Mõista Vadim Belikilt välja TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) kasuks menetluskulud 470,20 eurot. Vadim Belikil tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vadim Belik (hageja) esitas 24.10.2013 Dart Stuudio TÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada täisühingust lahkunud osaniku hüvitise suuruse, mõista hüvitis kostjalt välja ja kohustada kostjat esitama 2011. majandusaasta aruande. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostja osanik kuni 18.01.2012. Hagejal on kostja vastu nõue ÄS § 111 ja § 113 alusel. Hageja esitas kostjale avalduse täisühingust lahkumiseks majandusaasta lõpus. Kostja rahuldas hageja avalduse. Kostja ei ole hagejale hüvitust maksnud. Kostja esitatud 2011 aasta majandusaasta aruanne on puudulik ja ei vasta seadusele, kuna selles ei kajastu olulised majandusaasta näitajad, samuti ei ole kajastatud tütarettevõtte majandusaasta aruanne. Kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele esitanud vajalikke raamatupidamisdokumente. Ilma korrektsete dokumentideta ei ole võimalik hüvituse suurust arvestada. Ebaõige on kostja seisukoht, et majandusaasta aruandes ei ole vaja kajastada tütarettevõtte andmeid. Seadus kohustab tütarettevõtte majandusandmeid esitama. Hageja leidis, et täisühingust lahkunud osanikule makstava hüvitise suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks ka tütarettevõtte kasum. Tütarettevõtte OÜ Green Area bilansi kohaselt on selle raamatupidamislik väärtuseks 31.12.2011 seisuga 173900 eurot. Seetõttu oli kostja raamatupidamislik väärtus 148314 eurot. Hüvitise suuruseks tuleb lugeda 49438 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitatud majandusaasta aruanne on seadusega kooskõlas. Kostja on vabastatud konsolideeritud majandusaasta aruande esitamise kohustusest. Kostja müügitulu oli 2011. aastal 36656 eurot, bilansipäeva 31.12.2011 varad olid 115269 eurot ning ühingus töötas kolm töötajat. Kohustusi oli 31.12.2011 seisuga kokku 152434,90 eurot. Kostjal olid 31.12.2011 seisuga kohustused töötasu osas 13760,90; võlgnevus täisosaniku Viktor Spitsa ees 14550,09 eurot; võlgnevus Nipress AS ees 101094,52 eurot. Kahjum oli 23029,39 eurot.
3.Hageja taotles eksperdilt arvamuse küsimist kostja finantsolukorra kohta. Maakohus küsis 16.02.2015 määruse alusel riiklikult tunnustatud eksperdilt Toivo Ratassepalt (edaspidi ekspert)
küsimused (kt II, lk 72-74). Ekspert leidis, et põhilise osa kostja turuväärtusest moodustab 100% osalus tütarettevõttes Green Area OÜ. Seisuga 31.12.2011 kuulus Green Area OÜ-le kinnisvara vähemalt 834 372 euro väärtuses. Kostja korrigeeritud bilansis on ettevõtte varad ja kohustused kajastatud nende õiglases väärtuses. Tütarettevõtte Green Area OÜ väärtus on kostja TÜ korrigeeritud bilansis kajastatud selle õiglases väärtuses summas 274 700 eurot. Ettevõte oli hüvitise väljamaksmiseks piisavalt kapitaliseeritud. Kostja omakapital oli 286 524 eurot. Kostja osaniku lahkumisel makstav hüvitis moodustab 1/3 ettevõtte netovara väärtusest summas 70 122 eurot. Väljamaksel osanikule arvestatav tulumaks on omakapitalist maha arvatud. Kostja ja Green Area OÜ turuväärtust kajastab kõige adekvaatsemalt ettevõtte netovara väärtus. Seisuga 31.12.2011 oli Dart Studio TÜ omakapital 286 524 eurot ning netovara 210 367 eurot. Korrigeeritud bilansi (ekspertarvamuse lisa 2) kohaselt oli seisuga 31.12.2011 Green Area OÜ omakapital 373 242 eurot ja netovara väärtus 274 700 eurot.
4.Hageja leidis, et maakohtu 16.02.2015 määruse alusel koostatud finantsekspertiisis esinevad puudused ja ebaselgused, kuid see ei mõjuta ekspertiisi tulemusi.
5.Kostja leidis, et maakohtu 16.02.2015 määruse alusel koostatud finantsekspertiis on ebausaldusväärne. Ekspert pidanuks tegema kindlaks kostjale kuulunud varad seisuga 31.12.2011. Ekspert tugines ekslikult korteriomandi väärtuse kindlakstegemisel 2009. a müügilepingus sätestatud hinnale. Ekspertiisis puuduvad viited dokumentidele. Ekspertiisi järeldused ei ole jälgitavad. Ekspert on esitanud paljasõnalisi väiteid. Ekspert hindas kostja ja OÜ Green Area turuväärtust, kuigi pidanuks hindama nende ühingute likvideerimisväärtust.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus jättis 19.02.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 2900 eurot ning viivise menetluskuludelt. Maakohus mõistis hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisitasu 1800 eurot. Maakohus sedastas, et poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli kohustus hageja lahkumisel ühingust maksta talle hüvitis ÄS § 111 alusel ning milline oli lahkumise hetkel kostja vara, mille alusel hüvitise suurust arvestada.
6.1.Maakohus ei tuginenud otsuse tegemisel ekspertiisiaktile, kuna leidis, et ekspertiisiakt on vigane. Maakohtu hinnangul on ekspertiisiaktis vastuolulisusi, esinevad korduvad vead ja ebatäpsused, mistõttu ei saa tervikuna eeldada, et ka lõppjäreldus OÜ Green Area ja kostja likvideerimisväärtuse ja turuväärtuse suhtes saaks olla aluseks nõude suuruse hindamisel. Ekspertiisiakti lõppjäreldustel ei saa olla kohtu jaoks tõenduslikku alust. Maakohus märkis, et võtab otsuse tegemisel aluseks poolte esitatud tõendid, mitte ekspertiisiakti. Hageja oli täisühingu osanik, kellele kohalduvad äriseadustikust tulenevad õigused ja kohustused. Seetõttu sai hageja võtta osa kostja igapäevasest majandustegevusest. Hagejal oli võimalik võtta osa koosolekutest. Kui hageja seda õigust ei kasutanud, ei saa ta väita, et kostja pani toime hageja etteheidetud rikkumised. Maakohus leidis, et äriregister saanuks kostja majandusaasta aruandeid hinnata või nõuda nende täpsustamist või parandamist. Maakohtu hinnangul on hageja seisukohad kostja majandusaasta aruande suhtes vastuolulised ning need tuleb seetõttu jätta tähelepanuta.
Maakohus leidis, et puudub võimalus lähtuda ka kostja esitatud kostja 2012. majandusaasta aruandest ja 2013. a likvideerimisaruandest, kuna hüvitis määratakse selle järgi, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Hageja oli täisosanik perioodil 01.03.2001-18.01.2012. Seetõttu tuleb hüvitise arvestamisel võtta aluseks kostja ja tema tütarettevõtte 2011. majandusaasta aruanded.
6.2.Maakohus leidis kostja 2011. majandusaasta aruande põhjal, et kostja väärtuseks oli 2011. aasta lõpus miinus 23030 eurot. Kui kostja oleks lõpetanud tegevuse 2011. aasta lõpus, ei oleks kostjal varasid oma kohustuste täitmiseks.
6.3.Maakohus leidis OÜ Green Area 2011. majandusaasta aruande põhjal, et selle ühingu väärtuseks oli 2011. aasta lõpus 173900 eurot. Kuna seadusandja on ette näinud, et hüvitust tuleb arvestada varast, mida osanik oleks saanud, kui ühing oleks lõpetanud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval, tuleb vaadata ka ettevõte kohustusi nimetatud päev seisuga. Majandusaasta aruandest nähtuvad ka kohustused, milleks on lühiajalised ja pikaajalised kohustused võlgade ja ettemaksete näol. Näiteks lühiajalised kohustused on võlad ja ettemaksed summas 106 294 eurot, pikaajalised kohustused on laenukohustused summas 26 523 eurot, võlad ja ettemaksed summas 106 615 eurot. Kokku on lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi summas 239 432 eurot. Seega juhul, kui ettevõte peaks 31.12.2011 kustutama oma pikaajalised ja lühiajalised kohustused enda väärtusest, ei oleks see võimalik, kuna omakapital (väärtus) kokku moodustab 173 900 eurot, kuid kohustused moodustavad kokku 239 432 eurot, mistõttu jääks ettevõte miinusesse 65 632 euroga. Seega oli nii kostja kui ka tema tütarühingu väärtus hageja täisühingust välja astumise päeva seisuga negatiivne. Kuna nii kostja kui ka tema tütarühingu väärtus olid osaniku lahkumise aja seisuga negatiivsed, ei pidanud kostja maksma hagejale hüvitist.
6.4.Maakohus jättis TsMS § 162 lõigetele 1 ja 3 viidates menetluskulud hageja kanda. Maakohtu hinnangul on kostja menetluskulud 2900 eurot vajalikud ja põhjendatud. Ekspertiisitasu 1800 eurot mõistis maakohus hagejalt välja riigi kasuks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub hinnata ekspertiisiakti ja võimaldada esitada eksperdile küsimused. Hageja on seisukohal, et ekspertiisiakti tuleb uuesti hinnata TsMS § 652 lg 5 alusel. Ekspertiisiaktile mittetuginemine on vastuolus maakohtu 15.08.2014 määrusega, mille kohaselt ei ole asja ilma ekspertiisita võimalik lahendada. Maakohus rikkus TsMS § 348 lõiget 2, kui ei kutsunud eksperti kohtuistungile. Kostja ja OÜ Green Area majandusaasta aruanded ei ole piisavad asja lahendamiseks. Ebatäpsused ekspertiisiaktis oleks saanud kõrvaldada eksperdi ülekuulamisega või eksperdile täiendavate küsimuste esitamisega. Maakohus eksis leides, et hagejal oli võimalik realiseerida oma õigusi ja kohustusi (ÄS § 88 lg 1), kuna kostja 21.12.2011 koosolekust osavõtt oleks tal võimaldanud soovitud teavet saada. Hagejal takistati kostja ruumidesse sisenemist. Hagejal puudus võimalus tutvuda dokumentidega ka seetõttu, et hagejal puuduvad vastavad eriteadmised ja -haridus. Hageja töötas kostja juures reklaamidisainerina ja ei tegelenud majandusküsimustega. Maakohus eksis arvutustes kostja ja tütarühingu majandusaasta aruande põhjal. Arvestus oleks tulnud teha põhimõttel varad miinus kohustused. Tütarühingu varad olid 413232, kohustused
olid 239432. Omakapital oli 173900 eurot. Tütarühingu positiivne väärtus muudab kostja negatiivse väärtuse positiivseks. Seega oli kostjal kohustus maksta hagejale hüvitis. Kostja ja tütarühingu majandusaasta aruanded ei vastanud õigusaktidele ja raamatupidamise heale tavale ning tegelikule majandustegevusele. Hageja esitas 06.07.2016 taotluse eksperdile küsimuste esitamiseks apellatsioonimenetluses.
8.Kostja vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on ekspertiis ebausaldusväärne ja seda ei ole võimalik tõendina kasutada. Ekspertiisis on palju arvutus- ja muid vigu ning kajastatud on mittetoimunud tehinguid. Pooltel oli maakohtus piisavalt aega eksperdile küsimuste esitamiseks. Hageja ei esitanud ka taotlust eksperdi kohtuistungile kutsumiseks. Maakohus analüüsis ekspertiisiakti piisavalt. Hagejal oli osanikuna võimalik realiseerida osanikuõigusi. Maakohus hindas OÜ Green Area kohustusi õigesti, kuna ei võtnud arvesse vara summas 355435 eurot. See summa kulutati hoone ehitamiseks. Ehitatud hoone jääkväärtus on 57588 eurot. OÜ Green Area kahjum oli 31.12.2011 123647 eurot. See tuleb arvutada järgmiselt: 173900 (omakapital) – 355435 (kinnisvarainvesteeringud) + 57588 (materiaalne põhivara).
9.Ringkonnakohus esitas 9.03.2017 eksperdile järgmise küsimuse: „Miks on ekspert arvestanud kostja kohustused (passiva), nimelt võlg AS-le Nipress, kostja bilansi käibevarasse (aktiva)?“. Eksperti leidis, et kostja bilansi käibevaras on seisuga 31.12.2011 vastavalt majandusaasta aruandele kajastatud pikaajalised nõuded 106615 eurot. Raamatupidamisdokumentides andmed Nipress AS võlgnevuse kohta puuduvad. Kostja käibevarasse ei ole Nipress AS võimalikku võlgnevust arvestatud. Ekspert märkis, et seisuga 31.12.2011 oli kostja käibevara järgmine: raha ja pangakontod 106 eurot, finantsinvesteeringud 106615 eurot, ostjatelt laekumata arved 1706 eurot. Käibevara oli kokku 108427 eurot. Lühiajalised kohustused olid seisuga 31.12.2011 järgmised: pangalaenude tagasimaksed perioodil vähem kui aasta: 101395 eurot, võlad tarnijatele ja hankijatele: 7956 eurot, maksuvõlad 311 eurot, võlad töövõtjatele 14387 eurot, muud viitvõlad 14250 eurot. Kohustused olid kokku 138299 eurot.
10.Kostja leidis, et ekspert eksis ringkonnakohtule esitatud vastuse lõppjäreldustes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Poolte menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja kanda ning eksperdikulud ringkonnakohtus riigi kanda. Esmalt selgitab ringkonnakohus õiguslikku olukorda täisosanikule hüvitise määramisel täisühingust lahkumisel (I), seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse väidete ja maakohtus tehtud ekspertiisi kohta (II) ning lõpuks määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse ringkonnakohtus (III).
I
12.ÄS § 111 lg 1 sätestab, et osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust makstakse talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra. Sama sätte lõike 2 järgi makstakse hüvitis välja hiljemalt kuue kuu möödudes, arvates osaniku lahkumisest või väljaarvamisest, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Hüvitus makstakse välja koos intressiga seaduses sätestatud suuruses. Seega tuleb hüvitise määramisel teha kindlaks, millise hüvitise oleks lahkunud osanik saanud siis, kui täisühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Pooled ei ole esitanud väiteid, et ühingulepinguga lepiti kokku hüvitise arvestamise kord, seega tuleb hüvitise määramisel kohaldada täisühingu lõpetamist reguleerivaid sätteid.
13.ÄS § 113 sätestab, et täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 133 sätestab, et pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotavad likvideerijad osanike vahel vastavalt osanike sissemaksetele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viidatud sätete koosmõjust tuleneb, et täisosanikule saab täisühingust lahkumisel määrata hüvitise vaid sellest varast, mis jääb alles pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist lahkumise päeval. Selleks, et saada teada sellise vara suurus, tuleb täisosaniku lahkumise päeva seisuga lahutada täisühingu kohustused täisühingu positiivsest varast. Juhul, kui täisühingu varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei saa osanikule hüvitist ÄS § 111 alusel määrata. Hüvitise määramisel tuleb lähtuda täisühingust lahkumise päeval olemasolevatest reaalsetest varadest ja kohustustest ehk täisühingu tegelikust finantsolukorrast lahkumise aja seisuga. Hüvitise määramisel ÄS § 111 alusel ei saa arvesse võtta hüpoteetilisi varasid, mis võiks ühingul olemas olla siis, kui seda oleks varasemalt teisiti juhitud.
14.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui täisühingu varast ei piisa likvideerimisel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vastutavad osanikud ühingu kohustuste eest võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 120 lg 1). ÄS § 120 lg 2 sätestab, et juhul, kui osanikult ei ole võimalik tema poolt käesoleva paragrahvi 1 lõike 1 alusel maksmisele kuuluvat osa sisse nõuda, katavad teised osanikud puudujääva võlaosa võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik, kelle võlaosa tasusid teised osanikud, peab neile nimetatud võlaosa hüvitama. Kui ka siis ei ole võimalik võlausaldajate nõuded rahuldada, peavad likvideerijad vastavalt ÄS § 120 lõikele 3 esitama täisühingu pankrotiavalduse. II
15.TsMS § 652 lg 5 sätestab, et ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et iseenesest on õige hageja väide, et maakohus on eksperdiarvamust ebapiisavalt hinnanud. Maakohus tõi välja küll eksperdiarvamusel olevaid võimalikke ebatäpsusi, kuid jättis tähelepanuta ja analüüsimata selle, mida ja millise metoodikaga ekspert hindas ning kuidas ekspert jõudis konkreetsetele järeldustele ning kas eksperdi seisukohtade kujunemine on jälgitav. Seetõttu on vajalik
eksperdiarvamuse (kt III, lk 90-138) uus uurimine ja hindamine ning ringkonnakohus teeb seda järgnevalt.
16.Ekspert on iseenesest õigesti märkinud, et 31.12.2011 seisuga tuleb koostada likvideerimisbilanss ning tütarühingut tuleb kostja likvideerimisbilansis kajastada õiglases väärtuses (kt III, lk 117). Seejuures on ekspert märkinud, et likvideerimisbilanss on kajastatud ekspertiisi lisa 1 tabelina 1. Lisa 1 tabelis 1 (kt III, lk 121-122) on kajastatud kostja tütarühingu Green Area OÜ bilansid seisuga 31.12.2009, 31.12.2009, 31.12.2011 ja korrigeeritud bilanss 31.12.2011. Ringkonnakohus märgib, et kostja tütarühingu bilanss ei saa olla aluseks hagejale hüvitise määramisel, kuna hageja lahkus kostjast, mitte tütarühingust. Igal äriühingul on oma bilanss koos oma varade ja kohustustega. Kostja likvideerimisel ei likvideerita automaatselt tütarühingut. Tütarühingu bilanss saab olla aluseks kostja bilansis finantsinvesteeringute väärtuse õigel kajastamisel.
17.Eksperdiarvamuse lisa 1 tabelis 2 (kt III, lk 124-125) on kajastatud kostja bilansid seisuga 31.12.2009, 31.12.2010, 31.12.2011 ja korrigeeritud bilanss seisuga 31.12.2011. Ekspert leidis korrigeeritud bilansis, et kostjal oli positiivset vara (aktiva) 31.12.2011 seisuga 424823 eurot ning kohustusi 138299 eurot. Enamiku kostja varast moodustas eksperdi hinnangul tütarühingu osa. Omakapitali suuruseks hindas ekspert 31.12.2011 seisuga 286524 eurot, millest eelmiste perioodide jaotamata kasum oli -2934 eurot ning ümberhindluste reserv 289458 eurot.
18.Ekspert märkis, et on kajastanud kostja bilansis tütarühingu väärtuse õiglases väärtuses (274700 eurot). Ringkonnakohus märgib, et tütarühingu õige väärtus on asja lahendamisel oluline, kuid eksperdiarvamusest ei nähtu üheselt ja jälgitavalt, kuidas on ekspert jõudnud seisukohale, et tütarühingu väärtus oli seisuga 31.12.2011 274700 eurot. Eksperdiarvamusest ei nähtu tütarühingu varade ümberhindamise põhjendusi likvideerimisbilansi päeva seisuga. Ekspert ei ole selgitanud ka kostja varade ümberhindamist. Ekspert on küll põhjalikult kajastanud kinnisvarade turuväärtuse hindamise metoodikaid (kt III, lk 102-103), kuid ei ole jälgitavalt analüüsinud ümberhinnatavaid varasid ümberhindamise metoodika põhjal ning ei ole toonud välja, milliseid raamatupidamiskandeid ta igakordselt muutis.
19.Ekspert leidis, et nii kostja kui ka tema tütarühingu raamatupidamine oli seadusega mittevastavuses või ei vastanud raamatupidamise heale tavale (kt III, lk 94, lk 110). Ekspert märkis, et tütarühing on teinud olulises ulatuses sularaha sisse- ja väljamakseid ilma majandustegevuse selgituseta, lepingulise aluseta või ebamäärase selgitusega (kt III, lk 110). Samuti sedastas ekspert, et tütarühingu raamatupidamist iseloomustab suur hulk tütarühingu ja kostja vahelisi selgitusteta ülekandeid. Viktor Spitsale tehti 2009. a sularaha väljamakseid 190776 eurot (kt III, lk 112). Ekspertiisiaktist pole võimalik aru saada, kas ilma raamatupidamisdokumentideta rahaliikumisi arvestati korrigeeritud bilansi koostamisel või mitte. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui ühingust võeti sularaha välja, võib see olla liikunud ka ühingu varade hulgast välja. Eksperdiarvamusest ei nähtu, mis viisil arvestati eksperdi väljatoodud rahaliikumisi või muid algdokumentideta tehinguid. Eksperdiarvamuses ei ole kajastatud, kas ekspert on need rahaliikumised/väljavõtmised/sissemaksed viinud kostja raamatupidamiskontodele või mitte.
20.Ringkonnakohus leiab eksperdiarvamust hinnates, et sellest ei ole võimalik järeldada, kas ekspert kajastas 30.12.2011 korrigeeritud bilansis sel hetkel tegelikult olemasolevaid varasid või võttis aluseks hüpoteetilise olukorra, kui varasemad tehingud oleksid tehtud õiglase hinnaga. Ekspert märkis, et ekspertiisi eesmärgiks ei olnud äriühingute
raamatupidamisdokumentatsiooni vastavusse viimine seaduste ja hea raamatupidamistavaga. Seega võib järeldada, et ekspert ei võtnud eesmärgiks kostja tegeliku, ühingust lahkumise bilansipäeva reaalse varalise väärtuse hindamist, vaid leidis hüpoteetilise väärtuse olukorras, kus tehingud oleksid oma õiglases hinnas ning raamatupidamine oleks seadusele vastav. Sellist bilanssi ei saa aga aluseks võtta täisosaniku täisühingust väljaastumise hüvitise leidmisel. Samuti ei saa korrigeeritud bilansi koostada olukorras, kus ekspert ei viinud raamatupidamist kooskõlla seadusega. Ebaõige raamatupidamise põhjalt ei saa õiget bilanssi koostada. Ringkonnakohus sedastab, et eksperdi koostatud arvamus saaks iseenesest olla aluseks kahju hüvitamise nõudele. Samas ei saa sellest järeldada kostja tegelikku rahalist seisu. Isegi juhul, kui raha liikus ühingust välja seadusevastaselt või mingi vara võõrandati alla oma turuhinna, ei ole seda raha või muud vara ühingul lahkumisbilansi päeval reaalselt olemas.
21.TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormis hüvitise suuruse osas lasus TsMS § 230 lg 1 alusel hagejal. See tähendab, et hageja pidi tõendama, et kostja 31.12.2011 bilanss on ebaõige. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole seda asjaolu tõendanud. Hageja taotlusel eksperdi poolt koostatud ekspertiisiakti alusel sai tekkida kahtlus kostja esitatud bilansi õigsuses, kuid ekspertiisiakti järeldus ei tõenda, milline oli tegelik reaalne kostja majanduslik seis ja kas ning millises suuruse on hageja hüvitisnõue põhjendatud. Muid tõendeid hageja ei esitanud.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis asja juurde võetud tõendeid hinnates õigesti, et kostja väärtus oli tema esitatud bilansi kohaselt 31.12.2011 miinus 23030 eurot. Kostja äriregistrile esitatud 31.12.2011 bilansist tuleneb, et positiivset vara oli kostjal 115269 eurot. Kohustusi oli kostjal 138299 eurot. Seetõttu oli bilansi kohaselt kostja netovara miinus 23030 eurot. ÄS § 111 lg 1 mõttes saab hüvitist maksta netovarast (omakapitalist). Kui netovara puudub või selle väärtus on negatiivne, ei saa hüvitist välja mõista ning maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata.
23.Ringkonnakohus märgib, et ebaõige on maakohtu seisukoht, et äriregister saanuks kostja majandusaasta aruandeid hinnata või nõuda nende suhtes täpsustusi või parendusi. Äriseadustik (ÄS) ei kehtesta äriregistrile kohustust hinnata majandusaasta aruande koostamise aluseks oleva raamatupidamise õigust. Käesoleva tsiviilasja vaidlus ei seisne bilansi formaalses õigsuses, vaid selle vastavuses tegelikule majanduslikule olukorrale. Äriregister hindab dokumendi vastavust seaduse formaalsetele nõuetele. Samas ei muuda see maakohtu ekslik seisukoht ebaõigeks maakohtu lahendit. Vaatamata sellele, et kostja majandusaasta aruande ja bilansi sisulise õigsuse hindamisel ei saa tugineda äriregistrile, ei ole hageja tõendanud, milline on õige kostja bilanss.
24.Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei saanud kostja tegevust mõjutada ja osaleda juhtimises, kuna tal puuduvad eriteadmised. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Täisühingu osanik kannab ise teadmiste puudumise riski ja saab vajadusel kasutada eriteadmistega isiku abi (jurist, raamatupidaja). Eriteadmiste puudumine ei vähenda osaniku õigusi ja kohustusi ning tal oli võimalik täisühingu juhtimises osaleda ÄS § 88 lg 1 kohaselt. III
25.Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab eksperdikulud TsMS § 162 lg 4 alusel riigi kanda. Eksperdi vastus ringkonnakohtus ei omanud asja lahendamisel tähendust ning selle kulu hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane.
26.Kostja palub määrata kindlaks menetluskulud 470,20 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal tsiviilasja materjalide ja apellatsioonkaebuse analüüsimisele ning apellatsioonkaebusele vastamisele 5 töötundi tunnihinnaga 80 eurot (400 eurot). 12. septembri 2017 ringkonnakohtu istungil osalemisele kulus pool tundi (40 eurot). Ringkonnakohtu istungile sõitmisele Narvast Tartusse kulus 30,20 eurot. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja menetluskulud 470,20 eurot on arvestades asja keerukust ning sellele apellatsioonimenetluses kulunud aega põhjendatud ja vajalikud.
27.Kostja palub mõista hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtuvalt sellest taotlusest märgib ringkonnakohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.