25.Töövaidluskomisjonile 10.04.2017 esitatud avalduses nõudis töötaja tööandjalt kahjuhüvitise väljamõistmist TLS § 92 lg 2 alusel ning töölepingu lõpetamise aluse muutmist TLS § 89 lg 1 alusel (TVK t. lk. 2). Hageja ei ole töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ülesütlemise tühisuse tuvastamist nõudnud ega ülesütlemise tühisele tuginenud. Töövaidluses ülesütlemisele tuginemise õiguslikud alused on ammendavalt reguleeritud TLS § 105, mille lg 1 järgi kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lg 2 alusel, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja sai tööandja ülesütlemise avalduse kätte 03.04.2017. Nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitas hageja kohtumenetluses 21.06.2017, s.o hilinenult. TLS § 106 lg 1 tulenevalt töötaja võib 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Töötaja ei ole töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tuginenud ka hea usu põhimõtte vastuolule, 7 (9)
2-17-9698 mistõttu ta on kaotanud kohtule hea usu põhimõtte vastuolule tuginedes nõude esitamise õiguse. Kohus hinnatud poolte vaiteid ja vastuväiteid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud tööandja poolt lepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt ülesütlemisega alates 03.05.2017 ja jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et kostja lepinguline esindaja on esitanud: 1) 26.04.2017 vastuse töövaidluskomisjonile (TVK t.lk. 29-32, sisuliselt 4,5 lk); 2) 02.08.2017 vastuse hagiavaldusele (t. lk. 33-39, millest sisuline tekst 6 lk). Lisaks osales kostja 18.05.2017 töövaidluskomisjoni istungil, mis kestis 52 min ehk 0.87 t ja 02.10.2017 kohtuistungil, mis kestis 1,5 t.
29.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 7 tundi, s.h töövaidluskomisjonis 3 tundi (4.5 lk x 40 min : 60 min) ja kohtus 4 tundi (6 lk x 40 min : 60) .
30.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 125 eurot (t. lk. 61, 63), millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. 8 (9)
2-17-9698
31.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlikus suuruses ja eeltoodu põhjal on kostja lepingulise esindaja põhjendatud tasu käesolevas menetluses 825 eurot (4 t + 1.5 t) x 125 eurot +20%. Riigikohtu 21.09.2015 otsuse nr 3-2-1-80-15 punkti 33 kohaselt töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on võimalik TsMS § 144 p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega. Hageja kohtueelse menetluse mõistlikeks kuludeks loeb kohus 580.50 eurot (3.87 t x 125 eurot +20%). Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud koos käibemaksuga kokku 1 405.50 eurot (825 + 580.50)
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on 02.10.2017 esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.