Muud

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.04.2026. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

863,50 eurot, lisandub

Saata määrus võlgnikule, usaldusisikule/pankrotihaldurile, p.11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord

2

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik M.K. esitas 24.11.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib enda pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline ning tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik viibib hooldekodus ning on liikumisvõimetu. Võlgniku sissetulekuteks on sotsiaaltoetused. Vara võlgnikul puudub. Esimesed laenud olid väikesed ning võeti toiduvajaduste katteks, kuna puudus raha söögi ostmiseks. Tollel ajal olid majale võetud laenud juba olemas ning küttesüsteemi ja elektrisüsteemi tuli kiiremas korras välja vahetada, mis samuti nõudis laenulepingute sõlmimist. Kuna võlgnikul oli töökoht, suutis ta laenulepinguid täita, kuid raskused tekkisid, kui ta koondati. Kuigi võlgnik püüdis kulusid kokku tõmmata, jäi tal ikkagi vahenditest puudu. Mõni aeg hiljem haigestus võlgnik tõsiselt ja tema tervis halvenes järsult. Kohustuste summa on vähemalt 48 493,29 eurot. Kõigi maksejõuetusavalduses märgitud nõuete osas on algatatud täitemenetlused. Tiia Kalaus on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik M.K. Kxxx maksejõuetusmenetluses. Tiia Kalaus kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Kohus määrusega 16.01.2025 võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisiku ja vara- ja võlanimekirja esitamise tähtaja. Usaldusisik esitas 06.02.2025 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul on varaesemena sõiduk MAZDA 6 (väljalaskeaasta 2003), mille väärtusena kirjas 0,00 eurot, kuna sõiduki asukoht ei ole teada. Registris kasutajana märgitud isik sõiduki asukohta ei tea. Võlgnikul on sissetulekuna sotsiaaltoetus puudega inimesele 53,70 eurot ja puuduva töövõime toetus 637,67 eurot, mis kantakse UÜ Soelrus kontole. Võlgnik viibib hooldekodus ja toetus kantakse hooldekodu arvete tasumiseks. Võlgnikule kuulunud kinnisasi (registriosa number 326935) asukohaga XXX xxxxxxxxx on võõrandatud aastal 2018 võlgniku pojale ja edasi aastal 2020 kolmandatele isikutele. Võõrandamisest saadud ostuhina arvelt tasutud võlgniku kohustus hüpoteegi tasumiseks, tagasivõitmise tähtaeg möödunud. Võlgniku nimel on kuus arvelduskontot (2 Swedbank pangas ja 4 SEB Pangas), perioodil 2024-2025 kontodel tehingud puuduvad. Tehingud võlgniku rahaga toimuvad UÜ Soelrus konto vahendusel. Võlgnikul on kohustused erinevate krediidiandjate ees, kõigi kohustuste aluseks on kohtulahendid ja toimuvad täitemenetlused. Hõlmatud neli kohtutäiturit. Kohustuste kogusumma kokku on 56 499,76 eurot. Võlgniku väljaminekud on 579,61 eurot kuus, see on hooldekodukoha tasu. Usaldusisik järeldab võlausaldajate loetelu järgi, et võlgnik on varasema hooldusasutuse ees jäänud võlglaseks. Võlgniku praegused sissetulekud lähevad hooldekodu arvelduskontole, mistõttu võlgniku enda kontodel vähemalt 2-3 aasta jooksul tehinguid pole. Usaldusisik on analüüsinud võlgnikule kuulunud kinnisasja müügitehingut ja asjaoludest nähtuvalt tuleb kinnisasja võõrandamine võlgniku pojale lugeda toimunuks võlausaldajate huve kahjustavalt. Kinnistu võõrandamise ajal aastal 2018 olid osa võlgniku kohustused muutunud juba sissenõutavaks ja teada oli ka muude kohustuste olemasolu. Kinnistu omandanud võlgniku poeg on jätnud ilmselt tasumata temale pandud kohustuse kanda kinnistul lasuvate kohustuste tasumiseks M.K. Kxxx kontole 12 611 eurot, sest kinnistu uuel võõrandamisel aastal 2020 on tasutud kinnistu müügihinnast SEB Panga tagatiste lõpetamiseks 11 920 eurot, seejuures on tasutud ka võlgniku teise poja laenuleping. Usaldusisiku hinnangul ei ole aastal 2018 tehtud tehing enam tagasivõidetav PankrS § 110 3

lg.1 p.4 alusel, sest tehingust on möödunud üle viie aasta. Võlgniku esindaja/nõustaja hinnangul on võlgniku pojad loobunud tema eest hoolitsemast. Võlgnik M.K. on maksejõuetu ja seisund ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste võtmine on alanud laenamisest toidu ostmiseks. Seejärel oli kiire vajadus kütte- ja elektrisüsteemi vahetamiseks. Kuni töökohast koondamiseni suutis võlgnik oma kohustusi siiski hallata. Töösuhte lõppemisel võlgniku terviseseisund halvenes ja protsess osutus pöördumatuks. Arvestades, et võlgnik võttis ilmselt olemasolevad laenud perioodil 2017 – 2019, siis suure tõenäosusega ei oleks võlausaldajad pidanud üldse võlgnikule mingit laenu andma, sest arvestades võlgniku deklareeritud tulu, oli ta täielikult krediidivõimetu isik. Tegemist on jõustunud kohtulahendite alusel esitatud nõuetega, mida ei ole pankrotimenetluses võimalik vaidlustada ning need loetakse tunnustatuks ilma kaitsmiseta. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tervisliku seisundi halvenemine, mis ei ole võimaldanud teenida mingitki tulu, et nõudeid rahuldada. Põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Muuks lahenduseks- võlgade ümberkujundamisekspuudub võimalus võlgnikul piisava sissetuleku puudumise tõttu. Kohus arutas olukorda 26.03.2025.a kohtuistungil usaldusisiku ja võlgniku nõustaja osavõtul. Usaldusisik kohtuistungil peab põhjendatuks lõpetada M.K. Kxxx maksejõuetusmenetlus raugemisega, kuna võlgnikult laekumisi saada kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole reaalne. Võlgnikul puudub võime tulu teenida ja tema toetused, mida riik talle maksab, lähevad kõik hooldekodu koha maksumuse katteks. Puudujääva osa hooldekodu koha tasust katab xxxxxxxxx Vallavalitsus. Kogu menetlus toimub riigi vahendite arvel, kuid menetlusel puudub perspektiiv. Kui menetluses tuleks ümber hinnata ka kõik kohtulahenditel põhinevad nõuded (maksekäsud), kujuneb menetluse maht ebamõistlikult suureks, seda vaatamata perspektiivi puudumisele. Võlgniku nõustaja Anna-Liisa Arukask edastas võlgniku soovi: võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetlust, ta on lubanud kohustustest vabastamise menetluse käigus jätkata samas summas panustamist nagu praegu peab tema sissetulekust kinni kohtutäitur. Võlgnik soovib kohustustest vabanemist, ta on positiivselt meelestatud ka oma tervise paranemise osas. Võlgniku jaoks on kohustustest vabastamise menetluse läbimine ka emotsionaalse rahulduse küsimus. Usaldusisik jäi selle juurde, et pelgalt võlgnikule emotsionaalse rahulduse pakkumine ei ole kohustustest vabastamise menetluse mõte ja menetlus tuleks raugetada. Menetlus toimub riigi vahendite arvel. Ka kohustustest vabastamise menetluse perioodil tuleb teha usaldusisikul tööd, mis toimub riigi arvel. Kohtu seisukoht FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 44 sätestab: Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette 4

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku esitatust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara ja sissetulekust tasumise võimalust. Vara võlgnikul puudub. Võlgnik põeb pöördumatut ja progresseeruvat haigust xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille tõttu on ta liikumatu lamav haige. Samas usub võlgnik ise positiivset prognoosi. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 56 000 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused seisnevad hooldekodu kohatasus. Kohus loeb tuvastatuks, et M.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina ja usaldusisikuna ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Otsustades selle üle, kas võlgniku suhtes toimuv menetlus on võimalik raugetada või kuulutada välja pankrot koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega lähtub kohus FiMS § 44, § 45 lg.1, lg.2 sätetest, mis näevad ette võimaluse, et võlgnik saab kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seejuures saab täitmata jäänud kohustustest vabanemine toimuda üksnes kohustustest vabanemise menetluse läbimisel ja selle kestel FiMS § 47 ettenähtud kohustuste täitmise järel. Kohustuste täitmist hindab kohus. Käesoleval juhul on perspektiiv selleks, et 5

võlgnik suudaks kohustusi täita, nullilähedane. Võlgniku terviseseisund tema nõustajale teadaolevalt ei parane sedavõrd, et võlgnik saaks hakata teenima tulu, mille arvel kohustusi täita. Samas on võlgnik valmis panustama kohustustest vabastamise menetluse käigus kohustuste täitmisesse sama summa ulatuses, mille praegu peab võlgnikult täitemenetluse raames kinni kohtutäitur. See tähendaks maksimaalselt kuni 2000 euro panustamist võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmisesse. On õige, et kohustustest vabastamise menetluse käigus on usaldusisikul ülesanded, mille täitmise eest on tal õigus saada tasu. Usaldusisiku tasu väljamaksmiseks võlgnikul tõenäoliselt vahendid puuduvad, mis tähendab vajadust usaldusisiku tasu maksmiseks anda võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg.2 alusel. Samas ei ole kohtul alust muul viisil kui kohustustest vabastamise menetluse raames hinnata võlgniku panust kohustuste täitmisesse. Ka otsustuse tegemine- kas võlgnik vabastada või jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest- saab toimuda üksnes kohustustest vabastamise menetluses osalemise alusel. Seetõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kuulutab võlgniku M.K. pankroti välja 14.aprillil 2025. kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 30.04.2025. a algusega kell 9.15 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest ehk kohtute infosüsteemist, et M.K. Kuke puhul ei esine FiMS § 45 lg.3 loetletud takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Seetõttu kohus koos M.K. Kxxx pankroti väljakuulutamisega algatab ühtlasi ka tema kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul 6

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

7

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas 06.02.2025. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 13 tunni 05 minuti eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 863,50 eurot. Lisandub käibemaks 189,97 eurot, kokku 1053,47 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Civilex kasuks (registrikood 12088721) arvelduskontole nr EE312200221055387366 Swedbank AS-is. Kohus hinda, et usaldusisiku töömaht 13 tundi on kohane selles menetluses. Kohus arvestab seejuures, et usaldusisikul on tulnud kontrollida ja hinnata võlgniku kinnisasjatehinguga seonduvaid asjaolusid ja võlgniku raha kasutamist UÜ Soelrus konto kaudu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 5 1 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 863,50 eurot, koos käibemaksuga 1053,47 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.