Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

1(21)

2-13-50157

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Menetluse käik V B esitas 24. oktoobril 2013 Viru Maakohtule hagi TÜ Dart Stuudio vastu paludes tuvastada täisühingust lahkunud osaniku hüvituse suurus, nõuda hüvitus kostjalt välja ning kohustada kostjat esitama 2011 aasta majandusaasta aruanne. Kohus võttis 25. oktoobril 2013 määrusega hagiavalduse menetlusse (I k, tl 28-30) ja saatis edasi kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja vaidles hagile vastu (I k, tl 39-41). Asja arutamist valmistati ette kahel eelistungil, s.o 15.01.2014 (I k, tl 88-90) ja 22.04.2014 (I k, tl 133-134) ning arutati kahel põhiistungil 20.01.2016 (IV k, tl 47-51) ja 01.02.2016 (IV k, tl 98-107). Kohus määras hageja taotluse alusel 16. veebruari 2015.a määrusega (II k, tl 72-74) finantsekspertiisi. Finantsekspertiisis (III k, tl 90-139) esitati vastused kohtu poolt esitatud küsimustele. Vastuste kohaselt: 1) Milline oli täisühingu Dart Stuudio (likvideerimisel, registrikood 10732945) varaline seisund 31.12.2011 seisuga äriseadustiku § 111 lg 1 tähenduses? ÄS § 111 lg1 kohaselt makstakse Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra. Dart Stuudio TÜ Ühingulepingu p 8 kohaselt lahendatakse küsimused, mis on seotud kasumi jaotamisega, kahjumi ja osaniku lahkumisel või väljaarvamisel makstud hüvitamisega, seaduses ettenähtud korras. Ühingulepingus hüvituse arvestamise teistsugust korda ette nähtud ei ole. Põhilise osa Dart Stuudio OÜ turuväärtusest moodustab 100% osalus tütaraettevõttes Green Area OÜ. Seisuga 3112.2011 kuulus Green Area OÜ-le kinnisvara vähemalt 834 372 euro väärtuses. Dart Stuudio TÜ korrigeeritud bilansis on ettevõtte varad ja kohutused kajastatud nende õiglases väärtuses. Tütarettevõte Green Area OÜ väärtus on Dart Stuudio TÜ korrigeeritud bilansis kajastatud selle õiglases väärtuses summas 274 700 eurot. Ettevõtte oli hüvitise väljamaksmiseks piisavalt kapitaliseeritud. Dart Stuudio TÜ omakapital oli 286 524 eurot. Dart Stuudio TÜ osaniku lahkumisel makstav hüvitis moodustab 1/3 ettevõtte netovara väärtusest summas 70 122 eurot. Väljamaksel osanikule arvestatav tulumaks on omakapitalist maha arvatud. 2(21)

2-13-50157

2) Milline oli täisühingu Dart Stuudio turuväärtus 31.12.2011 seisuga? Dart Stuudio TÜ turuväärtust kajastab kõige adekvaatsemalt ettevõtte netovara väärtus. Seisuga 31.12.2011.a oli Dart Studio TÜ omakapital 286 524 eurot ning netovara 210 367 eurot. 3) Milline oli täisühingu Dart Stuudio tütarettevõtte osaühingu Green Area (registrikood 11190601) turuväärtus 31.12.2011 seisuga ja kuidas see mõjutas täisühingu Dart Stuudio varalist seisundit? Green Area OÜ turuväärtust kajastab kõige adekvaatsemalt ettevõtte netovara väärtus. Korrigeeritud bilansi (ekspertarvamuse lisa 2) kohaselt oli seisuga 31.12.2011.a Green Area OÜ omakapital 373 242 eurot ja netovara väärtus 274 700 eurot. Finantsekspertiisi käigus on teostatud äriühingute Dart Stuudio TÜ ja Green Area OÜ majandusaasta aruannete ja raamatupidamise dokumentatsiooni ekspertiis välja selgitamaks nende kasutatavust äriühingute turuväärtuse hindamisel. Ekspertiisi käigus tuvastati dokumentatsiooni ja raamatupidamise korraldamise mitte vastavus seadustele ja Heale Raamatupidamistavale. Lisaks ei ole Dart Stuudio TÜ ei ole täitnud RPS § 27 tulenevat nõuete konsolideeritud majandusaasta aruande koostamiseks. Ekspertiisi eesmärgiks ei olnud äriühingute raamatupidamisdokumentatsiooni vastavusse viimine seaduste ja Hea Raamatupidamistavaga. Hageja nõuded

3(21)

2-13-50157 Kostja hageja nõuet ei tunnista (I k, tl 39-41). Kostja selgituste kohaselt on esitatud seadusega kooskõlas olev majandusaasta aruanne. TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) oli kuni 2012 aprillini OÜ Green Area omanik s.o kostjale kuulus 100% hageja osakapitali. TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) näitajad perioodil 01.01.2011 – 31.12.2011 olid: müügitulu 36 656 eurot, varad bilansipäeva seisuga 31.12.2011 – 115 269 eurot, töötajad – 3 inimest (2011.a majandusaasta aruanne). Seega kostja oli vabastatud konsolideeritud aastaruande esitamisest. TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) 01.04.2013 osanike otsusega oli lõpetatud majandustegevus ning alustatud likvideermismenetlus. Kostja selgitab, et V B oli TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) täisosanik kuni 18.01.2012.a. Seisuga 31.12.2011 oli TÜ-l Dart Stuudio (likvideerimisel) kohustusi töötasu osas 13 760,90 eurot, võlgnevus täisosaniku V S ees – 14 550,09 eurot, võlgnevus Nipress AS ees – 101 094,52 eurot, kahjumiks oli 23 029,39 eurot. Kokku koostavad kõik kohustused 152 434,90 eurot. Lahkumishüvituse väljamaksmine võib toimuda juhul, kui on vara mida jagada. Hageja lahkumisel oli kostjal vaid võlad. TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) esitas likvideerimisbilansi, mille järgi koostab kahjum seisuga 08.04.2013 – 31 684 eurot. Seega leiab kostja, et hagiga ei ole hagejal võimalik taotlevat eesmärki saavutada, seega hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Poolte seisukohad ja põhjendused Hageja leiab, et finantsekspertiisis ilmnevad ebaselgused ja puudused, kuid see ei mõjuta ekspertiisi tulemust ning seega puudub alus kordusekspertiisi määramiseks (IV k, tl 61-63). Ekspertiisis olevad puudused võivad mõjutada lõpptulemust aga mitte nii suures ulatuses (IV k, lk 98-107, 01.02.2016 kohtuistung). Kostja vaidleb ekspertiisi aktile vastu (IV k, tl 7-32; 68-74). Kostja vastuväidete kohaselt on ebausaldusväärse ekspertiisiga, kuna eksperdil oleks tulnud kindlaks teha kostjale kuulunud varad 31.12.2011 seisuga ning nende väärtus ja kostja kohustused. Ekspert on põhjendamatult vara hinna kindlakstegemisel lähtunud korteriomandi võlaõiguslikes müügilepingutes olevatest hindadest, kuna seal on korteriomandite müügihind 2009.a seisuga. Ekspertiisis puuduvad läbivalt viited dokumentidele ja õigusallikatele, välja toodud on asjaolud, millistest ei nähtu kuidas on nad seotud 2009-2011.a majandusaasta aruannetega. Järeldustest ei nähtu, mille alusel järeldused on tuletatud, miks pidi äriühing nii või teisiti tegema või miks ei võinud teha, toodud on ainult paljasõnalised väited s.o. eksperdi arvamus, mis ei ole õiguslikult põhjendatud ja mille õigsust pole võimalik kontrollida. Ekspert viitas ekspertiisis õigusallikatele – materiaalõigusnormidele, millised kehtisid alates 2013.a-st, aga ekspertiisis pidi ekspert analüüsi tegema aastate 2009-2011 eest. Kuna ekspert on ekspertiisi tegemisel võtnud aluseks alates 01.01.2013 kehtiva RTJ juhendi, siis on ka tema edasised arvutused ebaõiged. Kostja leiab, et ekspertiisi puhul ei ole võimalik kontrollida, kuidas ekspert on jõudnud järeldusteni ja millistele raamatupidamisdokumentidele, milliseid on ta analüüsinud ja millise järelduse konkreetsest algdokumendist teinud on ning kuidas seda enda arvamuses on kajastanud. Ekspertiisist lähtuvalt on ta hinnanud turuväärtust OÜ Green Area ja TÜ Dart Stuudio, kuid käesolevas asjas tuleks hoopis hinnata nende äriühingute likvideerimisväärtust, mille hindamise puhul kehtib kehtivad teistsugused reeglid. (IV k, tl 98-107, 01.02.2016 kohtuistung).

KOHTU PÕHJENDUSED

4(21)

2-13-50157 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendamata ja kuulub rahuldamata jätmisele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  V B oli kuni 18.01.2012 TÜ Dart Studio täisosanik (II k, lk 41-42);  V B esitas 14.06.2011 osaniku lahkumise teate (I k, tl 6-7),  Ühingu osanike 26.08.2011 otsuse alusel on rahuldatud V B taotlus täisühingust lahkumise suhtes (I k, tl 8-9)  Osanikud otsustasid 01.04.2013 lõpetada äriühingu tegevus ja viia läbi likvideerimismenetlus (I k, lk 27; II k, lk 41-42)). Vaidlus poolte vahel taandus antud asjas sellele, kas täisühingul oli kohustus hageja lahkumisel maksta hüvitust ÄS § 111 alusel ning milline oli lahkumise hetkel vara, mille alusel moodustub hüvituse suurus. Äriseadistiku (edaspidi ÄS) § 111 lg 1 kohaselt osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust makstakse talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra. Kohtule esitatud ühinguleping (I k, tl 123; II k, lk 40) ei näe ette teistsugust hüvituse arvestamise ja määramise korda mis on märgitud seaduses. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja taotlusel määras kohus finantsekspertiisi, milles toodud järelduste üle osapooled vaidlevad. Hageja leiab, et kohus saab vaatamata ekspertiisiaktis olevatele ebatäpsustele ekspertiisis toodud järeldustest lähtuda. Kostja selgituste kohaselt on ekspert lähtunud turuväärtusest, kuigi oleks pidanud lähtuma likvideerimisväärtusest. Alljärgnevalt hindab kohus, osapoolte seisukohti ja vastuväited ekspertiisiaktis toodud vaidlusaluste punktide suhtes. Ekspertiisiakti (edaspidi akt) p. 3.3.5 (III k, lk 105) kohaselt on ekspertiisi kuupäeva (17.09.2015) seisuga vabal kinnisvaraturul müügis XXX paiknev korteriomand hinnaga 380 000 eurot. Kostja leiab, et ekspertiisist ei nähtu, millisest korteriomandi suhte on hinnang antud, millist mõju see avaldab 2009 majandusaasta aruandele käesoleva õigusliku vaidluse lahendamiseks oleks eksperdil tulnud välja selgitada kostja varade ja kohustuste väärtus seisuga 31.12.2011 ning mitte ekspertiisi tegemise kuupäeva seisuga (IV k, tl 69). Hageja on seisukohal (IV k, tl 100), et kostaja ei ole ekspert, et seda hinnata. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja täisühingust välja arvatud 01.01.2012 ühingu osanike otsuse alusel (I k, lk 8).Äriregistri andmetel on V B täisosaniku staatus lõppenud 18.01.2012.a (II k, lk 41-42) Seaduseandja on ette näinud, et hüvitust makstakse väljaarvamise päeva varalise seisu alusel. Antud juhul on ekspert hinnangu andnud ekspertiisi kuupäeva seisuga, milleks on 17.09.2015.a. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et aktist ei selgu reaalselt milliste korteriomandite alusel on väärtus määratud, millised olid lähteandmed ja kuidas jõuti järeldusteni. Kohtule on esitatud ka kostja poolt AS Pindi Kinnisvara hindaja seisukoht (IV k, tl 15-22), mille kohaselt on kostja omandis olevate korteriomandite (Vabaduse tn 19 -1,2,3,4) kompleksne eeldatav turuväärtus 2011 juuli seisuga 263 000 eurot. Hindaja on lähtunud avalikest registritest kogutud andmetest, 2011 aasta 5(21)

2-13-50157 turusituatsioonist, teostatud on ka vara ülevaatus, kusjuures hinnangu andmisel ei ole arvesse võetud III ja IV jakku kantud kannetega. Kohus järeldab, et kohtu poolt tellitud eksperdi hinnangust jääb selgusetuks, milliste lähteandmete alusel on jõutud järelduseni. Asjaolu, et üks korteriomand XXX on vabal turul müügis hinnaga 380 000 eurot, ei anna alust eeldada, et ka kostjale kuuluvad korteriomandite väärtus on sama suur. Samuti jääb arusaamatuks, kas ekspert on arvesse võtnud ka korterite reaalselt seisukorda 2011.aastal. Seega ei saa kohus eksperdi poolt välja toodud müügihinda kostja vara väärtuse hindamisel aluseks võtta. Aktis p 3.4 (III k, tl 105) on ekspert välja toonud, et kostjale kuuluvad korteriomandid on müüdud 12.08.2011 hinnaga 20 095,89 eurot. Kostja väidete (IV k, lk 69) ja selgituste kohaselt on ekspert valesti kajastanud korteriomandite müügisumma. Notariaalsete lepingute järgi olid korteriomandid müüdud summaga 32 000 eurot, Dart Stuudio arvele laekus vaid 20 095,89 eurot, ülejäänud summa läks TÜ Dart Stuudio võlgnevuse katteks. Hageja selgituste kohaselt ei olnud sellest ekspert teadlik, mistõttu ei saanudki ta neid andmeid aluseks võtta (IV k, tl 100). Kohus leiab, et antud juhul ei saa hageja väidet arvesse võtta, kuna ekspertiisiaktist p 4.4.5 selgub, et ekspert on teadlik olnud nii müügihinnast kui ka laekunud summast. Sama selgus ka 01.02.2016 toimunud kohtuistungil, et reaalselt on ekspert saadud summast teadlik. Kohtule esitatud notari poolt tehtud tehingu nr 3117 (IV k, lk 40-46) p. 5 kohaselt on müügiesemeks korteriomandid asukohaga XXX ja XXX. Müügihinnaks on kokku 32 000 eurot, millest kantakse 8 442 eurot hüpoteegipidajale, 800,69 eurot korteriühistu võlgnevuse katteks, 2534,42 eurot Maksu- ja Tolliametile maksuvõlgnevuse katteks, 127 eurot notaritasu katteks. Müüja arvele kantakse kokku summa 20 095 eurot. Seega reaalselt on kostja müünud vara 32 000 euroga, milleks peale maha arvamisi on saadud 20 095,89 eurot. Ekspert samas märgib, et korteriomandid on müüdud hinnaga 20 095,89 eurot, mis ei vasta reaalsusele. Akti p 3.5.4 (III k, tl 106) kohaselt Green Area OÜ 2006-2007 majandusaasta aruannetes puuduvad igasugused selgitused lühi- ja pikaajaliste kohustuste tekkimise ja kirjeldamise kohta. Kostja leiab (IV k, lk 69), et antud järeldus on ebaselge, kuna ekspert ei nimetaud ühtki alust (seadusesätet), millest tulenevalt peavad olema kajastatud need selgitused. Kui midagi nõutakse, siis peab olema kirjas alus, millest lähtuvalt seda nõutakse või pannakse süüks ning milline seos on 2006-2007.aastal eksperdile hindamiseks antud perioodiga. Hageja leiab (IV k, tl 100), et peavad olema selgitused, mida näeb ette hea raamatupidamistava. Kohus pöörab tähelepanu, et iga aastased majandusaasta aruanded tuleb esitada Äriregistrile, kelle kohustuseks on ka viia läbi vajadusel kontroll. Äriregister on majandusaasta aruanded vastu võtnud, mistõttu ei saa kohtul tekkida kahtlust, et on rikutud raamatupidamise head tava. Samuti juhib kohus tähelepanu, et antud juhul on eksperdilt soovitud ekspertiisi 31.12.2011 aasta seisuga, mistõttu ei loo antud väide selgust 2011 aasta väärtuste suhtes. Aktis p. 3.5.6 (III k, lk 106) on ekspert välja toonud, et Green Area OÜ majandusaruanded on Äriregistrile esitatud suure hilinemisega. Green Area OÜ 2006 majandusaasta aruanne on Äriregistrile esitatud 30.04.2008 ja 2007.a aruanne 28.05.2009. Green Area OÜ 2007 majandusaasta aruannet on hilisemalt muudetud ning see on Äriregistrile uuesti esitatud 05.04.2010.a. Majandusaruanded on oluline infoallikas tuvastamaks kinnisvarade õiglast ja seadustele vastavat kajastamist. Eksperdil puudub võimalus hinnata 2006-2007.a bilansis kajastatud kohustuste õiguspärasust, kuna vastavad algdokumendid puuduvad. 6(21)

2-13-50157 Kostja väidab (IV k, lk 69), et ekspert ei ole välja toonud, ühtegi alust, millest tulenevalt peaks olema kajastatud selgitused ning ettevõttel on kohustus säilitada raamatupidamise algdokumente 7 aastat. Samas möönab kostja, et see ei mõjuta ekspertiisi järeldusi, kuid see on märk ekspertiisi ebausaldusväärsusest. Hageja leiab (IV k, lk 100), et ekspert on varasemas punktis (p. 2.2.1) välja toonud, mismoodi tuvastamine käib. Kohus rõhutab veel kord, majandusaasta aruandeid esitatakse Äriregistrile, kes kahtluse korral saab küsida täiendavaid dokumente või muudatuste tegemist. Akt p. 3.5.7 (III k, tl 106) kohaselt kinnisvarainvesteeringud, mille õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse RTJ 6.18-6-26 kirjeldatud õiglase väärtuse meetodil (RTJ 6.15). Aktis p 3.5.9 (III k, lk 106) on välja toodud, et Green Area OÜ seisuga 25.03.2009 hinnanud kinnistu väärtuseks 1 278 233 eurot Narva-Jõesuu vabaduse 19 kinnistul paiknevasse hoonesse ehitavaid korteriomandeid oleks tulnud kajastada ettevõte bilansis kinnisvarainvesteeringuna nende õiglases väärtuses. Akt p. 3.5.10 (III k, tl. 107) kohaselt peale korteriomandi müügilepingute sõlmimist ja vara hindamist õiglases väärtuses oleks vara väärtus olnud suurem kui bilansis kajastatud summad. Kostja leiab (IV k, lk 69), et see säte kehtis alates 01.01.2013, mistõttu ei saa sellest sättest lähtuda. Kostja on teinud arvestused soetusmaksumeetodil, mis on samuti lubatud. Hageja väite kohaselt on need sätted ühed ja samad, lihtsalt punkti numeratsioon on teine (IV k, lk 101). Raamatupidamise toimkonna juhend1 [www.rmp.ee/data/RTJ6-kinnisvarainvesteeringud (2009).pdf] 2009 - 2011.a eest oli RTJ 6 juhendi p.15 juhul kui kinnisvaraobjekti eest tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressikuluna järelmaksu perioodi jooksul. 2009 - 2011 kehtiva RTJ 6 järgi p.16. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas käesoleva juhendi paragrahvides 18–28 kirjeldatud õiglase väärtuse meetodist või paragrahvis 29–30 kirjeldatud soetusmaksumuse meetodist. Antud juhul on ekspert lähtunud õigusnormist, mis hakkas kehtima peale 2011 aastat, ehk peale seda aega, mis perioodi eest ekspertiis läbi viidi. Kohus nõustub antud juhul kostja seisukohaga, et ekspertiisi tehes tuleb lähtuda selle perioodi õigusaktidest, millise perioodi eest ekspertiisi tehakse. Juhend annab võimaluse lähtuda õiglase väärtuse meetodist või soetusmaksumuse meetodist, mistõttu ei saa väita, et üks meetod oleks ebaõiglasem kui teine. Kostja on lähtunud omapoolsete arvestusi tehes soetusmaksumuse meetodist, seega ei saa kinnitada, et selle meetodi kasutamisel kajastuksid ebaõiged andmed. Kohus leiab, et ekspertiisiaktis antud punktides toodu järeldusi ei saa aluseks võtta, kuna ekspert ei ole lähtunud 2011 aasta kehtinud korrast, seevastu kostja oma aruandeid tehes on lähtunud kehtivast korrast ning korras toodud alusest, mistõttu ei saa kindlat järeldada, et kostja esitatud aruanded on ebaõiged. Aktis p. 4.2.1; p. 4.2.2 (III k, tl 108) järeldab ekspert, et ettevõtete raamatupidamisdokumentatsioonis esitatud failides puuduvad igasugused andmed 2011 majandusaasta kohta, failid käsitlevad aastaid 2009-2010.a. Failides esitatud bilansi struktuur ei vasta RPS struktuurile, mis ei võimalda võrdlemist Äriregistris olevate majandusaasta aruannetes esitatud bilansiga. Täielikult puuduvad kasumiaruanded ja rahavoogude aruanded perioodil 2009-2011 kohta. Kostja selgitab (IV k, tl 70), et majandusaasta dokumentatsioon on esitatud eksperdi meilile.

7(21)

2-13-50157 Hageja selgituste (IV k, tl 101) kohaselt saab järeldada, et ekspert väitis, et dokumendid ei vasta raamatupidamisseaduse sätetele. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja pool esitatud 2009 aasta kuni 2011 raamatupidamise dokumendid (III k, lk 13-16; 23-25, 27-32; 162-163; II k, lk 112-227) ), mis on edastatud eksperdile. Seega ei saa kohus järeldad, et eksperdil oleks puudulikud alusdokumendid, mille alusel ei saa teha ekspertiisi. Hageja väidet ei saa kohus arvesse võtta, kuna aktist ei selgu, et ekspert eeldab, et esitatud dokumendid ei vasta seadusele. Akti p. 4.2.11 (III k, tl 110) kohaselt leiab ekspert, et TÜ ei ole täitnud RPS § 27 tulenevat nõuete konsolideeritud majandusaasta aruande koostamiseks. Kostja selgitab (IV k, tl 70), et ei saa nõustuda eksperdi järeldusega, kuna viimane on jätnud märkimata, kust see nõue tuleneb. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta ei pidanud tegema konsolideeritud majandusaasta aruannet 2009-2011 aastate eest majandusaasta aruannet lähtuvalt RPS § 29. Hageja omapoolseid seisukohti ei esitanud. Kohus leiab, et kuna ekspertiisiaktist ei nähtu, kas arvesse on võetud 2011 aastal kehtinud raamatupidamise seaduse redaktsioonis toodud erandeid (RPS § 29), mis vabastab ettevõtte konsolideeritud majandusaasta aruande koostamisest, siis ei saa antud juhul hinnangu andmisel olla eksperdi järeldustel tõendusliku kaalu. Aktis p. 4.3.3 (III k, tl 110) järeldab ekspert, et Green Area OÜ raamatupidamisdokumentide kohaselt on teostatud olulises ulatuses sularaha sissemakseid ja väljamakseid ilma majandustegevuse selgituseta, lepingulise aluseta või ebamäärase selgitusega. Ekspert on näiteks toonud neli tehingut, milleks on:  31.08.2009 tehtud väljamakse suularaha kassast summas 50 000 krooni, makse saajaks märgitud SWED Pankusse. Hageja nõustub eksperdi arvamusega (IV k tl. 101). Hageja oma kirjalikus vastuses p 4.3.3.suhtes (IV k, 61) järeldab, et ekspertiisi käigus võisid juhtuda ebatäpsused, mida on võimalik kõrvaldada, kuid parandused ei mõjuta ekspertiisi tulemusi. Kostja selgituste (IV k, tl 70) kohaselt, mida viimane kinnitab ka istungil (IV k, lk 101) on antud summa laekunud arvele, mida kinnitab Swedbank pangakonto väljavõte.  30.11.2009 V S tehtud väljamakse sularaha kassast summas 525 000 krooni; 30.09.2009 summas 120 000 krooni, kõik sularaha väljamaksed on tehtud selgitusega vastavalt avansiaruandele. Kostja leiab (IV k, lk 70), et ekspert on valesti aru saanud tehingu sisust, kuna aluseks on V S 30.11.2009 avansiaruanne nr 7, millel on kajastatud summa antud S novembris 2009 avansiaruanne tasumiseks, kassa väljamineku order nr 30 525000 – arve nr 277. Avansiaruanded on koostatud vastavalt algdokumentidele.  01.11.2009 RIK Suur OÜ maksnud sularaha kassasse summas 500 000 krooni, selgitusega arve N010: Tegelikult on 01.11.2009 esitatud arve nr 009, selgitusega 9.07.2009 ostumüügi lepingu alusel. Kostja leiab (IV k, lk 70), et ekspert on ühte ja sama dokumenti kajastanud ekspertiisis kahel erineval viisil, tegelikult on aga dokumendid järgmised: OÜ Rik Suur maksis 45 000 krooni (mitte 500 000) 18.06.2009 arve nr 006 tasumiseks.  01.11.2009 I N maksnud sularaha kassasse summa 500 000 krooni selgitusega arve N010. tegelikult on 01.11.2009 esitatud arve nr 009 selgitusega- 09.07.2009 ostumüügi lepingu alusel. Kostja selgitab (IV k, lk 70), et I N (arve numbris on kirjaviga) on teinud sularaha sissemakse (mitte OÜ Rik Suur ) 01.11.2009 summa 500 000 krooni koonddokument.

8(21)

2-13-50157 Hageja leiab (IV k, lk 101), et eksperdi poolt on kinnitatud, et N maksis sularaha kassasse. Dokumendid peavad olema järjestikku, et arved on hangetest eraldi. Arvete numeratsioon ei vasta tegelikkusele. Kohus möönab, et arvetes on ebaselgust. Kohtule esitatud konto väljavõtete (III k, lk 17-21; IV k, lk 34-37) nähtuvad Green Area OÜ pangatehingud. Näiteks 31.08.2009.a on laekunud Green Area OÜ arvele 50 000 eurot V S poolt. Seega kassast on küll sularahas välja võetud, kuid see on kantud arvele, mida ekspert ei ole välja toonud. Kuna ekspertiisiaktis esinevad selles suhtes ebatäpsused ja segadused, leiab kohus, et nimetatud järeldus ei oma tõendina kaalu. Aktis p. 4.3.4 (III k, lk 111) RPS kohaselt konteeritakse realisatsioon arve väljastamise kuupäeva alusel. Arvestamata asjaolu, et bilansikontode ülesehitus ja struktuur ei vasta Heale Raamatupidamistavale, sisaldavad need ka rohkesti vigu. Näiteks bilansikontol 46 (realisatsioon) on 2009. a jaanuaris märgitud müügikäibeks 220 000 krooni; tegelikult laekus 07.01.2009 arve nr 001 alusel ainuüksi 19.01.2009 Swedbank kontole 221031317169 summa 299 600 krooni, milline bilansikontol oleks pidanud kajastuma käibemaksuta summana 253 898 krooni. Bilansikontol 46 (realisatsioon) on 2009. a juulis märgitud müügikäibeks 0 krooni; tegelikult laekus 09.07.2009 arve nr 007 alusel ainuüksi sularahana summa 1 500 000 krooni, milline bilansikontol oleks pidanud kajastuma käibemaksuta summana 1 271 186 krooni. Bilansikontol 46 (realisatsioon) on 2009. a müügikäibeks märgitud 3 040 487 krooni; majandusaasta aruandes seisuga 31.12.2009 on aga müügikäibeks 5 684 743 krooni, erinevus 2 644 186 krooni. Hageja oma kirjalikus vastuses (IV k, 61) järeldab, et ekspertiisi käigus võisid juhtuda ebatäpsused, mida on võimalik kõrvaldada, kuid parandused ei mõjuta ekspertiisi tulemusi. Hageja eeldab, et tegemist võis olla näpuveaga (IV k, lk 102). Kostja leiab (IV k, lk 70, 102), et tegelikult on ekspert teinud vigu ja valesti arvutanud, 07.01.2009 arve järgi laekus 259 600 krooni, mis teeb käibemaksuta 220 000 krooni ja bilansikontol on õiged arvutused. Kohtule esitatud konto väljavõtte (III k, lk 17-19, IV k, tl 38) kohaselt on 19.01.2009 Swedbank AS arvele nr XXX laekunud 259 600 krooni, mis vastab kostja poolt välja toodud tähelepanekule, kuna eksperdi poolt välja toodud andmete kohaselt on laekunud 299 600 krooni. Seega juba ainuüksi esimesest võrdlusest saab järeldada, et eksperdi poolt tehtud järeldused on ekslikult, sest lähteandmed ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Akti p. 4.3.6 (III k, tl. 111) kohaselt Green Area OÜ pangakonto XXX väljavõtte kohaselt on V S ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2012 teostanud sularaha sissemakseid summas 200 000 krooni ja sularaha väljamakseid summas 201 940 krooni. Green Area OÜ pangakonto XXX väljavõtte kohaselt on V S ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2012 teostanud sularaha sissemakseid summas 200 000 krooni ja sularaha väljamakseid summas 201 940 krooni. Kostja leiab (IV k, lk 70, 102), et eksperdi poolt on välja toodud pangakonto numbrid, kuid puuduvad pankade nimetused, summad on pangakontodel välja toodud ühesugused, kuid nad ei vasta tegelikkusele, ekspertiisis on märgitud ebaõiged summad. Mõlemal juhul on lõppkuupäevaks märgitud 31.12.2012, kuid tegelikult peab olema 31.12.2011.a. Esitatud väljavõtetest nähtub, et summad V S poolt sisse kantud pangakontodele ületavad pangakontodelt välja võetud summasid 81 974 krooni võrra, s.o. V S kandis enda rahalisis vahendeid OÜ Green Area kontole – „sponsoreeris” enda vahenditest OÜ-d. Seega eksperdi poolt välja toodud summad ei klapi. Hageja selgitab, et eksperdi poolt on välja toodud, et ülekanded on tehtud, kuid ilma majandusliku selgituseta (IV k, lk 102).

9(21)

2-13-50157 Kohtule on esitatud ekspertiisis välja toodud perioodide eest mitme panga väljavõtted (III k, lk 17-21; IV k, tl 34-38). Samas on ekspertiisi aktis puudub milliste pankade tehingutest on lähtutud. Lähtudes kostja poolt välja toodud panga nimetustest ja eksperdi poolt välja toodud pangakontodest, siis saab järeldada, et Dankse Bank (IV k, lk 35) arvele nr XXX on ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2011 laekunud sularahas V S poolt 203 200 krooni, samas kui ekspert märgib, et sissemakseid on teostatud 200 000 krooni. Sama perioodil on väljamakseid panga väljavõtte kohaselt teostatud 289 342 eurot, kuid ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on arvestanud summaks 201 940 eurot. Swedbank pangakontolt nr XXX on perioodil 01.01.2009-31.12.2010 sissekandeid teostatud 1 465 329 krooni, eksperdi aarvestuste kohaselt laekunud 200 000 krooni ning väljamakseid 225 078 krooni, eksperdi poolt välja toodu alusel on selleks summaks 201 940 krooni. Kohus leiab, kuna ekspert on ekslikult märkinud laekumiste ja väljamaksete summad, samuti on ebatäpselt märgitud ajavahemik, millal on maksed teostatud, ei ole eksperdi poolt välja toodud järeldustel tõendusliku kaalu. Aktis p. 4.3.7 (III k, tl 112) leiab ekspert, et Green Area OÜ 2009. majandusaasta kasumiaruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu (st esitatud käibemaksuta arvete summa) 5 684 743 krooni. Raamatupidamisealgdokumentide kohaselt sellises summas arveid ei ole esitatud. Hageja leiab (IV k, lk 100), et ekspert andis sellise hinnangu raamatupidamisdokumentide alusel. Hageja kirjaliku seisukoha kohaselt (IV k, tl 61) on ekspert analüüsinud raamatupidamisregistrite puudumise tõttu algdokumente, mis tõendavad reaalselt müügitulu. Kostja väidab (IV k, lk 69, 100), et ekspert ei ole põhjendanud kust võetakse, et müügitulu võis teine olla. Tegelik müügitulu oli 2009 aastal 5 864 743 krooni. Kohus juhib tähelepanu, et eksperdi poolt on väidetud, et müügitulemuse summas 5 684 743 krooni suhtes puuduvad algdokumendid. Samas ei ole ekspert välja toonud, kui suur oli esitatud dokumentide alusel müügitulu. Väide, et sellel summa katteks puudusid tõendid, kuid milliseks kujunes 2009 aasta müügitulu on selgusetu, mistõttu leiab kohus, et eksperdi poolt toodu ei oma sellisel kujul tõendusliku kaalu. Akti p. 4.3.8 (III k, lk 112) on välja eksperdi poolt toodud, et 12.06.2010 laenulepingu kohaselt andis V S osaühingule OÜ Green Area pikaajalist laenu summas 1 500 000 krooni (95 867 €) tagasimakse tähtajaga 31.12.2011.a. Green Area OÜ raamatupidamiskonto 50 (kassa) kohaselt nimetatud summa kassasse ei ole laekunud. Pangakonto väljavõtte kohaselt teostas V S 2009. aastal sularaha sissemakseid Green Area OÜ kontole summas 1 362 700 krooni ja väljamakseid 110 000 krooni ning 2010. aastal sularaha sissemakseid summas 100 000 krooni ja väljamakseid 44 218 krooni. Green Area OÜ kassadokumentide kohaselt teostati näiteks 2009. aastal V S sularaha väljamakseid kassast 2 985 000 krooni (190 776 eurot). Selgituseks on valdavalt märgitud „vastavalt avansi aruandele“, kusjuures aruanne ei sisalda kirjeid seadusega lubatud majanduskulude kohta. Green Area OÜ raamatupidamisdokumentide alusel hinnatuna on tegemist fiktiivse lepinguga, mille alusel tegelikult ettevõttele laenusummat üle ei ole antud. Nimetatud laenusumma ulatuses tuleb 2010. aasta bilansi kohustuste poolt korrigeerida. Green Area OÜ kassa jääk 31.12.2010 seisuga oli 12 541 krooni ja 31.12.2011 seisuga 0 krooni, st kogu sularaha kassasse laekunud raha oli kassast välja võetud. Hageja oma kirjalikus seisukohas (IV k, lk 61) leiab, et see väide kinnitab raamatupidamise korraldamise mittevastavust seadusele ja tavale. Eksperdi järeldus fiktiivsest tehingust on tehtud eksperdile esitatud laenulepingu alusel. Seda järeldust kinnitab see asjaolu, et leping oli kostja väitel ekslikult eksperdile edastatud ja see puudub raamatupidamisdokumentidest.

10(21)

2-13-50157 Kostja seisukoha kohaselt (IV k, lk 71) ekspert viitab lepingule, mida tegelikult raamatupidamises ei kajastatud. See leping oli ekslikult edastatud meiliga, kuid paberkandjal originaaldokumentides see puudub. Samuti ei selgu punktist, mida tuleb hinnata fiktiivse tehinguna. Ekspert on valesti arvutanud summad. Ekspertiisi järeldus on täiesti arusaamatu, kokku on pandud erinevad tehingud 2009, 2010, 2011 eest ning seejärel tehtud mingisugune järeldus. Kohus nõustub antud juhul kostja seisukohaga, et ekspertiisiaktis on ekspert kokku pannud mitme aasta tehingud ning välja on toomata konkreetselt aastate lõikes, milliste tõendite alusel jõuti järeldusteni, mistõttu leiab kohus, et eksperdi poolt toodu ei oma sellisel kujul tõendusliku kaalu. Akti p.4.3.9 kohaselt järeldab ekspert (III k, lk 111), et ettevõtete vaheline laenuarvestus puudub, näiteks Raamatupidamiskonto 50 (kassa) kohaselt laenas Dart Stuudio OÜ septembris 2009 Green Area OÜ kassasse 33 500 krooni. Hageja oma kirjalikus vastuses (IV k, 61) järeldab, et ekspertiisi käigus võisid juhtuda ebatäpsused, mida on võimalik kõrvaldada, kuid parandused ei mõjuta ekspertiisi tulemusi. Hageja leiab, et eksperti viitab raamatupidamiskontole (IV k, lk 102). Kostja selgitab, et eksperdi poolt ei ole viidatud mingitele tõenditele (IV k, lk 102). Kirjalikus seisukohas (IV k, lk 71) selgitab kostja, et Dart Studio TÜ kassa dokumentide järgi selline summa puudub. Kohus leiab, et sellised hageja poolt väidetud ebatäpsused on tähtsad, mis mõjutavad ekspertiisi lõpptulemust, mistõttu kohustub ekspert konkreetselt välja tooma, milliste tõendite alusel mingile järeldusele on jõutud. Antud juhul ei ole ekspert kajastanud konkreetselt alusdokumente, milliste ja mis ajavahemikus tõenditele on järelduse tegemisel tuginetud, mistõttu ei saa kohus eksperdi nimetatud arvamusest lähtuda. Aktis p. 4.3.10 (III k, lk 113) toob ekspert välja, et Green Area OÜ kassadokumentide kohaselt laekus 2009.a ettevõttele raha põhiliselt sularahas. Näiteks laekusid kassasse summad 2 720 000 krooni, sh Rik Suur OÜ 220 000 krooni ja I N 2 500 000 krooni. Hageja oma kirjalikus vastuses ja istungil (IV k, 61, 103) järeldab, et ekspertiisi käigus võisid juhtuda ebatäpsused, mida on võimalik kõrvaldada, kuid parandused ei mõjuta ekspertiisi tulemusi. Kostja toob välja, mida kinnitab ka istungil (IV k, lk 71, 103) et vastavalt OÜ Green Area 2009.a kassadokumentidele tegi OÜ Rik Suur sissemakse 1 165 000 krooni (ekspertiisis märgitud 220 000 krooni) ja I N tegi 2 600 000 krooni (ekspertiisis märgitud 2 500 000 krooni). Vahe tegelike sissemaksete ja ekspertiisis märgitud vahel koostab 1 045 000 krooni. Antud juhul hageja tunnistab, et ekspertiisi aktis on välja toodud ebaõiged arvud. Kohus ei saa nõustuda, et selline eksimus ei mõjuta lõpptulemust, kuna vahe on 1 045 000 krooni, mis on olulise suurusega. Seega leiab kohus, kuna ekspertiisi aktis on ebaõiged andmed, ei oma eksperdi poolt toodu sellisel kujul tõendusliku kaalu. Aktis p. 4.3.15 (III k, lk 113) toob ekspert välja, et Dart Stuudio TÜ on üle kandnud Green Area OÜ pangakontole XXX Swedbankis suuri summasid. Ettevõtte raamatupidamises puuduvad dokumendid, sh lepingud ja igasugused viited summade kasutamise. Kostja leiab (IV k, lk 71, 103), et ekspertiis on kuidagi poolik, lause lõpetamata. Samas ei ole ekspert viidanud ühelegi tehingu tegemise kuupäevale. Kohtule on esitatud mitmed TÜ Dart Stuudi (likvideerimisel) konto väljavõtted (I k, lk 124, II k, lk 46; III k, lk 36-58). Samas jääb arusaamatuks eksperdi poolt välja toodu, kuna puuduvad andmed millise ajavahemiku kohta on järeldus tehtud, mistõttu ei saa kohus omapoolset hinnangut anda. 11(21)

2-13-50157

Akti p. 4.3.16 (III k, lk 114) jõudis ekspert järeldusele, et tegemist on alusetu tehinguga, kuna 19.01.2009 on N T pangakontole 07.01.2009 arve nr 001 üle kantud 259 600 krooni XXX projekti eest. Dokumentidest teenuse osutamine ei selgu. Äriregistris N T nimelist äriühingut ei ole registreeritud, eraisik ei saa arvet esitada. Hageja oma kirjalikus vastuses ja istungil (IV k, 61, 103) järeldab, et ekspertiisi käigus võisid juhtuda ebatäpsused, mida on võimalik kõrvaldada, kuid parandused ei mõjuta ekspertiisi tulemusi. Samas nõustub hageja, et tegemist on sissemaksega. Kostja selgitab (IV k, lk 71), et tegelikult sellist tehingut ei toimunud. Tegelikult on arve väljastanud OÜ Green Area, mitte T, ning see tehing oli pangakontole rahasumma laekumine mitte väljaminek. Ekspert on seda tehingut kirjeldanud juba p.4.3.4., kuid teises summas ja ka valesti. Antud juhul on osapooled istungil kinnitanud, et ekspert on oma aktis kajastanud sissemakset väljamaksena, mistõttu saab kohus järeldada, et sellisel kujul eksperdi poolt välja toodu ei saa omada tõendusliku tähtsusega. Aktis p 4.3.17 (III k, lk 114) toob ekspert välja, et Green Area OÜ raamatupidamise algdokumentide kohaselt puuduvad ettevõttel kohustused Nipress AS ees. Hageja oma kirjalikus vastuses ja istungil (IV k, 61, 103) järeldab, et ekspertiisi käigus võisid juhtuda ebatäpsused, mida on võimalik kõrvaldada, kuid parandused ei mõjuta ekspertiisi tulemusi ning ekspert on teinud järelduse algdokumentide alusel. Kostja leiab (IV k, lk 71), et ei ole arusaadav, mida ekspert tahtis sellega öelda, et OÜ Green Area puuduvad kohustused Nipress AS ees. Kohus juhib tähelepanu, et antud väide on arusaamatu, kuna ei ole välja toodud, mida ekspert nimetatud väitega järeldab, kuidas ja kas üldse see mõjutab ekspertiisi tulemust, mistõttu jätab kohus selle punkti tähelepanuta. Vahekokkuvõte – Green Area OÜ raamatupidamine ja perioodi 2009-2011 majandusaasta aruanded ei ole koostatud vastavuses õigusaktidele, Heale Raamatupidamistavale ning ei vasta ettevõtte tegelikule majandustegevusele. Hageja selgituste kohaselt (IV, k, lk 103) viitab ekspert, et arvestades seda 2009.a. ja see ei mõjuta järgmist aastat ja ka aruannet mitte. Kostja seisukoha kohaselt (IV k, lk 71) on ekspertiis p.4.3.1. märgitud, et ekspert analüüsib vaid 2009.a., järelikult 2010 ja 2011.a. eest ei saa ekspert väita, et majandusaasta aruanded ei ole vastavuses õigusaktidega. Ekspertiisis puuduvad samuti märked, milliste õigusaktidega ja seadusesätetega ei ole 2009-2011 majandusaasta aruanded vastavuses. Kohus ei saa eeldada, et ekspert on viidanud, et selline järeldus ei mõjuta aruannet, kuna ekspert ei ole sellist seisukohta esitanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ekspert on analüüsinud 2009 majandusaasta aruannet, kuna põhiline tegevus toimus sel ajal. Kohtule kostja poolt esitatud TÜ Dart Stuudio 2011 majandusaasta aruande kohaselt (I k, tl 10-16; II k, lk 47-53) 2010 aastal ei olnud majanduslik olukord soodne, mis avaldas märgatavat mõju. Aastal 2011 firmal õnnestus veidi parandada olukorda turul, kuid suures koguses tellimusi ei ole oodatud. Seetõttu on tegevus lõpetatud. OÜ Green Area 2011 majandusaasta aruande kohaselt (I k, lk 18-24; II k, lk 54-61) moodustas 2011 müügitulu 7 123 eurot ning ettevõte suutis osaliselt tasuda oma kohustusi. Ekspertiisi aktis ei selgu, milliste tõendite alusel on järeldatud, et majandusaasta aruanded ei ole vastavuses õigusaktidega. Äriregistrile on kostja iga aastased majandusaasta aruanded esitanud. Äriregister on neid aktsepteerinud, mistõttu ei saa kohus järeldada, et need oleks seadusega vastuolus. 2011 aasta majandusaasta aruannetes on välja toodud bilanss, kasumiaruanne jmt, mida seaduseandja on ette näinud. Samuti juhib kohus tähelepanu eksperdi enda poolt välja toodud punktid 4.2.1; 4.2.2 (III k, tl 108) milles 12(21)

2-13-50157 ekspert toob välja, et puuduvad andmed 2011 aasta kohta. Seega järeldada, et 2011 aasta majanadusaasta aruanne ei vasta seadusele ei ole korrektne. Seega leiab kohus, et nimetatud vahekokkuvõte ei oma tõenduslikku kaalu antud asjas. Aktis 4.4.1 (III k, lk 114) teeb ekspert järelduse, et Dart Stuudio TÜ ei ole täitnud RPS §27 tulenevat nõuete konsolideeritud majandusaasta aruande koostamiseks. Kostja leiab, et (IV k, lk 72), et ekspert on jätnud märkimata, kust see nõue tuleneb. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta ei pidanud tegema konsolideeritud 2009-2011 aastate eest majandusaasta aruannet. Hageja omapoolseid seisukohti ei esitanud. Kohus leiab, et kuna ekspertiisiaktist ei nähtu, kas arvesse on võetud 2011 aastal kehtinud raamatupidamise seaduse redaktsioonis toodud erandeid (RPS § 29), mis vabastab ettevõtte konsolideeritud majandusaasta aruande koostamisest, siis ei saa antud juhul hinnangu andmisel olla eksperdi järeldustel tõendusliku kaalu. Aktis p 4.4.2 (III k, lk 114) toob ekspert välja, et Dart Stuudio TÜ bilansis on real "Finantsinvesteeringud" kajastatud käibevarana, näiteks 2010.a summas 1 580 802 krooni, kuid lisades puuduvad selgitused käibevara koosseisu kohta. Hageja selgitas istungil (IV k, lk 103), et see ei mõjuta mitte midagi ning seisukohad selles suhtes puuduvad. Kostja seevastu leiab, et (IV k, lk 72) 2010.a bilansi rea „Finantsinvesteeringud” lisa ei olnud vaja koostada, kuna antud summa kajastab täielikult ühte investeeringut OÜ-sse Green Area, lisas oleks see summa dubleeritud, nimelt Dart Stuudio TÜ on 2010 lõpu seisuga finantsinvesteeringut summas 1 580 802 krooni. Kohus juhib tähelepanu, kui nimetatud tehing on kajastatud OÜ Green Area bilansis, siis oleks pidanud seda ekspert ka oma järeldustes välja tooma. Antud juhul ei ole seda kajastatud, mistõttu ei saa eeldada, et ka lõppseisukohad aktis selle punkti suhtes saaks aluseks võtta. Akti p. 4.4.3 (III k, lk 114) kohaselt järeldab ekspert, et Dart Stuudio TÜ majandusaasta bilansside varades on jäetud täielikult kajastamata seisuga 31.12.2010 ettevõtte omandis olnud korteriomandid: XXX, Narva (üldpind 51,7 m2, registriosa nr 3241209); XXX(üldpind 58,4 m2, registriosa nr 3241309). Hageja selgitas istungil (01.02.2016; IV k, lk 103), et majandusaasta aruandes pidi kostja lahti kirjutama varade liigi, ekspert leiab, et bilanss ei vasta struktuurile, see arvatavasti on märgitud muu materiaalne vara. Kostja omapoolses seisukohas (IV k, lk 72) selgitab, et Dart Stuudio 2010 majandusaasta bilansi osas põhivara real materiaalne põhivara on kajastatud punktis nimetatud korteriomandite summaarne maksumus, kokku varad 164 970,06 krooni. Vorm on võetud äriregistrist ja seda muuta ei saa. Eksperdi kohustus on vaadata ka teisi dokumente. Kohus märgib, et sisuliselt kostjal vastuväited puudusis selles suhtes, et reaalselt oli see vara kajastatud, kuigi eelduslikult teise rea peal. Samas kui vara on kajastatud, siis see ei muuda lõpptulemust. Pigem lõpptulemus muutuks, kui vara puuduks täielikult bilansist. Antud juhul leiab kohus, kuna vara reaalselt on kajastatud ka majandusaasta aruandes, kostja on äriregistri poolt välja töötatud vormile aruande teinud, mida on ka äriregister aktsepteerinud, ei saa kohus järeldada, et sellisel kujul vara kajastamine muudaks ekspertiisi lõpptulemust. Akti punktides 4.4.4 - 4.4.6 (III k, lk 114-115) selgitab ekspert, et 11.08.2011.a tulundusühingu protokolli nr 2 kohaselt otsustati korteriomandid müüa hinnaga 32 000 eurot, milline on lähedane nende turuväärtusele. Korteriomandite tegelik müügihind oli oluliselt alla nende turuväärtuse. Dart Stuudio TÜ pangakonto väljavõtte 01.01.2010-05.09.2011 kohaselt 13(21)

2-13-50157 laekus 12.08.2011 Swedbank arveldusarvele nr XXX Tatjana Boitsova notar arveldusarvelt nr XXX summa 20 095,89 eurot bilansis kajastamata põhivara (korteriomandid XXX ja XXX) müügist. Rahavoogude aruande real "Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük" summa 20 096 eurot ei kajastu. Korteriomandite turuväärtuseks 31.12.2010.a seisuga on hinnatud vähemalt 37 410 eurot. Turuväärtuse hinnang lähtub Narva linnas 2010. aastal toimunud korteriomandite müügitehingute keskmistest hindadest 300-375 eur/m2. Kasumiaruandes seisuga 31.12.2011 kahjum kinnisvara müügist summas 17 314 eurot ei kajastu. Hageja leiab (IV k, lk 104), et täisosanike oli 3, isegi kui tema ei oleks korterite müügiga nõus olnud, oleks kaks häält enamus. Protokoll ei vasta nõuetele, kuna ei olnud koostatud nagu seda näeb ette Äriseadustik. Lepingud ei olnud esitatud eksperdile, kes vaatas pangaväljavõtteid ja tegi järelduse. Kostja on seisukohal, et (IV k, lk 72), et selline eksperdi hinnang on meelevaldne ja ei põhine ühelgi seadusel. Kinnisvara maksab nii palju, kui palju on selle eest nõus maksma ostja. Ekspert ei ole märkinud, mille alusel ta hindab nende korteriomandite müügihinnaks 37 410 krooni, kuna ta ei olnud teadlik korteriomandite seisundist (korteris puudus täielikult köök ja vannituba, seinad olid tubade vahel maha kantud, aknad ei olnud vahetatud so korterid ei olnud elamiskõlblikud), samuti sõltub müügihind ka müügikiirusest (seda pole ka ekspert hinnanud). Maa-ameti andmete järgi oli Narvas korteriomandite keskmine ruutmeetri müügihind 265,70 eurot. Käeoleval juhul oli aga müügihind 290,64 eurot, seega keskmisest suurem. Kohtule esitatud 11.08.2011 protokoll nr 2 (I k, lk 125, II k, lk 45) kohaselt on täisühingu osanikud otsustanud müüa kinnisvara asukohaga: XXX ja XXX hinnaga kokku 32 000 eurot. Hageja väide, et protokoll ei vasta seadusele jätab kohus tähelepanuta. Nimelt juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et protokollis on hageja andnud omapoolse allkirja, protokollist ei kajastu, et hagejal oleks vastuväiteid tehingu ja selle maksumuse suhtes. Samuti otsusega mittenõustumisel oli hageja õigus pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest (ÄS § 93 lg 4), mida hageja ei teinud. Seega mitu aastat hilisem väide, et see ei vasta seadusele ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 7) ning see ei muuda otsust kehtetuks. Kuigi ekspert teadis müügitehingu hinnast (vt. akti p 3.4), nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjal oli kohustus esitada eksperdile kinnisvara müügileping, millest oleks nähtunud, et kinnisvara müüdigi hinnaga 32 000 eurot, kuid arvele laekus peale kohustuste maha arvamist summa 20 095,89 eurot. Seega ei saanudki ekspert anda objektiivset hinnangut antud kinnisvarade müügitehingu suhtes. Kohus nõustub kostjaga osas, kus on välja toodud, et arusaamatuks jääb, mis alusel ekspert hindab korteriomandite turuväärtuseks 37 410 krooni (akti p 4.4.6). Maa-ameti andmetel, mis on kostja poolt esitatud (IV k, lk 85-86) oli 2011 aastal turuväärtus 41-54,99 m2 korterite puhul Narva linnas keskmiselt 250,20 eur/m2 kohta. Seega eksperdi poolt välja toodud tehingu turuväärtus summaga 37 410 eurot ei oma tõenduslikku kaalu. Kohus pöörab ka tähelepanu asjaolule, et korteriomandi müügilepingu (IV k, lk 40-46) kohaselt on tehing teostatud 12.08.2011, mille kohta oli ka osanike otsus vastu võetud 11.08.2011.a, kuid ekspert on arvestanud 2010 aasta turuväärtust. Aktis p 4.4.10 (III k, lk 115) on ekspert välja toonud, et Dart Stuudio TÜ 2009-2011.a bilansis oli real "Põhivara" kajastatud tütarettevõtte Green Area OÜ osakapital summas 40 000 krooni. Põhivara kirjendamine ei vasta RTJ juhendites sätestatud bilansikirjete struktuurile. Ebaõige kirjendamine edastab ettevõtte varade jaotusest vale ettekujutuse. Hageja nõustub eksperdi arvamusega (01.02.2016 istung, IV k lk 104). Kostja väite kohaselt (IV k, lk 72) ei ole ekspert viidanud sättele, mida on rikutud või täitmata jäetud.

14(21)

2-13-50157 Kohus nõustub kostja seisukohaga, kui viidatakse mingile rikkumisele ja korrale, tuleb märkida ka kindel rikkumise punkt või säte, et oleks selgem mida sellega ekspert mõtles ja millest järeldused tegi. Antud juhul eksperdi poolt on viidatud ainult RTJ 1 raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtetele ja RTJ 2 informatsiooni esitlusviisile, kuid märkimata on jäänud milline oli bilansikirjete struktuur ja milline see pidi olema ning kuidas sellest sai järeldada, et selle tõttu loodi ettevõtte varade jaotusest vale ettekujutus. Seega leiab kohus, et antud järeldust ei saa kohus aluseks võtta. Akti p 4.4.11 (III k, lk 115) kohaselt Dart Stuudio TÜ majandusaasta aruannetes on välja toomata tehingud seotud osapooltega. Hageja selgituste kohaselt olid osapoolteks juhatuse liikmed (01.02.2016 istung IV k lk 104). Kostja leiab (IV k, lk 72), et ekspert on eksinud, kuna osapooled on välja toodud ning ekspert on jätnud järjekordselt viitamata, milliste osapooltega on välja toomata tehingud, mille alusel peavad olema toodud, eksperdi poolt on toodud vaid paljasõnalised väited. Nimelt Dart Stuudio TÜ ja Green Area OÜ situatsiooni järgi: TÜ Dart Stuudio oli Green Area OÜ 100% omanik, kuid ei võtnud osa Green Area OÜ tegevusest. Iga ettevõtte pidas eraldi majandustegevust, seetõttu on majandusaasta aruanded koostatud lähtudes majandusüksuse printsiipidest RPS § 16 p 1 ja 10 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Antud juhul selgus istungil, et mõlemale osapoolele on selge, et dokumentide alusel saab järeldada, kes on tehingute osapoolteks, seega saab kohus järeldada, et eksperdi poolt antud hinnang ei vasta tegelikkusele. Akti p 4.5.2 (III k, lk 115) kohaselt on kohtumääruse kohaselt ekspertiisi eesmärgiks ettevõtte turuväärtuse hindamine. Tulenevalt nimetatud asjaolust koostatakse seisule 31.12.2011 likvideerimisbilanss. Ettevõtte turuväärtuse hindamisel ei ole ettevõtte likvideerimisaruande kasumiaruande, rahavoogude aruande, omakapitalimuutuste aruande ja lisade esitamine vajalik. Hageja omapoolses seisukohas leiab (IV k, lk 61 p 7), et ekspertiisi tegemisel selgitas ekspert välja kostja varalise seisundi 31.12.2011 seisuga ÄS § 111 lg 1 tähenduses RPS § 18 lg 1 järgi bilanss kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustlase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali, seega varalise seisundi tuvastamiseks on vajalik vaid bilanss. Istungil (IV k, lk 104) selgitas hageja, et likvideerimisbilanss kajastab varade ja kohustuste vahet ning tegemist on ettevõtte väärtuste hindamisega mitte likvideerimisega. Hageja leiab, et piisanuks ka likvideerimisbilansist. Kostja leiab (IV k, lk 72 p 24), et ekspert pidi koostama lähtuvalt raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtete (RTJ 13 p 101) kohaselt ka lisad, vähemalt kasumiaruande. Eksperdi poolt esitatud bilansis on ümber arvestatud Green Area OÜ kasum, ilma selgitusteta ja kinnitusteta, kust on näidatud kasum võetud. See asjaolu seab kahtluse alla eksperdi poolt bilansi koostamise õigsust ekspertiisis. Kohtu poolt 16.02.2015 määratud ekspertiisi (II k, lk 72-74) kohaselt on kohus püstitanud üheks küsimuseks, milline oli TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) turuväärtus 31.12.2011.a seisuga. Ekspert oma aktis selgitab, et on koostatud seisule 31.12.2011 likvideerimisbilanss,

15(21)

2-13-50157 mis on lisatud ka aktile (III k, lk 124-126). Istungil nõustusid osapooled, et eksperdi poolt tehtud likvideerimisbilansist piisab. Akti p. 4.5.7 (III k, lk 116) toob ekspert välja järgneva - Kahjum/kasum varade ja kohustuste ümberhindlusest kajastatakse bilansis real "ümberhindluse reserv" summas 199 342 eurot ning võetakse arvesse likvideerimisaruande kasumiaruandes. Hageja omapoolseid seisukohti ei esitanud. Kostja leiab (IV k, lk 72 p. 25), et eksperdi poolt märgitud summa 199 342 eurot, ei ole tõendatud arvestustega. Nimetatud summa seab ekspert aritmeetiliselt bilanssi (faktiliselt õhust) lihtsalt, et bilanss kokku läheks. Sellist summat ei saa võtta arvesse. Istungil lisas kostja, et see summa on väga tähtis, sest tulenevalt teeb ekspert selle hindamise ära, samas mitte kusagilt ei nähtu, kust ta selle summa võtab? Antud juhul jääb arusaamatuks eksperdi poolt konkreetsusest. Nimelt millise aasta bilansist on nimetatud summa võetud, kas see on kajastatud kasumi/ kahjumi või mõlema rea peal. Seega leiab kohus, et nimetatud väitel ei ole tõenduslikku kaalu. Akti p 4.5.8, 4.6.6, 4.6.7 (III k, lk 116-117) leiab ekspert, et seisuga 31.12.2011 oli Green Area OÜ omakapital 373 242 eurot ja turuväärtus (netovara) 274 700 eurot. Kahjum/kasum varade ja kohustuste ümberhindlusest kajastatakse bilansis real "ümberhindluse reserv" summas 289 458 eurot ning võetakse arvesse likvideerimisaruande kasumiaruandes. Põhiline osa ümberhindluse reservist moodustab tütarettevõtte Green Area OÜ soetusmaksumuse 2 556 eurot ümberhindamine õiglasesse väärtusesse 274 700 eurot. Seisuga 31.12.2011 oli Dart Stuudio TÜ omakapital 286 524 eurot ja turuväärtus (ettevõtte netovara väärtus) 210 367 eurot. Kostja leiab (IV k , tl 72-73 p. 26-28), et eksperdi poolt on vara maksumus hinnatud valesti, varad on ülehinnatud, kuna aluseks on võetud bilansi ebaõiged summad. Samuti on valesti hinnatud firma kohustused. Hageja leiab, et need väited ei oma tähtsust ekspertiisi suhtes (IV k, tlk 62). Kohus märgib, et eksperdi poolt peavad olema täpselt (ka aritmeetilise täpsusega) kajastatud arvestused, mida antud juhul ei ole tehtud, lihtsate matemaatilised tehete puhul on saadud ebaõige summa [n: akti p. 4.5.8 kui ettevõtte netovara on märgitud 274 700 eurot, kuigi arvud, mis on toodud eksperdi poolt välja teevad kokku 274 704 eurot (2556+370 685-98537)]. Seega leiab kohus, et antud viisil ei saa eksperdi poolt toodud arvestusi aluseks võtta. Kokkuvõtvalt leiab kohus, kuna ekspertiisiaktis on rida vastuolulisusi, esinevad korduvad vead ja ebatäpsused, mistõttu kohus ei saa tervikuna eeldada, et ka lõppjäreldus OÜ Green Area ja TÜ Dart Stuudio likvideerimisväärtuse ja turuväärtuse suhtes saaks olla aluseks nõude suuruse hindamisel. Nimelt kostja on mitmed vastuolulisused ekspertiisi aktist välja toonud, samuti ka lihtsad aritmeetilised vead ja ebatäpsused, seega ka lõppjäreldus ei saa olla kohtu jaoks tõenduslikku alust. Samas on hageja peamiselt nõustunud eksperdi või kostja arvamusega, kuid omapoolsed arvestusi ei ole välja toodud. Vastavalt TsMS§ 232 lg 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta; lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna kohus ei tugine antud juhul oma lõppjärelduste tegemisel ekspertiisi aktile, hindab kohus kohtule esitatud tõendeid. 16(21)

2-13-50157

Hageja väidab (I k, tl 4), et vaatamata korduvatele pöördumistele kostja poole ei ole viimane raamatupidamisdokumente korrektselt esitanud. Hageja end poolt on kohtule esitatud TÜ Dart Stuudio 2011(likvideerimisel) majandusaasta aruanne (I k, lk 10-16) ning OÜ Green Area 2011 aasta majandusaastaaruanne (I k, lk 18-24), seega oli hagejale kättesaadavad ülevaade majandusaasta aruannetest. Hageja väidab, et kostja seadis takistusi täisühingu igapäevaelu toimingutest osavõtmiseks. Hageja on kostjale mitmeid kirju ja pöördumisi esitanud (I k, lk 59-93, 129-130), millest nähtub, et tehakse ettepanekuid finantsekspertiisi tegemiseks, majandusaasta aruande esitamiseks, samuti palutakse arutada hüvituse suurust ning teostada täisühingu ja osaühingu audit. Kostja on kõigi pöördumiste suhtes korraldanud osanike koosoleku 21.12.2011, mille suhtes on ka hagejale edastatud kutse (I k, lk 93-98), kusjuures hageja kinnitab selle kättesaamist. Samas ei ole hageja ilmunud koosolekule, mida tõendab osanike koosoleku protokoll (I k, lk 99-103). Kohus pöörab tähelepanu, et hageja oli täisühingu osanik, kellele laienevad äriseadustikust tulenevad õigused ja kohustused, mistõttu sai hageja läbi osaniku õiguste osa võtta täisühingu igapäeva majandustegevusest. Samuti on hagejal õigus osa võtta koosolekutest, kui seda õigust ei ole hageja ise realiseerinud, seega ei saa väita, et esines kostja poolt sellelaadne rikkumine, mida hageja ette heidab. Hageja on oma 28.11.2011 vastuses koosoleku suhtes teavitanud, et sellel ajal ei saa veel teha seda koosolekut, kuna majandusaasta ei ole veel lõppenud ja puudub usaldus teiste osanike suhtes ning on pakkunud koosoleku päevaks teise kuupäeva (I k, lk 127-128). Asjaolu, et viidatakse kostja usaldamatusele ja määratakse ise tähtaegu ei eelda, et kostja on midagi rikkunud. Samuti oli koosolekul arutusel teise päevakorrapunktid, mille kohta hageja soovis teavet, mille arutelust oleks hageja saanud osa võtta. Seega leiab kohus, et kostjal oli võimalus osa võtta täisühingu koosolekutest, kus muuhulgas arutati ka majandusaasta tegevust ja teisi täisühingut puudutavaid küsimusi, kuid hageja ise ei realiseerinud oma õigusi ja kohustusi (ÄS § 88 lg 1). Hageja enda väidete kohaselt on 2011 aasta majandusaasta aruanded puudulikud, mistõttu neist ei saa lähtuda. Kohus juhib tähelepanu, et aruanded on edastatud Äriregistrile, kelle õigus on hinnata neid ja vajadusel nõuda täpsustusi või parendusi. Samas toob hageja oma seisukoha täpsustuses (I k, lk 119-120) välja hüvituse suuruse, milleks on 49 438 eurot, kuid aluseks on võetuid 2011 aasta esitatud majandusaasta aruanded. Viimasel istungil jäi lõplikult hageja seisukohaks, et saab lähtuda ekspertiisi aktist. Kostja väidab, et puudusid vahendid, mille alusel hagejale hüvitust määrata ja maksta. Kostja poolt on esitatud ka täpsustavad selgitused (I k, lk 137-140; 142-154), millest nähtubki, et nii täisühingu kui ka osaühingu majandusaasta aruannetest saab teha ühtse järelduse, et OÜ Green Area raamatupidamislik väärtus seisuga 31.12.2011 oli negatiivne, kuna firma ei suuda oma vahenditega katta kohustusi. Kostja enda raamatupidamislik väärtus seisuga 31.12.2011 moodustab miinusega 207 121 eurot. Seega puudub alus maksta hüvitust. Kohus leiab, et kuna hageja seisukohad majandusaasta aruanne suhtes on vastuolulised, tuleks need jätta tähelepanuta. Samas on eelnevalt kohus leidnud, et ekspertiisiaktist sisalduvad ebatäpsused on sellises ulatuses, mis ei anna kohtul võimalust sellest lähtuda, seega saab kohus lähtuda esitatud OÜ Green Area ja TÜ Dart Stuudio 2011 majandusaasta aruannetest, kuna Äriregistri poolt on need vastu võetud ning neid arvestatud. Kohus leiab, et ei saa lähtuda ka kostja poolt esitatud TÜ Dart Stuudio 2012 aasta majandusaasta aruandest (II k, lk 61-69) ning 2013 aasta likvideerimisaruandest (I k, lk 43-49, 176-187), kuna seaduseandja on näinud ette, et hüvituse suuruseks on summa, mida osanik oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Hageja on äriregistri teabesüsteemi andmetel olnud täisosanik ajavahemikul 01.03.2001 kuni 18.01.2012 (II k, lk 41-42) ning ühingu osanike otsusega on V B juhatuse koosseisust välja arvatud alates 01.01.2012 (I k, lk 17(21)

2-13-50157 8-9). Samuti ei saa kohus arvestada kostja tütarettevõtte 2011 likvideerimis aruannet (IV k, lk 24-30), kuna käesoleva hetkeni ei ole Äriregistri andmetel OÜ Green Area likvideerimisel. Seega saabki kohus nõude hindamisel võtta aluseks TÜ Dart Studio 2011 aasta majandusaasta aruande (II k, lk 47-53) ning kostja tütarettevõtte OÜ Green Area 2011 aasta majandusaasta aruande (II k, lk 54-60). TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) 2011 majandusaasta aruande kohaselt (II k, lk 47-53) ilmneb, et kostja on 2011 aruandeaasta kasum moodustab 4816 eurot, mida kinnitab ka Äriregistri teabesüsteem. Samas selgub ka majandusaasta aruandest, et 2010 aastal oli täisühing kahjumis, mida ka 2011 aasta aruandes arvestatakse. Seega kokku on kostja vääruseks 2011 aasta lõpu seisuga miinus 23 030 eurot. Kui võtta arvesse, et täisühing peaks maksma hüvitust selle päeva seisuga kui osanik lahkus, ühingu varast, tuleb vaadata ka kohustusi nimetatud päeva seisuga. Täisühingul olid kohustustes 2011 lõppedes lühiajalised kohustused kokku 44 584 eurot ja pikaajalised kohustused 93715 eurot, kokku kohustused moodustasid 138 299 eurot. Seega 31.12.2011 kui täisühing oleks oma tegevuse sel päeval lõpetanud ei oleks ühingul vahendeid oma kohustuste likvideerimiseks. TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) tütarettevõte OÜ Green Area 2011 majandusaasta aruande kohaselt oli aruande aasta kasumiks 3107 eurot, mis tuleneb ka Äriregistri teabesüsteemist. Kokku koos 2010 aasta jaotamata kasumiga, reservkapitaliga ja omakapitali nimiväärtusega on kostja tütarettevõtte väärtuseks 2011 aastal (omakapital) 173 900 eurot. Kuna seaduseandja on ette näinud, et hüvitust tuleb arvestada varast, mida osanik oleks saanud, kui ühing oleks lõpetanud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval, tuleb vaadata ka ettevõte kohustusi nimetatud päev seisuga. Majandusaasta aruandest nähtuvad ka kohustused, milleks on lühiajalised ja pikaajalised kohustused võlgade ja ettemaksete näol. Näiteks lühiajaliseks kohustused on võlad ja ettemaksed summas 106 294 eurot, pikaajalised kohustused on laenukohustused summas 26 523 eurot, võlad ja ettemaksed summas 106 615 eurot. Kokku on lühiajalised ja pikaajalised kohustused summas 239 432 eurot. Seega kui ettevõte peaks 31.12.2011 kustutama oma pikaajalised ja lühiajalised kohustused enda väärtusest, ei oleks see võimalik, kuna omakapital (väärtus) kokku moodustab 173 900 eurot, kuid kohustused moodustavad kokku 239 432 eurot, mistõttu jääks ettevõte miinusesse 65 632 eurot. Seega kostja enda kui ka tema tütarettevõtte väärtus hageja täisühingust välja astumise päeva seisuga oli negatiivne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal puudub kohustus maksta oma osanikule lahkumisel hüvitust, kuna seda saab teha ainult juhul, kui osaniku lahkumise päeva seisuga on ühing kasumis, millest saaks arvestada hüvituse suurust. Antud juhul on kostja kui ka tema tütarettevõte 31.12.2011 seisuga majandusnäitajad negatiivsed, mistõttu selle päeva seisuga, kui täisühing lõpetaks tegevuse ei suudaks ta endale võetud kohustusi tasuda. Asjasse ei puutu hageja poolt esitatud töövaidluskomisjoni otsus (I k, lk 131-132), mistõttu kohus jätab selle tõendi otsuse tegemisel arvestamata.

MENETLUSKULUD

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1-3 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele 18(21)

2-13-50157 samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Kohus jättis hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Seega kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis hageja menetluskulusid, mida palub hagejalt välja mõista kokku summas 2900 eurot (IV k, lk 92-98) Menetluskulud seisnevad alljärgnevatest toimingutest (ilma käibemaksuta, tunnihind 80 eurot): - Kostja vastus hagiavaldusele koos materjalidega tutvumine 5 h x 80= 400 eurot; - Kostja vastus hageja seisukohale 30.07.2014 – 3 h x 80= 240 eurot; - Kohtuistung 15.01.2014 - 1 h x 80= 80 eurot; - Kohtuistung 22.02.2014 - 0,5 h z 80 40= 40 eurot; - Kostja seisukoht Viru maakohtu kohtumäärusele august 2014 - 0,5 h x 80 = 40 eurot; - Kostja määruskaebus 22.08.2014- 1,5 h x 800 120 eurot; - Ekspertiisile arvamus koos dokumentidega tutvumine 14 h x 80= 1120 eurot; - 20.01.2016 kohtuistung 1 h x 80= 80 eurot; - Täiendav arvamus finantsekspertiisi kohta (pärast tutvumist hageja arvamusega) 1 h x 80=80 - Nõustaja kulud seoses ekspertiisiga 15 h x 80= 1200 eurot Kokku 3400 eurot (920+1280-1200), millest kostja palub hagejalt välja mõista 1980 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja esitas 03.02.2016 täiendava taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt (kulud on ilma käibemaksuta, tunnihind 80 eurot): - Nõustaja O P kohtuistungil osalemine 01.02.2016 - 4,5 h x 80=360 eurot; - Nõustaja ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 h x 80= 40 eurot; 19(21)

2-13-50157 - Esindaja kohtuistungil osalemine 01.02.2016 - 4,5 h x 80= 360 eurot; - Ettevalmistus kohtuistungiks 2 h x 80= 160 eurot. Kokku menetluskulud 920 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista ning millele lisanduvad viivised, mille kandmise kohustus on hagejal. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele, samuti ei esitanud hageja omapoolseid menetluskulude nimekirja (IV k, lk 106). Kostjat esindas antud menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastav esindaja TsMS § 175 lg 1 tulenevalt ei pea kohus analüüsima hageja esindaja menetluskulusid. Kohus kontrollib vaid nende vajalikkust ja põhjendatust. Kohtu arvates on lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud. Tegemist on keskmise mahuga tsiviilasjaga ning kohtuistungiteks ettevalmistamine, menetlusdokumentide koostamine ja tõendite esitamine nõudis esindajal aega, mille ulatus on kohtu arvates kooskõlas tehtud tööde iseloomu ja raskusega. Teised kulud on tõendatud vastavate kuludokumentidega (arved). Esindaja tunnitasu on mõistlik (80 eurot/tund), tehtud tööde maht on kooskõlas reaalselt tehtud toimingutega (sh peetud kohtuistungite ajaga). Vastavalt TsMS § 178 lg-tele 1 ja 2 menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja taotles menetluskulude väljamõistmist kostja TÜ Dart Stuudio (likvideerimsiel) kasuks. Kostja palub välja mõista hagejalt viivised TÜ Dart Stuudio kasuks menetluskuldue summalt täieliku või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär +8% aastas alates kohtuotsuse tegemise päevast) sätestatud määras, arvestades esimeses järjekorras tasutakse voovosed ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Ekspertiisitasu Hageja taotles finantsekspertiisi läbiviimist, kuigi menetluse kestel on küll hageja loobunud ekspertiisi tegemisest, siis lõplikuks seisukoht on hagejal, et on finantsekspertiis on vajalik ning palub selle läbiviimist kohtul (II k, lk 4; 26). TsMS § 148 lg 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kooskõlas TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

20(21)

2-13-50157 riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tsiviilasja raames on määratud 16.02.2015 finantsekspertiis (II k, lk 72-74). Kohtu poolt 22.08.2014 määrusega (I k, lk 161-162) on määratud ekspertiisitasu ettemaksuks 1600 eurot. Hageja maksis 26.09.2014 (II k, lk 5) ekspertiisitasuna 800 eurot ning 12.01.2015 (II k, lk 33), teise osa summas 800 eurot. Ekspert on 23.02.2015 (II k, lk 82) teavitanud, et tuleb teha ekspertiis kahe ettevõtte suhtes, mistõttu osutub ekspertiis kallimaks. Kohus kohustas hagejat lisaks maksma ettemaksuna ekspertiisitasu (II k, lk 84). Hageja maksis kolmanda osa 02.märtsil 2014a. summas 2240 (II k, lk 87). Ekspert esitas ekspertiisi teostamise suhtes kaks arvet (II k, lk 139-142). Nimetatud arvete kohaselt läks ekspertiis maksma kokku 5640 eurot koos käibemaksuga. Kohus 29.01.2016 määrusega rahuldanud eksperdi taotluse ning määras ekspertiisi tasuks ettemaksuna tasutud hageja poolt 3840 eurot, mis tuli hüvitada hageja poolt teostatud ettemaksust. Kohus mõistis riigieelarvest välja ekspertiistasu summas 1800 eurot. Kohtumääruses (resolutsioon p. 6) selgitati, et V B poolt tasumata jäetud ekspertiisitasu summas 1800 eurot riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus asja tehtavas lahendis. Antud juhul on kohus määranud, et menetluskulud jäävad hageja kanda. Hageja on taotlenud ekspertiisi teostamist. Ekspertiisi ettemaksust ei jätkunud eksperdikulude hüvitamiseks, mistõttu hüvitati puuduolev summa (1800 eurot) riigieelarvest. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele vähem tasutud eksperditasu summas 1800 eurot, mis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkida selgitusse „V B, tsiviilasi nr 2-13-50157, ekspertiisitasu“ 3 (kolme) kuu jooksul lahendi jõustumisest. Asitõendi tagastamine Tsiviilasja menetluse raames on kohtule ekspertiisi tesotamiseks esitatud TÜ Dart Stuudio (likvideerimsiel) raamatupidamislikud dokumendid. TsMS 289 lg 1 kohaselt pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist tagastatakse asitõend isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub, või antakse üle isikule, kelle õigust sellele on kohus tunnistanud, kui kohus ei määra varasemat tagastamist. Kohus tagastab kostja TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) poolt esitatud raamatupidamislikud dokumendid, mis on nimetatud tsiviilasja III köites lk 172 toodud nimekirjas, pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.