Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Eve Grass 14. aprill 2025, Haapsalu 2-25-4722 Võlgniku R.D maksejõuetusavaldus Võlgnik R.D, isikukood XXX, elukoht XXX, 90801, XXX, e-post XXX, tel. XXX Usaldusisik Andrus Õnnik, Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing, asukoht Side tn 10a-4, Pärnu linn, Pärnu maakond, tel.4431313, 50 11556, e-post: XXX Avalduse läbi vaatamata jätmine Kirjalik menetlus
Menetlustoiming Menetlusviis
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.D maksejõuetusavaldus läbi vaatamata ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
2.Vabastada Andrus Õnnik võlgniku usaldusisiku kohustustest.
3.Tühistada 26.03.2025 kohtumäärusega seatud käsutuskeeld, millega keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada ning võlgniku vara suhtes läbiviidavate sundtäitmiste peatamine. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
4.Jätta menetluskulud R.D kanda.
5.Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasuks 322,08 eurot (sh käibemaks) ja anda usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi ning maksta see välja riigi vahenditest OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo SEB Pank AS arvelduskontole EE861010902001530007. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
1.R.D esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis 26.03.2025 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-le 17 hiljemalt 25.04.2025. Sama 1
2-25-4722 määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised.
3.01.04.2025 ja 08.04.2025 esitas võlgnik kohtule avalduse, milles palub oma maksejõuetusavalduse menetluse lõpetada.
4.09.04.2025 küsis kohus usaldusisiku seisukohta võlgnikku taotluse osas. 11.04.2025 teatas usaldusisik kohtule, et võlgniku taotlus ts asja 2-25-4722 lõpetamiseks tuleb rahuldada. Käesoleval juhul on menetlus algatatud võlgniku avalduse alusel, mistõttu võlgnikul on igas menetlusstaadiumis õigus oma avaldus ka tagasi võtta. Ühtlasi palus usaldusisik kinnitada usaldusisiku tasu summas 264,00,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk 58,08€ (kokku 322,08€) ja hüvitada riigi vahenditest ning mõista see välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus olles tutvunud võlgniku taotlusega ja usaldusisiku seisukohaga taotlusele, on seisukohal, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid. 6. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
7.Võlgnik on kohtule teatanud, et ta ei soov maksejõuetusavalduse menetlemist ja soovib menetluse lõpetamist. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (tegemist ei ole võlausaldaja avaldusega) ning võlgnik on kinnitanud, et ta ei soovi maksejõuetusmenetluse läbiviimist, ei ole alust käesoleva menetlusega jätkata. FIMS § 18 lg 3 kohaselt ei saa kohus otsustada ühegi FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Eeltoodu tõttu kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata (TsMS § 477 lg 6, § 423 lg 1 p 2).
8.Kuna maksejõuetusavalduse menetlus lõppeb, vabastab kohus Andrus Õnniku võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.
9.Kohus kohaldas 26.03.2025 kohtumäärusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Täitemenetluste peatamise toime langeb ära alates käesoleva määruse jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 teine lause). Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 172 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda. 2
2-25-4722
11.FIMS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 41 kohaselt määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas tutvunud kohtumäärusega ja võlgniku maksejõuetusavaldusega, tutvunud võlgniku andmetega usaldusisikule tööalaselt kättesaadavates registrites, koostas ja edastas päringud kokku 48-le isikule, koostas ja edastas võlgnikule andmete esitamise nõude, võttis vastu päringuvastused 39-lt isikult, olles nendega tutvunud ja neid töödelnud, ning koostas usaldusisiku seisukoha võlgniku taotlusele ja esitas tasu taotluse), kuna võlgnik ei olnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita.
12.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu summas 264 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk 58,08 eurot (kokku 322,08 eurot). Usaldusisik on teinud toiminguid mahus 4 tundi e 8 pooltundi hinnaga 33 eurot, millele lisandub käibemaks. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lause kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
13.Ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg (PankrS § 23 lg 2). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval aastal on töötasu alammääraks 886 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
14.Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud ülemmäära. Usaldusisiku taotlusest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võlgnikult välja usaldusisiku tasu 4 tunni eest summas 264 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 264 x 1,22 = 322,08 eurot.
15.Usaldusisik on taotlenud hüvitada usaldusisiku tasu riigi vahenditest. Võlgniku varast ei piisa usaldusisiku tasu maksmiseks, mistõttu tuleb see hüvitada riigi vahenditest (FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel). Kohus kohaldab PankrS § 23 lg-t 4 analoogia alusel, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud.
16.Riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 ja TsMS § 183 lg 2 kohaselt usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval ajal on kuupalga alammäär 886 eurot. Riigi vahenditest hüvitatava tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra on kehtestanud justiitsminister PankrS § 23 lg 51 alusel.
17.Justiitsministri 01.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri 3
2-25-4722 tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra alusel on riigi vahenditest hüvitatava tasu suurus 264 eurot (8 pooltundi x 33 eurot). See ei ületa TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordset alammäära.
18.Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuna büroo on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks. Usaldusisiku tasust riigi vahenditest hüvitatava osa suurus on seega 264 x 1,22 = 322,08 eurot.
19.Võlgnik tasus 26.03.2025 maksejõuetusavalduse esitamiselt riigilõivu 10 eurot. Kohus selgitab võlgnikule, et kuna maksejõuetusavaldus jääb läbi vaatamata, kuulub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastamisele kogu tasutud riigilõiv. Hagita asjades tagastatakse selle sätte järgi riigilõiv alati, kui avaldus jääb läbi vaatamata (TsMS I kommenteeritud väljaanne, § 150, komm. 3.2.3.b). Võlgnikul on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, esitades kohtule selleks avalduse.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.