lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-5210/21

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 10.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-5210/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2182
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

10. oktoober 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-17-5210; Maire Laeneste versus X.X; hagi kinnisasja väljaandmiseks ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks; hagi hind 10000 eurot Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kolmas isik hageja poolel Kostja Asja lahendamine

X.X (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxx) vandeadvokaat Mart Sikut X.X (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx; ) X.X (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxx;) kohtuistungil 19.september 2017

RESOLUTSIOON

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused

1.Jätta hagi täielikult rahuldamata. Täiendavad otsustused
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; 2.2 välja mõista X.Xlt riigituludesse menetluskuluna 550 eurot; 2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Selgitused
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.3 kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2); menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1);

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

3.4 menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib pädev asutus riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3.6 kohtumenetluse poolel või iseseisva nõudega kolmandal isikul on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.7 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.8 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on järgmised: 10.12.2012 sõlmisid hageja kinkijana ja kostja kingisaajana ning kolmas isik õigustatud isikuna X.X notariaalse kinnistu kinkelepingu ning kokkuleppe isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja asjaõiguslepingu. Kinkija X.X on kostja X.Xi emapoolne vanaema. Õigustatud isik X.X on X X tütar ja X.Xi ema. Kostja on kingisaajana näidanud hageja kui kinkija ja tema tütre X.Xi vastu üles jämedat tänamatust võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 mõttes, käitudes viisil, mis andis hagejale aluse kinkelepingust taganeda. Hageja ja kolmanda isiku ning kostjavahelised suhted muutusid väga halvaks 2016 märtsis. Kostja hakkas hageja ja kolmandat isikut ähvardama väljatõstmisega. Kõik sai alguse töökohas, Puit ja Mööbel OÜ-s, kus kostja ja õigustatud isik koos töötasid. Kostja käratas õigustatud isikule, so oma emale: “Peate mutiga allkorrusel kahte tuppa ära mahtuma. Mina olema maja omanik ja teen siin, mis heaks arvan. Kui tahan, müün kasvõi maja maha. Sina ja mammi ei peaks siin üldse elama. Teil pole siin mingit asja.“ (hagejat kutsutakse pere keskel mammiks). Kostja ähvardas, et kui ta enda tahtmist ei saa, siis jäävad ema ja vanaema seal majast elamisõigusest üldse ilma või ta hoopis müüb maja maha. See oli hageja ja kolmanda isiku jaoks suur närvivapustus. Peale seda konflikti, s.o märtsis 2016.a. käis hageja ka notari juures küsimas, kas on võimalik kinkelepingust loobuda. Notar vastas, et see on mõeldav, kui nii halvasti käitutakse. Tol korral hageja siiski veel ei teinud taganemisavaldust, lootes, et kostja muudab oma käitumist. Kostja käitumine aga ei muutunud paremuse poole, vaid vastupidi. Kui hageja kutsus endale remondimehed remonti tegema ja aknaid vahetama, makstes ise remondi eest, siis kostja sõimas jälle, et ilma tema loata ei või remonti teha. Vahel, kui hageja on küsinud tööriistu, mis asuvad lukustatud garaažis, et vajalikke majapidamistöid teha, on kostja talle öelnud;“ Mis sa üldse tolgendad siin, kao minema!“. On olnud ka kordi, kus hageja ja kolmanda isiku kodust ära olles on kostja nende isiklikest kappidest asju välja loopinud. Jämedat suhtumist näitab ka see, et kord kui ema, s.o X.X küsis kostjalt, et kas ta ka aitaks teda natuke söögirahaga, vastas kostja (32aastane!) talle: „Mis sa mind sünnitasid, kui mind toita ei jõua“. On olnud ka selliseid ütlemisi hagejale: „Sina, mutt, pane üldse enda lõuad kinni:“, „ma ei taha sinu lolli nägu siin

näha.“ Kostja on keelanud nii hagejal kui ka õigustatud isikul kutsuda külalisi, isegi lähedasi sugulasi, kuigi lepingu p 7.10 kohaselt on isiklikku kasutusõigus omaval isikul õigus elamusse isegi majutada oma perekonnaliikmeid, rääkimata küllakutsumise õigusest. Kostja on takistanud hagejal ja õigustatud isikul kõrvalhoone, s.o garaaži kasutamist, pani garaaži ukse lukku ja võtit ei andnud. Mõned kuud tagasi läks kostja xxx talust elamast ära. Ilmselt elab ta Pärnus oma elukaaslase X.Xjuures. Ära minnes ütles ta hagejale ja kolmandale isikule, et edasised probleemid selle taluga on nüüd nende kanda, sest nemad elavad seal ja vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Sellist kohustust kinkelepingust ei tulene. Kostja käitumise tõttu hageja kinnistu kinkelepingust taganemise avalduse ning ettepaneku kostjale kinnistu hagejale tagasikandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimise teel, mille notar Kersti Kulla notariaalselt kinnitas 01.02.2017. Avalduse punktiga 4.1 tegi hageja kostjale ettepaneku tulla avalduse tõestanud notar Kersti Kulla büroosse. 15.02.2017 kell 15.00, et oleks võimalik sõlmida notariaalselt tõestatud vormis asjaõigusleping kinnistu omandi üleandmiseks avaldajale. Notar on taganemise avalduse saatnud kostjale e-postiga ja notari arvutiprogramm on kinnitanud, et kostja on taganemise avalduse vastu võtnud. Pärast taganemise avalduse kättesaamist on kostja ka notarile helistanud. Kinnistu omandi üleandmiseks ei ole kostja nõusolekut andnud. Hageja palub kohustada X.Xi X.Xle tagasi andma xxxxxx maakonnas xxxx vallas xxxxxx külas Xxxxx kinnistu (registriosa xxxxxx katastritunnus xxxxxx) omandiõigus. Mõista kinnisasi X.Xi valdusest X.X valdusesse. Anda nõusolek kinnistusraamatus X.Xi omanikukande kustutamiseks ning X.X omanikuna sissekandmiseks. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 567 eurot. Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on järgmised: detsembrikuus 2015 a., otsustas kostja koos elukaaslase X.Xseada oma elu sisse kostjale kuuluvas Xxxxx talus aadressil xxxx küla, xxxx vald. Kokkuleppel hagejatega X.X ja X.X sai eluruumide jaotus järgmine: kostja perele, kuhu kuulusid kostja, kostja elukaaslane ja elukaaslase tollal 11-aastane tütar, ülakorrusel 3 tuba, hageja X.Xile ülakorrusel 2 tuba ja hageja X.Xle alumisel korrusel 2 tuba. Lisaks jäi hagejatele kahepeale kasutamiseks veel ka alumisel korrusel üks suur tuba. Samuti oli hagejatel täielik ja piiramata kasutusõigus kõigile maja üldkasutatavatele ruumidele. Maja juurde kuuluvaid kõrvalhooneid ja maad kasutasid enda isiklikuks otstarbeks enamjaolt vaid hagejad, millele neil samuti puudusid kasutuspiirangud. Jaanuaris 2016 alustas kostja enda eluruumides remonttöid ja sisse kolisid veebr.2016. Hagis väljatoodud tüli, mis väidetavalt kulmineerus kostjapoolse ähvardusega hagejad majast välja tõsta ning mis leidis aset OÜ-s Puit ja Mööbel, sai alguse asjaolust, et X.Xi külastas ebamõistlikult sageli, viibides tihti korraga majas järjestikku mitmel päeval, sugulane X.X. Ülejäänud majaelanikele, kaasaarvatud hageja X.X oli selle juures häirivaks ja kodurahu rikkuvaks asjaolu, et väga sagedaste külaskäikudega kaasnesid enamasti ka eriti valjuhäälsed jutuajamised, mis tihti venisid hiliste õhtutundideni. Kuna OÜ-s Puit ja Mööbel aset leidnud tülile eelnenud hilisõhtul oli taaskord X.Xil külas X.X ning nad vestlesid valjusti X.Xile kuuluvas eluruumis arvestamata, et kohe sealsamas kõrvaltoas püüab uinuda 11-aastane laps. Kui jutukõmin muutus juba väga valjuks ja häirivaks, läks kostja elukaaslane ja tegi sellekohase märkuse, viidates lapse unele. Kõnealusest juhtumist ajendatuna ja kooskõlas X.X ning X.Xiga võtsid ühiselt vastu otsuse, et X.X võib edaspidi viibida piiramatult vaid alumise korruse ruumides. X.X keeldus aktsepteerimast fakti, et X.X majas viibimise sagedus ületas juba ammu igasuguse mõistlikkuse piiri. OÜ-s Puit ja Mööbel aset leidnud tülis ei ähvardanud kostja hagejaid majast välja tõsta ega ka maja maha müüa, kuid X.X hakkas tüli lõppedes läbi helistama sugulasi, omistades kostjale eelpoolmainitud ähvardusi. Ilmselgelt oli valeväite eesmärgiks näidata kostjat halvas valguses ja seeläbi koondada sugulased X.Xi toetusleeri. Hagis esitletud lauset: “ Peate mutiga allkorrusel kahte tuppa ära mahtuma. Mina olen maja omanik ja teen, mida heaks arvan....“ ei ole kostja öelnud. Kostja ei ole keelanud hagejatel nende kasutuses olevates ruumides aknaid vahetada ja remonti teha. Kostjal tekkis pretensioon selle vastu, et igasuguseid majasse puutuvaid ümberkorraldusi tehti kostja kui

maja omanikuga konsulteerimata. Ei ole õige, et hagejatel puudus juurdepääs tööriistadele. Garaaž, kus paiknesid tööriistad, oli lukustatud vaid öisel ajal. Võti asus kõigile kättesaadavas ja teadaolevas kohas. Lukustatud oli kostja ostetud isiklik tööriistakast, kuid need ei olnud selles majapidamises ainsad tööriistad. Kostjale kuuluvat ja kostja ostetud murutraktorit keelas ta kasutada hagejal X.X, kuna X.X kasutas pidevalt murutraktorit ebaõigete töövõtetega, rikkudes ära murupinna ja kahjustades töövahendit. Kostja juhtis sellele korduvalt X.Xi tähelepanu hoiatades, et sellisel moel murutraktori kasutamist jätkates traktor puruneb. X.X ignoreeris nõuandeid ja selle tulemusena murutraktor purunes. Peale murutraktori remonti, keelas kostja X.Xil selle edaspidise kasutamise ja kostja hakkas ainuisikuliselt kinnistul muru niitma. Kostja oli juba pikemat aega oma leibkonnas ja ema toidu ega toidurahaga ei puutu kokku. Kostjale omistatud lause on meelevaldselt välja kistud teise tüliteema kontekstist, milles X.X nõudis enda ülalpidamist viitega, et tema on kostjat palju aastaid kasvatanud. Hagejad süüdistavad kostjat, et ta ei ole lubanud majja sugulasi ega külalisi. Majas viibivad väga tihti X.X ja X.Xi külalised, igal nädalal veedab terveid päevi ja sageli ka ööbib X.Xi 1-aastane lapselaps. Kõikidele sugulastele on kostja poolt olnud tagatud majja takistamatu sissepääs ning ei ole kostja eal sellekohaseid negatiivseid märkusi külaliste ja sugulaste kohta teinud ega kedagi ka keelanud. Ainus mõningane piirangu kehtestamise otsus sai ühiselt X.Xga vastu võetud X.X suhtes. Kostja püüdis oma perega igati arvestada kaaselanikega, kuid X.X ei vastanud samasuguse heasoovlikkusega. Soovides perele kodurahu, pidas kostja targemaks lahkuda X xxxx talust ja jätkasid elu teises linnas, Pärnus. Lahkudes lukustas oma perele kuuluvad eluruumid, kuna seal on endiselt kõik nende isiklikud asjad. Kostja on alati taganud hagejatele nende lepingust tulenevad õigused, kuid leiab, et lisaks õigustele omavad hagejad, eriti silmas pidades X.Xi, ka nii praktilisi kui moraalseid kohustusi oma elupaiga suhtes. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et 10.12.2012 sõlmisid hageja kinkijana ja kostja kingisaajana ning kolmas isik õigustatud isikuna X.X notariaalse kinnistu kinkelepingu ning kokkuleppe isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja asjaõiguslepingu (tl 6-13). Hageja tegi kinnistu kinkelepingust taganemise avalduse ning ettepaneku kostjale kinnistu hagejale tagasikandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimise teel, mille notar Kersti Kulla notariaalselt kinnitas 01.02.2017 (tl 14-18). Kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja järgis VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaega ja esitas taganemise avalduse. Lepingupunkti 5.1 kohaselt pooled leppisid kokku seada lepingu esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elamu kinkija X.X ja õigustatud isiku X.X kasuks, millise isikliku kasutusõiguse alusel on kinkijal ning õigustatud isikul tasuta ja tähtajatult kasutada kinnistul paiknevat elamut ja kõrvalhooneid (tl 9-10). Hagejal ja kolmandal isikul hageja poolel on õigus viibida igas elamu ruumis. Lepingupunkti 7.10 kohaselt isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (tl 11). Perekonnasisest kokkulepet, sh seoses talumajapidamise korrashoiuga, mida kostja on hageja arvates rikkunud, kohus ei tuvastanud. Mingit kokkulepet (ühist tegelikku tahet), mille

rikkumist saaks käsitleda jämeda tänamatusena, kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud. Kostja tegevus või tegevusetus, mida hageja käsitleb jämeda tänamatusena ei ole samuti ühegi etteheite osas hagi rahuldamist kaasatoov. Ootused vanematelt inimestelt, sealhulgas hagejalt kostja suhtes, ei ole hagi rahuldamise aluseks. Hageja poolt etteheited kostjale (tl 14-18), mis on esitatud taganemise avalduses ei ole ükski hagi rahuldamist kaasa toov, kostja on piisavalt kohtule selgitanud asjaolusid. Kostja vande all antud seletustes kahtlemiseks alused puuduvad. Tunnistaja ütlused (tl 36 pöördel – 37) kinnitavad kostja poolt esitatud asjaolusid. Hageja vande all antud seletused ja kolmanda isiku poolt vande all antud seletused sisaldavad samu etteheiteid, mis sisalduvad taganemise avalduses. Ka ei nähtu kinkelepingust kostjale kohustusi, mille kostja oleks jätnud täitmata. Kohus leiab, et pelgalt sõbralike suhete puudumist või vähest suhtlust ei saa samuti tõlgendada kui jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kinkelepingust taganemine VÕS § 267 p 1 alusel on alusetu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Tartu Maakohtu 07. aprilli 2017 kohtumäärusega rahuldati menetlusabi taotlus ja menetlusabina vabastati X.X täielikult riigilõivu 550 euro tasumisest hagi esitamisel, võimaldamaks hagejal ainult hagi esitamisel kohaselt riigilõivu mitte tasuda. Kohus leiab, et olukorras, kus hagi jääb rahuldamata, tuleb X.Xlt välja mõista riigituludesse menetluskuluna riigilõiv 550 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja