1.Kinnitada võlgniku H.S.-i suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt: B2 Impact OÜ 7003,70 (3 nõuet), millest 7003,70 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot kõrvalnõuded; TF Bank AB Eesti filiaal 6273,90 eurot, millest 5849,32 eurot on põhivõlgnevus ja 424,58 eurot kõrvalnõuded; Aktiva Finance Group OÜ 3041,78 eurot, millest 3041,78 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot kõrvalnõuded;
LHV Finance AS 519,17 eurot (2 nõuet), millest 457,98 eurot on põhivõlgnevus ja 61,19 eurot kõrvalnõuded; LHV Pank AS 789,79 eurot, millest 781,86 eurot on põhivõlgnevus ja 7,93 eurot kõrvalnõuded; Moneyzen OÜ 420,35 eurot, millest 420,35 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot kõrvalnõuded; Modena Estonia OÜ 102,73 eurot, millest 102,73 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot kõrvalnõuded; Telia Eesti AS 473,15 eurot, millest 473,15 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot kõrvalnõuded; Meisterkivi OÜ 1500 eurot, millest 700 eurot on põhivõlgnevus ja 800 eurot kõrvalnõuded; Aktsiaselts PlusPlus Capital 410,40 eurot, millest 400 eurot on põhivõlgnevus ja 10,40 eurot kõrvalnõuded; Kohtutäitur Oksana Kutšmei 692,97 eurot, mis on täitemenetluse kulud. Kõrvalnõuded puuduvad.
2.Kinnitada H.S.-i suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel:
1
Võlausalda ja
Kohustuste kogusumm a/põhisum ma/kõrvaln õuded
Kohustus e tasumise sagedus
Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ kuupäev, millest alates hakatakse makseid teostama
Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR
Kohustuste täitmise summa kokku EUR
Kohustuse täitmise ulatus %-des / põhinõude täitmise ulatus %-des
B2 Impact OÜ
1.1189,16/ 1189,16/ 0
1.1x kuus/1
5.kp
60/15.04.2025
36/105 23/134,33 1/134,11
1.100/100
2.1471,10/ 1471,10/ 0
2.1x kuus/1
5.kp
1.1189,16
2.1471,10
3.4343,44
3.4343,44/ 4343,44/ 0
3.1x kuus/1
5.kp
2.100/100
3.100/100
2
TF Bank AB Eesti filiaal
6273,90/58 49,32/424, 58
1x kuus/1
5.kp
60/15.04.2025
36/97 23/115,92 1/115,74
6273,90
100/100
3
Aktiva Finance Group OÜ
3041,78/30 41,78/0
1x kuus/1
5.kp
60/15.04.2025
59/50,70 1/50,48
3041,78
100/100
4
LHV Finance
1.455,08/4
60/15.04.2025
59/8,65 1/8,82
1.455,08
1.100/100
1x
2.100/100
AS
01/54,08
kuus/1
5.kp
2.64,09
2.64,09/56,9 8/7,11
2.1x kuus/1
5.kp
5
LHV Pank AS
789,79/781 ,86/7,93
1x kuus/
15.kp
60/15.04.2025
59/13,16 1/13,45
789,79
100/100
6
Moneyzen OÜ
420,35/420 ,35/0
1x kuus/
15.kp
36/15.04.2025
35/11,68 1/11,55
420,35
100/100
7
Modena Estonia OÜ
102,73/102 ,73/0
1x kuus/1
5.kp
36/15.04.2025
35/2,86 1/2,63
102,73
100/100
8
Telia Eesti AS
473,15/473 ,15/0
36/15.04.2025
35/13,15 1/12,90
473,15
100/100
9
Meisterkiv i OÜ
1500/700/8 00
60/15.04.2025
60/25
1500
100/100
10
Aktsiaselts PlusPlus Capital
410,40/400 /10,40
1x kuus/1
5.kp 1x kuus/1
5.kp 1x kuus/1
5.kp
36/15.04.2025
36/11,40
410,40
100/100
11
Kohtutäitu r Oksana Kutšmei
692,97/6 92,97/0
1x kuus/1
5.kp
60/10.12.2024
59/11,55 1/10,82
692,97
100/100
21 227,94/19 923,84/130 4,10
21 227,94
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
4.Kohustada H.S.-i esitama kord aastas 01. aprilliks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 01. aprilliks 2026. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01. aprilliks 2031.a. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 10.aprilliks 2031 esitada kohtule aruanne.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
6.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaostus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Ester Saagi tasuks 900 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 870 eurot tuleb välja maksta H.S.-i poolt tasutud ettemaksust. 870 eurot ületav osa jääb võlgniku H.S.-i kanda.
3.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Majandamisnõustaja arveldusarvele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.H.S. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik on vallaline ja tal on kaks alaealist laps. Võlgnik töötab loomaarsti abilisena ning tema töötasuks on 665 eurot. Võlgnikule laekub elatis 400 eurot, peretoetus 160 eurot, töövõimetoetus 351,75 eurot ning vanemahüvitis 808,58 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1345 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev kinnisasi väärtusega 19 000 ja sõiduk väärtusega 1500 eurot. Võlgnikule kuulub OÜ DEstate väärtusega 0 eurot. Võlgnik on viimase viie aasta jooksul võõrandanud korteri Tartus hinnaga 20 000 eurot. Tehing on tehtud lähikondsega. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 24 581,58 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis esimesed laenud kodu renoveerimiseks ning mööbli ja majapidamistehnika ostmiseks. Suhted elukaaslasega halvenesid ning kohustused jäid kõik võlgniku kanda. Teise lapse sündides võttis võlgnik kiirlaenu, et osta lapsele vajalikud asjad. Seejärel võttis võlgnik juba laene, et tasuda eelnevaid laene. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist, et säilitada enda ja laste kodu.
2.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 27 313,42 eurot. Võlgniku sissetulekuks on osalise töövõime toetus 351,75 eurot, vanemahüvitis 786,29 eurot, peretoetus 160 eurot ja elatis lastele 530 eurot, kokku 1828,04 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev korter väärtusega 19 000 eurot, auto väärtusega 1500 eurot ja 50% äriühingust OÜ DEstate (asutatud sissemakset tegemata). Muu vara puudub. Vanemahüvitis lõppeb 2025.a juunis, misjärel kavatseb võlgnik uuesti tööle asuda. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
3.Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et saab laste isalt elatis ning tuleb maksetega toime. Riik hakkab elatis maksma novembrist. Võlgniku sissetulek koos elatisega on umbes 1700 eurot. Riided ostab võlgnik taaskasutusest, kommunaalid on umbes 200 eurot ja kõik kokku umbes 500 eurot. Võlgnik on kokkuhoidlik ja toidu asju saab palju ka emalt. Võlgnik ja usaldusisik arutasid, et võlgnik suudaks maksta kava alusel 350
eurot kuus. Võlgnik on hetkel elanud nii, et võtab tuttavate käest laenu ja kui raha saab, siis maksab tagasi. Poole kuu pealt on raha otsas ja ta hakkab jälle laenama. Elatist ei laekunud ja võlgnik jäi kohe hätta. Usaldusisiku sõnul on osad nõuded vaieldavad ja võivad vastutustundliku laenamise põhimõtte alusel minna väiksemaks. Moneyzen tunnistas, et on VLP põhimõtet rikkunud ja see summa juba ongi ümber arvestatud. Teised firmad ei ole midagi tunnistanud ja nendega tulevad vaidlused. Orienteeruvat võlgnevust ei osanud usaldusisik veel öelda. Laenud on alates 2021.a ja võlgnik on neid maksnud. Võlgnik pingutab kodu nimel ega soovi sellest loobuda.
4.29.11.2024.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
5.Ümberkujundamiskava
03.03.2025 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavast nähtuvalt on usaldusisik kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud nõuetes ümberarvestused. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõuded. Usaldusisik selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on Modena Estonia OÜ, Moneyzen OÜ, B2 Impact OÜ (osaliselt) ja Aktiva Finance Group OÜ nõuded ümberarvestatud. B2 Impact OÜ (BB Finance OÜ-lt saadud nõue) on ümberarvestuse tõttu loetud täidetuks ning jääb kavast välja. Samuti jääb kavast välja Lauri Kivimeistri nõue 1500 eurot, sest nõue pole tõendatud. Kavaga ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus on 21 227,94 eurot. Võlgnik maksab igakuiselt 350,14-359,31 eurot. Kuni 500 eurosed nõuded tasub võlgnik kolme aastaga ja seejärel suurenevad maksed kahe kõige suurema nõude tasumiseks ehk ülejäänud nõuded tasub võlgnik viie aastaga. Võlgniku maksekoormus ei vähene.
5.2.Kavale esitasid vastuväited kaks võlausaldajat. Aktiva Finance Group OÜ ei nõustunud nõude vähendamise ulatusega, s.o et tasutakse vaid põhinõuded ja et võlg tasutakse liiga pika aja jooksul (5 aastat). OÜ Meisterkivi, Lxxxx Kxxxxxxxxxx soovis täiendavaid selgitusi intresside ja eraisikuna antud laenu tunnustamise osas. LHV Finance AS juhtis tähelepanu sellele, et üks kavas märgitud nõuetest ei kuulu talle, vaid LHV Pank AS-le, mille osas palus usaldusisik teha kavas eraldus. TKM Finants AS loovutas nõude Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Kavaga nõustusid Aktsiaselts PlusPlus Capital, Telia Eesti AS, B2 Impact OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei ja TF Bank AB. Tähtaegselt seisukohta ei esitanud Moneyzen OÜ ja Modena Estonia OÜ.
5.3.Aktiva Finance Group OÜ vastuväidete osas selgitas usaldusisik, et võlausaldaja on tutvunud kavaga pealiskaudselt. Võlgnik täidab nõuded täies ulatuses. Nõudeid ei ole vähendatud, vaid need on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ümberarvestatud. Rikkumisest teatas usaldusisik ka võlausaldajale, kelle sõnul AS Inbank pole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Usaldusisiku sõnul ei ole AS Inbank esitanud piisavalt teavet, mille aluseks võiks veenduda, et rikkumist poleks toimunud. See, et EMTA andmetel oli võlgniku eelneva 12 kuu keskmine sissetulek 557 eurot, pole võlgniku krediidivõimes veendumiseks piisav. Usaldusisik esitas nõude ümberarvestused. Usaldusisik ei nõustunud võlausaldajaga, et võlausaldajad on praeguses menetluses oluliselt halvemas olukorras kui pankrotimenetluses, kuna ka pankrotimenetluses kontrollitakse vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Samuti ei nõustunud usaldusisik sellega, et elukoha kaotuse vältimine ei saa olla võlgade ümberkujundamise eesmärgiks. Elukoha
kaotuse vältimine paneb võlgnikke rohkem pingutama. Võlausaldajate olukorda on leevendatud sellega, et nende nõuded täidetakse 100% ulatuses. Maksetähtaja pikendamist ei saa pidada liigselt võlausaldajate huve kahjustavaks.
5.4.Meisterkivi OÜ esindaja Lxxxx Kxxxxxxxxxx soovis täiendavat selgitust intresside tasumise kohta kava kehtivuse ajal. Samuti kergitas ta uuesti küsimuse eraisikuna kantud summade osas. Usaldusisik möönas, et Lxxxx Kxxxxxxxxxx nõue on jäänud kava punkti 2.5 märkimata. Usaldusisiku sõnul jääb Lxxxx Kxxxxxxxxxx kui eraisikust võlausaldaja nõue kavast välja, kuna tema ja võlgniku kokkulepped ei ole tõendatud. Usaldusisik selgitas, et LxxxxxKxxxxxxxxxx on võlgnikku mitmete aastate jooksul rahaliselt toetanud ja võlgnik on teinud ka tagasimakseid. Kui vaadata makseid alates 700 euro väljastamisest 09.01.2022 (sõlmitud kirjalik leping), siis sellest ajast on võlgnikule laekunud kokku 2575 eurot ja tagasi on makstud 2064 eurot. LxxxxxKxxxxxxxxxr on kinnitanud, et Meisterkivi OÜ lepingu alusel (700 eurot) ei ole midagi tasutud. Sellisel juhul on Lxxxx Kxxxxxxxxxx eraisikuna kandnud alates 09.01.2022 üle 1875 eurot ja tagasi on saanud 2064 eurot. Alates 08.01.2023, mil Lxxxx Kxxxxxxxxxx kandis eraisikuna nõude aluseks oleva esimese 50 eurot, siis on ta kokku üle kandnud 785 eurot. Perioodil 08.01.2023-15.08.2023 on võlgnik teinud tagasimakseid 795 eurot. Kõige selle tõttu on Lxxxx Kxxxxxxxxxx nõue tõendamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine
6.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
7.Võlgnik ja 10 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et 10 võlausaldajat (TF Bank AB, LHV Finance AS, LHV Pank AS, Moneyzen OÜ, Modena Eesti OÜ, Telia Eesti AS, Meisterkivi OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital, kohtutäitur Oksana Kutšmei, B2 Impact OÜ) suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kohus märgib, et Meisterkivi OÜ esindaja küsis usaldusisikult küll intressi tasumise kohta, kuid ei esitanud vastuväidet Meisterkivi OÜ nõude suurusele kavas. Kirjavahetus toimus Meisterkivi OÜ esindaja kui eraisikust võlausaldaja ja usaldusisiku vahel. Lxxxx Kxxxxxxxxxx nõude osas vt p 11.
8.Aktiva Finance Group OÜ esitas vastuväite, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nende nõude ümberarvestus on põhjendamatu.
Esmalt selgitab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tuleb tõendid esitada usaldusisiku nõudmisel, seda ka juba maksejõuetusmenetluses. Vastutustundliku laenamise põhimõtet tuleb hinnata sõltumata menetlusliigist ning selleks, et hinnata, kas võlgnik on makseraskustes ning kas ta oleks võimeline makseraskused ületama võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu (menetluse perspektiivi hindamine) ja võimeline ka kava täitma, on vaja hinnata nõuete eeldatavat õiguspärasust ja nende suurust. Selleks on vaja mh hinnata, mis
lepingutest nõuded tulenevad, kas nõuded on täies ulatuses kehtivad ega esine tühisuse aluseid (nt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine) ja kui suureks nõuded lõpuks analüüsi tulemusena võivad kujuneda. Kõik selgitused ja dokumendid (laenu andmisel tehtud analüüs ja kontroll, pangakonto väljavõte, muud kogutud tõendid) tuleb võlausaldajal esitada esimese nõudmise peale ning see tuleneb võlgade ümberkujundamise menetluse olemusest (FIMS § 24, § 25), sest võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel tuleb usaldusisikul olemasoleva teabe põhjal hakata koostama kava. Kui võlausaldaja talle esitatud esimese teabenõude peale kõiki selgitusi ja dokumente ei esita, kuigi teadis, millise menetluse läbiviimist võlgnik taotles, siis on selgituste ja dokumentide esitamata jätmine võlausaldaja enda risk. Arvestades, et Aktiva Finance Group OÜ on isikuks, kes on osalenud kümnetes ja kümnetes kohtuvaidlustes tarbijakrediidi asjades, siis on nad teadlikud eelmainitud selgituste ja tõendite esitamata jätmise tagajärgedest. Tagajärjed on samasugused ka teistsugustes menetluses, nt maksejõuetusmenetluses. Tarbijakrediidiasjades tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida igas menetluses.
8.2.Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Aktiva Finance Group OÜ nõude osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et võlgniku ja esialgse võlausaldaja Inbank Finance AS (loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le) vahel sõlmiti tarbijakrediidilepingud, sh lepingu muutmised (24.03.2021, 21.08.2022, 20.02.2023, 09.03.2023, 04.10.2023, 07.12.2023, dtl 230-260).
8.3.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud esialgse võlausaldaja selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Esialgne võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist.
8.5.Kohtu hinnangul ei ole esialgne võlausaldaja omandanud teavet võlgniku sissetuleku liigi ja suuruse kohta. Esialgne võlausaldaja on esitanud oma selgitused, kuid pole lisanud mitte ühtegi tõendit, mis tema poolt märgitud andmeid kinnitaks. Väidetavalt oli Pensionikeskuse andmetel võlgniku keskmiseks sissetulekuks 792,92 eurot ja Maksu- ja Tolliameti andmetel 557 eurot. Andmed võlgniku kohustuste ja igakuiste kulude osas puudusid. Puudusid ka laenutaotlused, kus oleks võlgniku enda poolt märgitud andmed majandusliku seisu kohta. Samuti puudus igasugune analüüs võlgniku maksevõime osas. Esialgne võlausaldaja märkis, et võlgnik maksis krediidilepingu nr L89005232810 igakuiseid makseid perioodil 20.04.2021 20.08.2022 ning võlausaldajal pole olnud ka pärast lepingu sõlmimist põhjust kahtlustada võlgniku maksevõime vähenemist. Esialgne võlausaldaja ei küsinud võlgnikult pangakonto väljavõtet. Võlgniku pangakontolt (periood 02.09.2021-07.12.2023, dtl 33-175) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töövõimetoetus, peretoetus ning esimese lapse sünni järel ka vanemahüvitis. Võlgnik sai märkimisväärsetes summades raha ka kolmandatelt isikutelt, mis viitas sellele, et võlgnik ei suutnud oma sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda. Esialgne võlausaldaja ei küsinud teavet nimetatud kohta. Samuti nähtub pangakontolt võlgniku krediidikohustused ja saadud laenud, mida esialgne võlausaldaja üldse ei kontrollinud ega hinnanud. Kohus märgib, et nii maksed kolmandate isikutega kui ka võetud kohustused suurenesid ajas, mis viitasid selgelt võlgniku makseraskustele. Võlgniku enda sissetulekud olid kasutatud enamasti kuu keskpaigaks, misjärel laekusid kohe summad kolmandatelt isikutelt. Võlgnik tegi ka pidevalt makseid enda ja oma lapse kontode vahel. Esialgne võlausaldaja pidanuks ka selle osas küsima lisateavet. Võlausaldaja ei selgitanud välja, miks neid tehinguid tehti ja mis rahadega oli tegemist. Võlgnik asus tööle
detsembris 2022 ning talle lõppes vanemahüvitise maksmine. Maksed kolmandate isikutega aga ei lõppenud. Kohustusi tuli aina juurde, lisandusid ka pidevad krediitkaardi tagasimaksed. Samuti esines sularaha sissemakseid. Võlgniku maksekäitumine ja maksevõime ei paranenud. Võlgnikul oli ikka raha kuu keskpaigaks otsas. 8.6.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole välja selgitanud võlgniku majandlikku seisu ja eelkõige maksevõiet, ei ole analüüsinud ja arvestanud võlgniku kohustuste ja majapidamiskuludega. Kusagilt ei nähtu, kas ja mis ulatuses esialgne võlausaldaja kohustuste ja majapidamiskuludega üldse arvestas. Tavapärased kulud kuus on elamiskulud, toidukulud, sidekulud, tervishoiukulud, riiete ja jalanõude kulud ning muud võimalikud kulud. Puudub teave ja tõendid, et esialgne võlausaldaja oleks selles osas võlgnikult selgitusi küsinud ja saanud kinnitust, et tal nt kohustused ja mõned kululiigid puuduvad. Kohustuste ja kulude tegelikku suurust esialgne võlausaldaja välja ei selgitanud. Esialgne võlausaldaja pole ka välja selgitanud, kas ja mitu last võlgniku ülalpidamisel oli ning kui palju olid nende ülalpidamiskulud.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli täiesti ebapiisav. Kohus selgitab, et väidetava sissetuleku omamine ei näita isiku maksevõimet. Maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole hinnanud. Pangakontolt nähtuvalt on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised kohustused ja kulud ületasid tema sissetulekuid. Võlgnik ei suutnud tasuda oma kohustusi ja kulusid ainult enda sissetulekust. Ta vajas selleks kolmandate isikute abi. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud esialgsel võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida esialgne võlausaldaja pole käesolevalt teinud.
8.8.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Inbank Finance AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama Aktiva Finance Group OÜ-le loovutatud nõuded ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 13. Aktiva Finance Group OÜ nõue tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses.
9.Lxxxx Kxxxxxxxxxx on esitanud nõude eraisikuna summas 1500 eurot, millest põhinõue on 700 eurot ja kõrvalnõuded 800 eurot. Usaldusisik on selgitanud, et Lxxxx Kxxxxxxxxxx pole tõendanud, et on andnud eraisikuna võlgnikule laenu. Ta on küll esitanud maksekorraldused 710 euro ülekandmise osas makseselgitusega kokkulepe, kuid pole tõendanud kokkuleppe sisu. Võlgniku pangakontolt nähtub, et Lxxxx Kxxxxxxxxxx on aastate jooksul alates 01.09.2022 kandnud võlgnikule 1875 eurot ja tagasi on saanud 2064 eurot. Perioodil 08.01.2023-15.08.2023 sai võlgnik 785 eurot ning maksis tagasi 795 eurot. Usaldusisiku hinnangul peaks nõue kavast välja jääma, sest see on tõendamata. Kohus nõustub usaldusisiku selgituste ja hinnanguga. Ümber kujundada ei ole võimalik tõendamata sisuga nõudeid. Nõuete täpsemat sisu teadmata pole võimalik hinnata nõuete tegelikku suurust. Lxxxx Kxxxxxxxxx ja võlgniku vahel on aastate jooksul toimunud rahalisi liikumisi kokku üsna suures summas, kuid ebaselge
on, mis maksetega on ühelt või teiselt poolt tegemist. Ka käesoleva nõude puhul ei ole Lxxxx Kxxxxxxxxxx tõendanud oma nõude alust. Kui Lxxxx Kxxxxxxxxxx on seisukohal, et tema kui eraisiku poolt antud laenunõue eksisteerib ning on tagastamata, tuleks tal esitada oma nõue eraldi hagimenetluses. LxxxxxKxxxxxxxxxx eraisikuna antud laen jääb kavast välja seda kavaga ümber ei kujundata.
10.Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). Kohus märgib, et usaldusisik on ümardanud igakuised maksed suuremaks. Kohus leiab, et maksete ümardamine ei ole korrektne tegevus kava koostamisel. Kõik kavas märgitud täidetavad nõuded ja igakuised osamaksed peavad omavahel klappima. Kui kavaga nähakse ette, et tasutakse koguvõlgnevus, siis tulebki tasuda võlgnevus selles konkreetses summas, ei rohkem ega vähem. Kohus arvestab viimased maksed ümber, et täidetavad nõuded oleks samad igakuiste maksete kogusummaga. Samuti eraldab kohus usaldusisiku taotlusel AS LHV Finance nõudest AS LHV Pank nõude ning lisab selle eraldi reana. II Ümberkujundamiskava kinnitamine
11.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 21 227,94 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 3041,78 eurot. 8 võlausaldajat ei esitanud vastuväidet kavale ja seega nõustusid kavaga. 2 võlausaldajat, kes seisukohta üldse ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 18 186,16 eurot.
12.Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
13.Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid.
14.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.
15.Vastuväite esitas Aktiva Finance Group OÜ. Võlausaldaja ei nõustunud sellega, et kavaga täidetakse võlausaldajatel ainult põhinõuded ning 5 aastat kava täitmiseks on liiga pikk aeg. Samuti leidis võlausaldaja, et ainuüksi elukoha kaotus ei saa olla võlgade ümberkujundamise eesmärgiks. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna
alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate nõuded täidetakse 100% ulatuses. Ühelgi võlausaldajal ei vähendata nõudeid kõrvalnõuete võrra. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ei ole vastuväite esitamisel süvenenud piisavalt talle esitatud materjalidesse, vastasel juhul oleks ta näinud, et osadel võlausaldajatel on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel nõuded ümber arvestatud ning mõningatel kõrvalkulusid seetõttu ei tekkinud. Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Enamasti, nagu ka käesoleval juhul, on see ajendatud sellest, et võlgnikule ja tema perele jääks alles nende elukoht, mis kohtu hinnangul on kõige olulisem menetluse lõppeesmärk. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kui kava täitmine tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks ja selle käigus vara võõrandamiseks. Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Samuti tuleb arvestada tema kohustusega pidada ülal kahte last. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.
16.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1138,04 eurot kuus. Võlgnik saab lisaks peretoetust 160 eurot ning eeldatavalt hakkab saama ka täitemenetlusaegset elatisabi, millest on tal võimalik katta laste igakuiseid kulusid. Võlgnik avaldas istungil, et tema pere kulud on kokku umbes 500 eurot. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks 350 eurot. Võlgnik on samas ulatuses maksnud usaldusisiku tasu ettemaksu nelja osamakses, mis näitas võlgniku maksevõimet ja tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 60 kuud, mis võimaldab nõuded 100% ulatuses täita. Kohus ei nõustu võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukohaga, et 60 kuud on liiga pikk aeg. Arvestades ümberkujundamisele kuuluvate nõuete kogusuurust (üle 20 000 euro) ja võlgniku varalist seisu, sissetulekuid, kulusid ja ülalpidamiskohustust laste suhtes, siis on 60 kuud piisav aeg kava täitmiseks. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.
18.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.
19.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas 01. aprilliks, millest viimane 01. aprilliks 2031. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 10. aprilliks2031. Menetluskulude jaotus
20.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
21.Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 900 eurot (10h x 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.
22.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot.
Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot.
23.Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 10 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 900 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Usaldusisik on pidanud kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtet, analüüsima selleks algandmeid ning arvestama ümber nõudeid. Samuti suhtlema võlausaldajatega ja esitama neile täiendavaid selgitusi. Kohus leiab, et ka usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
24.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 900 eurot, millest 870 eurot tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. 870 eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.