lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-50157/38

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-50157/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1368
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Täisühing Dart Stuudio10732945

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-50157

Tsiviilasi

Vadim Belik hagi TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) vastu hüvituse suuruse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. augusti 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) (registrikood: 10732945), likvideerija Viktor Spitsa, lepinguline esindaja Jana Kaup

esindajad

Vastustaja: Vadim Belik (isikukood: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses on Vadim Belik (hageja) hagi TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) (kostja) vastu hüvituse suuruse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale 01.06.2011 täisühingust lahkumise avalduse, mille rahuldamise kohta tegi kostja 26.08.2011 otsuse. Registripidaja tegi muutmiskande 18.01.2012. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja tasunud hagejale seadusega ettenähtud lahkumishüvitist. Hagejal ei ole võimalik tasumisele kuuluva hüvituse suurust kindlaks teha, kuna kostja esitas äriregistrile puuduliku 2011. majandusaasta aruande. Majandusaasta aruande puuduste tuvastamiseks on vajalik eksperdi kaasamine. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotlevat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on esitanud äriregistrile seadusele vastava 2011. majandusaasta aruande, muuhulgas oli kostja vabastatud konsolideeritud aastaaruande esitamisest. Kostja 01.04.2013 osanike otsusega lõpetati kostja majandustegevus ning alustati likvideerimismenetlus. Seisuga 31.12.2011 oli kostjal kohustusi kogusummas 152 434,90 eurot. Hageja vastutab kostja kohustuste eest solidaarselt teiste osanikega – hageja osa on 50 811,63 eurot (s.o 1/3 150 434,90 eurost). Lahkumishüvituse väljamaksmine saab toimuda juhul, kui ühingul on vara, mida jagada. Hageja lahkumisel olid kostjal hoopis võlad.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.22. aprilli 2014 kohtuistungil määras kohus, et teeb otsuse 15. augustil 2014. Maakohus uuendas
15.augusti 2014 määrusega asja arutamise. Maakohus leidis, et ekspertiisi koostamata või asjatundja arvamuseta ei ole kohtul võimalik asja lahendamise jaoks olulist asjaolu tuvastada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus määras 22. augusti 2014 määrusega, et pooltel tuleb hiljemalt 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest tasuda ekspertiisikulude ettemaks summas 1 600 eurot võrdsetes osades ehk mõlemal 800 euro ulatuses. Pooltel tuleb esitada kirjalikud ettepanekud eksperdi määramise kohta 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et asja lahendamiseks tuleb läbi viia finantsekspertiis. Hageja on taotlenud ekspertiisi läbiviimist juhul, kui esitatud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik ettevõtte väärtust tuvastada. Menetluse käigus nõustus hageja kirjaliku menetlusega ega nõudnud enam ekspertiisi määramist. Maakohus leidis, et ekspertiisi läbiviimine vastab mõlema poole huvidele ning ilma vastava finantsekspertiisita ei ole võimalik antud tsiviilasja lahendada. Ekspertiis tuleb määrata kohtu algatusel ning pooltel tuleb tasuda ekspertiisikulud võrdsetes osades. Vastavalt kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 27.7 p 18 on raamatupidamisekspertiisi hind ühe ettevõtte, organisatsiooni või juriidilise isiku kohta 1 585 eurot. See on orienteeruv ja eelduslik ekspertiisi maksumus. Ettemaksuna tuleb pooltel tasuda 1 600 eurot võrdsetes osades, s.o 800 euro ulatuses kummalgi poolel. Maakohus leidis, et kuna on olemas riiklikult tunnustatud eksperte, kes teostavad finantsekspertiise, tuleb pooltel valida ekspert riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ning esitada oma ettepanek eksperdi määramise kohta kohtule.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
22.augusti 2014 määruse tühistamist.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) puudus maakohtu alus menetluse uuendamiseks. TsMS §-st 230 tulenevalt lasub tõendite esitamise kohustus menetlusosalisel. Kohus võib teha vaid ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja loobus ekspertiisi teostamise taotlusest; 2) võib kohus TsMS § 293 lg 1 kohaselt omal algatusel küsida eksperdi arvamust vaid seadusega määratletud kindlate asjaolude kohta; 3) puudub kohtul õigus kohustada kostjat tasuma ekspertiisikulusid. Kostja vaidles ekspertiisi tegemisele vastu ning leidis, et asja saab lahendada olemasolevate tõendite alusel. Kostjal puuduvad rahalised vahendid ekspertiisikulude tasumiseks – likvideerimisbilansi järgi on kostja kahjum 31 684 eurot; 4) on maakohus jätnud märkimata, millist seadust on maakohus kohaldanud, määrates omal algatusel ekspertiisi ja kohustades kostjat tasuma ekspertiisikulusid; 5) sekkus maakohus ebaseaduslikult hagimenetlusse, rikkudes sellega TsMS § 5.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Vadim Belik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) uuendas maakohus menetluse põhjendatult. Kohus tuvastas, et menetlusosaliste esitatud väited vajavad tõendamist; 2) on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (RPS § 15 lg 1), mille objektiivseks, igakülgseks ja täielikuks hindamiseks on vajalik kostja vara finantsekspertiis. Finantsekspertiis võimaldab tuvastada asja tähtsust omavad asjaolud (kostja vara väärtust seisuga 31.12.2011), mis on lahkumishüvituse määramise aluseks; 3) ei saa maakohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud (TsMS § 436 lg 4). Kostja paljasõnalised väited tuleb tõendada finantsekspertiisi kaudu; 4) andis hageja nõusoleku finantsekspertiisi korraldamiseks, tehes 26.09.2014 ettepaneku eksperdi nimetamiseks ning tasudes ekspertiisikulusid summas 800 eurot vastavalt Viru Maakohtu 22.09.2014 määrusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
7.TsMS § 664 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohus on ebaõigesti TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) määruskaebuse menetlusse võtnud.
8.Määruskaebus on esitatud Viru Maakohtu 22. augusti 2014 määruse peale, millega maakohus nõudis pooltelt ekspertiisikulude ettemaksu mõlemilt summas 800 eurot. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosaliste taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks.

Lähtudes TsMS § 293 lg-st 1 on maakohus ebaõigesti määranud ekspertiisi korraldamise olukorras, kus hageja on menetluse kestel loobunud oma taotlusest (maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kumbki pool ei nõua ekspertiisi määramist). Antud juhul ei esinene TsMS § 293 lg 1 teises lauses märgitatud asjaolu, mis võimaldab kohtul omal algatusel küsida eksperdi arvamust. Määrates omal algatusel ekspertiisi ei ole kohus arutanud pooltega menetluslikku olukorda ega välja selgitanud poolte seisukohti ekspertiisi määramise (sh eksperdikulu ettemaksmise) osas. Kuigi hageja on tasunud kohtu määratud tähtpäevaks talle langenud ekspertiisikulude ettemaksu ning kinnitanud, et soovib asjas ekspertiisi läbiviimist, on kostja jätkuvalt seisukohal, et tema ei taotle ekspertiisi määramist ning seetõttu ei pea ta tasuma ka eksperdikulu pooles ulatuses ette. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on maakohus põhjendamatult nõudnud kostjalt ekspertiisikulu ettemaksu.

9.TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kuluks eksperdikulu. TsMS § 148 sätestab asja läbivaatamise kulude tasumise ning viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Antud juhul on maakohus leidnud, et kohtu algatusel ekspertiisi läbiviimine vastab mõlema poole huvidele, sest ilma vastava finantsekspertiisita ei ole võimalik tsiviilasja lahendada, ning pannud pooltele kohustuse tasuda ekspertiisikulu võrdsetes osades. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna ilma vastava finantsekspertiisita ei ole võimalik tsiviilasja lahendada, siis tuleb pooltel tasuda ekspertiisikulu võrdsetes osades. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Antud asjas on taotlenud kohtult ekspertiisi läbiviimist hageja (kes on küll vastavast taotlusest menetluse kestel loobunud, kui pärast kohtu vaidlustatud määrust on jälle seisukohal, et vajalik on ekspertiis). Seega saaks ekspertiisi läbi viia hageja taotluse alusel ning TsMS § 148 lg 1 kohaselt peaks ekspertiisikulu ette maksma hageja (juhul, kui kostja ei nõustu vabatahtlikult ekspertiisikulu ettemaksu tegema). TsMS § 148 lg-st 4 tulenevalt kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata. Kohus peab pooltega arutama menetluslikku olukorda, selgitamiskohustust täites välja selgitama, kas hageja soovib jätkuvalt ekspertiisi läbiviimist asjas ning vastavalt sellele lahendama ekspertiisikulu ettemaksu küsimuse.
10.TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määruskaebusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS sätetest ei tulene, et määruskaebust oleks võimalik esitada ekspertiisi määramise määruse ning asja läbivaatamise kulude ettetasumise määruse peale (v.a kui kohtu tegevus on sõltuvaks tehtud asja läbivaatamise kulude ettetasumisest, mida antud juhul ei ole tehtud). Kuna Viru Maakohtu 22. augusti 2014 määrus ei ole edasikaevatav, siis on maakohus ebaõigesti määruskaebuse menetlusse võtnud ning määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja