2-17-13048/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud 01.09.2017 esitas XxxxHarju Maakohtusse avalduse Xxxx(surnud 01.01.2017) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad pärandavara kohustused pärandvara suurust. Kohus võttis 13.09.2017 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise pankrotihalduri aruanne Raivo Piirla esitas 28.09.2017 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on pärandvara kohustuste suuruseks vähemalt 29 565,42 eurot. Pärandvaraks on erinevatel arvelduskontodel olevad rahasummad, pensionifondi osakud, aga ka vara, mis on ülenejate sugulaste pärandvaras. Sealjuures on osa pärandvarast ühisomandis avaldaja ehk abikaasaga. Vara hulgas on ka kinnisvara. Vara väärtus kokku on hinnanguliselt 7620,91 eurot. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur ei tuvastanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Samuti pole haldur tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Xxxx(surnud 01.01.2017) pärandvara on püsivalt maksejõuetu, kuna temale kuuluva vara arvelt ei ole võimalik katta kõiki kohustusi. Kuivõrd võlgnikul on vara, millega saab katta pankrotimenetluse kulusid, siis on teinud ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja Xxxxpärandvara pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata Xxxx(surnud 01.01.2017) pärandvara pankrotihaldurina. Avaldaja aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxx(surnud 01.01.2017) pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Raivo Piirla, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Võlgniku pärijateks on tema abikaasa ja alaealine poeg. Pärandvara pankrotiavalduse esitas abikaasa, kes on ühtlasi poja seaduslikuks esindajaks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 29 565,42 euro ulatuses ning puudub piisav vara sellises mahus kohustuste täitmiseks, kuivõrd olemasoleva vara väärtuseks on hinnanguliselt kokku 7620,91 eurot. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutine haldur on leidnud, et pärandvaras on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks ning taotlenud kohtult pärandavara pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et Xxxx(surnud 01.01.2017) pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd pärandvaras on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 28.09.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 11 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1056 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 56 eurot (sh käibemaks), kokku 1112 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.