Hageja: Egert Kuigo (ik: XXX, elukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: Liina Karlson (e-post: [email protected]) Kostja: Andrus Pross (ik: XXX, tegelik viibimiskoht XXX, e-mail XXX)
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Egert Kuigo hagi Andrus Pross vastu võla nõudes.
2.Mõista Andrus Prossilt Egert Kuigo kasuks välja kokku 510,67 eurot (viissada kümme eurot ja 67 senti), millest 250 eurot põhivõlgnevus, 187,50 eurot kahjuhüvitis, intress 0,13 eurot ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 73,04 eurot.
3.Mõista Andrus Prossilt Egert Kuigo kasuks välja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (250 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, 18.02.2017, kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kui kostjale ei õnnestu otsust e-maili teel kätte toimetada, avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tsiviilasi nr 2-16-120547
7.Jätta menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja enda kanda.
8.Mõista Andrus Prossilt Egert Kuigo kasuks välja menetluskulu 140 eurot (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 0 senti).
9.Mõista Andrus Prossilt Egert Kuigo kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt (140 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Apellatsioonkaebuse saab hageja esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna hagejale luba otsuse edasikaebamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja asjaolusid kirjeldava osa ning põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Osas, kus kohus hageja nõude rahuldab (nt põhivõlgnevuse väljamõistmise osas), kohus otsust ei põhjenda.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse nõuet kätte toimetada. 07.06.2017 helistas A. Pross kohtusse ja soovis teada, milliseid dokumente talle kätte toimetada soovitakse. A. Pross avaldas, et tema email on XXX ning leppis sekretäriga kokku, et menetlusdokumendid saadetakse sinna (tlk 63). Kohus saatis nimetatud aadressile dokumendid 07.06.2017 ja 15.06 2017. A. Pross ei saatnud kohtule küll kinnitust kättesaamise kohta, kuid TsMS § 3141 lg 2 kohaselt loetakse dokumendid kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel alates saatmisest. A. Pross kohtule tähtaegselt ei vastanud, mis on aluseks tagaseljaotsuse tegemisel TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 kohaselt.
Tsiviilasi nr 2-16-120547
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Egert Kuigo (hageja) taotleb, et kohus mõistaks Andrus Prossilt (kostja) OÜ Lusikas ja kostja vahel 17.06.2013 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõlgnevuse 250 eurot, intress 60 eurot, viivis 190 eurot ja tekitatud kahju 229 eurot, kokku 729 eurot, millele lisandub veel jooksev viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest.
5.Kohus leiab, et kostja ja Lusikas OÜ vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõistes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
6.Kohus leiab, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingu sõlmimise ajal (17.06.2013) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: (1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või (2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud lepingus oli üksnes intressimäär 60 eurot 250 euro kohta kuus, see teeb 24% kuus ja 288% aastas. Samas Eesti panga kodulehel avaldatud keskmine krediidikulukuse määr 2013. aasta juunis 32,65% aastas ehk ligikaudu 8,9 korda väiksem. Kostja ei ole TsÜS § 86 lgtest 2 ja 3 tulenevat eeldust ümber lükanud. Seega on hageja nõutud intressi tasumise kohustuse korral poolte vastastikkuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eelnevast tulenevalt on intressikokkulepe TsÜS § 86 lg-te 1-3 kohaselt tühine. Üksnes asjaolu, et kostja ei nõue intressi tasumist täies ulatuses ning on oma nõuet vähendanud, ei muuda tühist lepingutingimust kehtivaks. TsÜS § 86 lg 4 kohaselt tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat intressi VÕS § 94 lg-s 1 märgitud seadusjärgse suuruseni. VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressi määr juunis 2013 oli 0,75% aastas ja juulis 2013 0,5% aastas. Perioodil
Tsiviilasi nr 2-16-120547 17.06.2013 – 17.07.2013 tuleb intressi tasuda 0,13 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 13 eurosenti.
7.Ka kostja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivise suuruses 2% päevas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära sõltuvalt viivise arvestamise perioodist vähemalt 85 korda. Selline kokkulepe sisaldub hageja tüüptingimustes (tlk 54) ja on seetõttu Riigikohtu lahendi nr RK 3-2-1-25-16 p 13 kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühine. Viidatud lahendist tulenevalt toob ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks. Eelnevast tulenevalt on hageja ja kostja vaheline viivisekokkulepe tühine ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud ka intressikokkuleppe tühisuse, ei ole võimalik mõista viivist välja ka VÕS § 415 lg 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-12008, p 12 nimetatud määras (ehk samas ulatuses intressimääraga). Üksnes viivisenõudest osaline loobumine ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks. Kuna põhivõlgnevus on tasumata kogusummas 250 eurot ja hageja nõuab viivist alates 18.07.2013, kuulub kuni hagiavalduse esitamiseni 17.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele summas 73,04 eurot. Hageja on hagis taotlenud TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista viivis nimetatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 18.02.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
8.Kohus leiab, et hageja kasuks väljamõistetavat kahjuhüvitist kohtueelsete õigusabikulude osas tuleb vähendada maksekäsu kiirmenetluse kulude summas 61,50 eurot ulatuses. Maksekäsu menetluse jätkumisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud osaks hagimenetluse menetluskuludest, mistõttu nende hüvitamist kohtuväliste õigusabikuludena nõuda ei saa. Kahju hüvitisena tuleb hageja kasuks välja mõista 187,50 eurot (249-61,50 = 187,50).
9.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 510,67 eurot, millest 250 eurot põhivõlgnevus, 187,50 eurot kahjuhüvitis, intress 0,13 eurot ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 73,04 eurot. Samuti mõistab kohus välja lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 729 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja 510,67 eurot, mis on 70% nõudest. Samas proportsioonis on kohtu hinnangul õiglane jagada ka menetluskulud, seega jääb menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja enda kanda.
11.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 375 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ning kantud õigusabikulu hagiavalduse koostamiseks 250 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 250 eurot, kuid arvestades nõude olemust,
Tsiviilasi nr 2-16-120547 hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Samuti on sama esindaja esindanud hagejat ka kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisel, mistõttu olid nõude asjaolud esindajale juba tuttavad.
12.Kuna kohus jättis hageja menetluskuludest 70% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 140 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.