AK avaldus OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2017 määrus pankrotihalduri nimetamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
ajutise
nende Võlausaldaja AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Marek Herm ja Anto Kasak Võlgnik OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) (registrikood 11975532), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.06.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Võtta AK ja OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AK kanda ning mõista temalt OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) kasuks välja menetluskuludena 576 eurot, samuti viivis sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale ei saa määruskaebust esitada (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja § 15 lg 5). Ülejäänud määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.AK (võlausaldaja) esitas 01.03.2017 Harju Maakohtule avalduse OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 10 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel ja taotluse pankrotiavalduse tagamiseks. Avalduse kohaselt 06.10.2014 sõlmisid võlgnik, AMS Investeeringud OÜ, Sumeonöö OÜ, osaühing OGA VISION, osaühing Toom Kauplused (pankrotis), osaühing Kauper, LT ja võlausaldaja kokkuleppe „Seltsingu kokkulepped ja seltsinglaste otsus seltsingu lõpetamise tingimuste kohta“ (kokkulepe), milles nenditi, et pooled tegutsesid ja tegutsevad Tallinnas Merivälja tee 24 hoone kaubanduspinnal ühises äritegevuses seltsinguna ja soovivad nimetatud seltsingut lõpetada. Kokkuleppe p 1.2.3 järgi on Sumeonöö OÜ-l, osaühingul Toom Kauplused (pankrotis), osaühingul Kauper ja võlausaldajal võlgniku vastu kokkuleppeline nõue 383 649,90 eurot. Punkti 1.2.4 järgi kohustub võlgnik korvama täiendavalt võlausaldaja poolt ühistes huvides kolmandate isikute ees võetud kokkuleppelise kohustuse täitmise 100 000 eurot. Punktis 1.2.5 leppisid Sumeonöö OÜ, osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja osaühing Kauper kokku, et lepingu allkirjastamisega nad samaaegselt loovutavad kõik lepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu võlausaldajale kogusummas 483 649,90 eurot (tegelik summa on 483 469,90 eurot, mis nähtub ka lepingu teistest punktidest) ja võlgniku esindaja kinnitab, et on teadlik, et eelviidatud nõue on loovutatud võlausaldajale ning kohustatud isik(ud) täidavad lepingus kokkulepitud tingimustel täitmiseks kuuluva kohustuse võlausaldajale või tema poolt kirjalikult näidatud kolmandale isikule. Kokkuleppe p-s 1.3 selgitas võlgnik, et tema poolt juhitavatel ettevõtetel on planeeritud teha vahetustehing Tallinnas Merivälja tee 24 asuva korteriomandi ja Kloostri tee 6 asuva kinnistu vahetuse kaudu selliselt, et Tallinna linn vahetab temale kuuluva Merivälja tee 24 korteriomandi võlgnikule kuuluva Kloostri tee 6 kinnistu vastu. Punktis 1.4 lepiti kokku, et peale p-s 1.3 nimetatud vahetustehingu toimumist on pooled kohustatud 2 kuu jooksul täitma lepinguga võetud kohustused. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtus, et Tallinna linn sai Kloostri tee kinnistu omanikuks 30.09.2015 ja võlgnik sai Merivälja tee 24 korteriomandi omanikuks samuti 30.09.2015. Kokkuleppe p-s 2 lepiti kokku, et peale Merivälja tee 24 ja Kloostri tee 6 vahetustehingule järgneva Merivälja tee 24 kinnistu müüki, on võlgnik kohustatud hüvitama võlausaldajale või tema poolt kirjalikult näidatud kolmandale isikule ühisest äritegevusest ja/või renoveerimiseks tehtud investeeringutest tulenevalt ja sellega seotult 383 469,89 eurot ning lisaks korvama veel võlausaldaja poolt kolmandate isikute ees võetud kohustusi 100 000 eurot, s.o kokku 483 469,90 eurot. Pooled leppisid kokku, et 25 000 eurot tasutakse tasaarvestusega ning 458 469,90 eurot tasutakse Merivälja tee 24 müügi järgselt 2 kuu jooksul. Merivälja tee 24 korteriomand on võlgniku poolt võõrandatud Merivälja tee 24 OÜ-le 11.11.2015. Võlausaldaja põhinõue tuleneb eelkõige kokkuleppe p-st 2.1. Kokkulepe on konstitutiivne võlatunnistus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1). Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kohustuse täitmise nõue (VÕS § 108 lg 1), mis muutus sissenõutavaks 2 kuu möödumisel Merivälja tee 24 kinnistu võõrandamisest ehk 11.01.2016. Võlausaldaja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates 12.01.2016. 10.06.2016 nõudekirjas palus võlausaldaja võlgnikul kohustus täita 10 päeva jooksul. 23.09.2016 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud, võõrandas oma vara ja muutis end varatuks. Võlgniku vastuväited
2.Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda. Pankrotiavaldus on alusetu, kuna võlausaldajal ei ole võlgniku vastu nõuet. Isegi kui võlausaldajal oleksid pankrotiavalduses nimetatud nõuded, siis vaidlus nõuete üle tuleb
2(9)
lahendada pooleliolevas tsiviilasjas nr 2-16-12615. Kokkuleppe pooled ei ole seltsinguna tegutsenud ja võlausaldaja ei ole seltsingulepingu sõlmimist tõendanud. Kokkulepe ei ole konstitutiivne võlatunnistus. Isegi kui see oleks konstitutiivne võlatunnistus, ei oleks võlausaldajal nõuet, kuna kokkuleppe p-de 1.1, 1.4 ja 2.1.3 järgi oli võlgniku kohustuste tekkimine seotud 6 eeltingimusega: 1) osaühing Kauper kustutab üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse läbi AMS Investeeringud OÜ 10 000 euro ulatuses hiljemalt 01.10.2014 (p 1.1); 2) 15.11.2014 seisuga ei ületa osaühingu Kauper kommunaalteenuste ja allüüri võlgnevuste kogusumma 25 000 eurot (p 1.1); 3) võlausaldaja ja/või osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ on ise või läbi tema poolt organiseeritud mistahes äriühingu kaudu hiljemalt 31.12.2014 lõpetanud igasuguse äritegevuse Merivälja tee 24 kinnistul, lõpetanud üürilepingu ja kolinud üüripinnalt ära ning üle andnud valduse peale kõikide kohustuste täitmist (p 2.1.3 (i)); 4) võlausaldaja ja/või osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ on ise või läbi tema poolt organiseeritud mistahes äriühingu kaudu hiljemalt 15.11.2014 likvideerinud Merivälja tee 24 ruumide kasutamisest tulenevad üüri- ja kommunaalteenustega seotud võimalikud mistahes võlgnevused kokkuleppe p-s 1.1 toodud tingimustel (p 2.1.3 (ii)); 5) võlausaldaja ja/või osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ on ise või läbi tema poolt organiseeritud mistahes äriühingu kaudu hiljemalt Tallinna linna ja OÜ Rootsi Mööbel vahel sõlmitava asjaõigusliku vahetuslepingu sõlmimise ajaks likvideerinud võlad ka temaga seotud Flashtrade OÜ (pankrotis) ja Scandinavian Furniture OÜ võlgnevuste põhivõla osas Osaühingu TAD Logistics ees summas a’ 12 000 eurot (p 2.1.3 (iii)); 6) möödunud on 2 kuud Merivälja tee 24 ja Kloostri tee 6 kinnistute vahetustehingu järgselt toimuvast Merivälja tee 24 kinnistu müügist (p 1.4). Punktides 1.1, 1.4 ja 2.1.3 sätestatud võlgniku võimalike kohustuste tekkimise eeltingimuste täitmise olemasolu peab tõendama võlausaldaja. Pankrotiavalduses on võlausaldaja käsitlenud vaid kokkuleppe p 1.4. Punktides 1.1 ja 2.1.3 sätestatud eeltingimused jäid täitmata. AMS Investeerinud OÜ kinnituse kohaselt ei vähendanud osaühing Kauper 01.10.2014 seisuga oma üüri- ja kommunaalmaksete võlga 10 000 euro võrra. Osaühing TAD Logistics kinnituse kohaselt ei ole Flashtrade OÜ (pankrotis) ja Scandinavian Furniture OÜ oma rahalist kohustust 24 000 eurot täitnud. Seega ei ole võlgnikul tekkinud kokkuleppest kohustusi. Võlausaldaja nõue (100 000 eurot) ja omandatud nõuded (383 649,90 eurot) on seotud reaalsete kuludega. Kokkuleppe p-des 1.2.1, 1.2.2 ja 1.2.4 nimetatud kulusid ei ole tehtud ega tõendatud. Võlausaldaja ei ole 383 649,90 eurost nõuet loovutusega omandanud, kuna kokkuleppe p-s 1.2.4 kirjeldatud loovutamine ei ole kehtiv. Kokkuleppe p-s 1.2 kirjeldatud nõuded (eeldades, et need eksisteerivad) on seltsingulepingust tekkinud nõuded, mida ei saa VÕS §-st 588 tulenevalt loovutada. Lisaks nähtub kokkuleppe p-st 1.2.5, et võlausaldajale on nõude loovutanud mh osaühing Kauper, kellel puudusid loovutatavad nõuded (p-d 1.2.1, 1.2.2 ja 1.2.4). Kuna Sumeonöö OÜ-l ja osaühingul OGA VISION on võlgniku vastu ühine nõue 127 823,30 eurot (p 1.2.2), siis on tegemist ühisvõlausaldajatega, kes saavad nõudeid loovutada ühiselt. Nõude loovutamise kokkuleppe pooleks on ainult Sumeonöö OÜ. Võlgnikul on VÕS § 171 lg 3 alusel õigus osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) poolt võlausaldajale loovutatud 255 646,60 eurone nõue tasaarvestada võlgniku 338 675,88 eurose nõudega osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu, mida on viimase pankrotimenetluses tunnustatud. Võlgniku nõue tuleneb 164 644,67 euro ulatuses 22.12.2010 sõlmitud laenu- ja käenduslepingust ning 174 031,21 euro ulatuses 01.05.2011 sõlmitud rahaliste vahendite tagamise lepingust. Lisaks on võlgnikul õigus võlausaldaja nõudega tasaarvestada vähemalt 123 350,94 eurone nõue võlausaldaja vastu. Tsiviilasjas nr 2-16-12615 esitas võlgnik
3(9)
võlausaldaja vastu vastuhagi 204 966,33 euro saamiseks, mille esemeks olev nõue tuleneb samuti 22.12.2010 laenu- ja käenduslepingust. Arvestades võlgniku õigust tasaarvestada oma nõue osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu, oleks võlgnikul täiendavalt õigus 123 350,94 euro ulatuses tasaarvestada oma nõue võlausaldaja vastu. Pärast seda oleks võlausaldajal võlgniku vastu maksimaalselt 104 472,36 eurone (483 469,90 – 255 646,60 – 123 350,94) nõue, millest tuleks maha arvata 25 000 eurot (p 2.1.1) ja 24 000 eurot (p 2.1.3 (iii)). Seega ei ületa võlausaldaja nõue 55 472,36 eurot, mille tasumiseks on võlgnikul vara. PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolud on tõendamata. Sellest, et tegevust lõpetav võlgnik müüb vara, ei saa järeldada vara hävitamist, peitmist või raiskamist. Arusaamatuks jääb, millist tähendust omab PankrS § 10 lg 2 p 3 seisukohast Osaühingu Edifelt tegevus. Kuna võlgnikul kohustused puuduvad ja tal on vara, siis ei ole ta maksejõuetu. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis 07.06.2017 määrusega võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamata, lõpetas menetluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tagastas võlausaldajale 01.06.2017 esitatud tõendid ja jättis menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus rahuldas menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistes võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 4608 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus jätta rahuldamata tulenevalt PankrS § 15 lg 3 p-dest 1 ja 4. Võlausaldaja ei tõendanud PankrS § 10 lg 2 p 3 sätestatud asjaolusid. Sellest, et võlgnik müüs oma vara, ei saa järeldada vara hävitamist, peitmist või raiskamist. Seadus ei keela äriühingul oma varaga tehingute tegemist. Esile ei ole toodud, et võlgnik oleks võõrandanud oma vara vastusooritust saamata. Võlausaldaja ei nimetanud mitte ühtegi võlgniku toimingut, mida oleks võimalik käsitleda vara hävitamise, peitmise või raiskamisena. Vaidlus puudus, et võlgnik ei võõrandanud kogu vara. Võlgnikule kuulub kinnisasi ja tal on ka rahalisi vahendeid pangakontol. Võlausaldaja ei tõendanud, et võlgnik tegi raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel muutus maksejõuetuks või et võlgnik põhjustas muul viisil tahtlikult oma maksejõuetuse. Võlausaldaja ei tõendanud 06.10.2014 kokkuleppe sõlmimise põhjust ja eesmärki, millised olid lepingueelsete läbirääkimiste asjaolud ja millised olid poolte huvid enda sidumisel sellise kokkuleppega. Eksitav on võlausaldaja väide, et kokkuleppes ei viidata aluskohustustele. Võlausaldaja märkis ise, et kokkuleppe aluseks oli seltsingu lõppemisega seotud vara jaotamisest tekkiv panuste hüvitamiskohustus. Kokkuleppest ei nähtu, et võlgnik oleks vastuväidetest nõudele loobunud. Tõendatud ei ole, et poolte tahe oli siduda end abstraktse kohustusega ehk luua iseseisev kohustus. Poolte tahe siduda end abstraktse kohustusega tuleb tuvastada hagimenetluses, kus tuleb hinnata, kas tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ja hinnata kokkuleppes märgitud võla olemasolu. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuleb kontrollida vastutuse aluste olemasolu. Vastavalt võlgniku vastuväitele võib leping olla ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 alusel näilikkuse tõttu tühine ning TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Nõustuda ei saa võlausaldaja väitega, et isegi kui poolte vahel ei olnud seltsingut, ei muudaks see tühiseks kokkuleppe osa, mille kohaselt võlgnik kohustus võlausaldajale raha maksma. Kokkuleppest nähtuvalt tulenevad võlgniku kohustused seltsingu olemasolust ja selle lõppemisest. Seltsingu puudumisel ei saanud see lõppeda ega toimuda sellest tulenevat panuste ümberjagamist. Hagimenetluses tuleb kokkuleppe poolte vaheline võlasuhe õiguslikult
4(9)
kvalifitseerida selle võlasuhte tegeliku sisu järgi. Lisaks vajab hagimenetluses väljaselgitamist, kas ja millises ulatuses on võlausaldaja nõue võlgniku vastu tasaarvestusega lõppenud. Kohtule esitatud sellekohastele tõenditele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamest. Vaidlus, kas, millises ulatuses ja millisest õigussuhtest tulenev nõue on võlausaldajal võlgniku vastu, samuti kas nõude loovutanud võlausaldajatel oli selle loovutamisel reaalne nõue võlgnik vastu ja kas nõude loovutamine võlausaldajale oli kehtiv, tuleb lahendada hagimenetluses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue. PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses. Praeguses asjas õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi suhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seega jättis kohus ajutise halduri nimetamata. Pärast eelistungit esitatud võlausaldaja tõendid tuli TsMS § 238 lg 3, § 331 lg 1 ja § 436 lg 3 alusel tagastada, kuna need esitati hilinenult. Menetluskulud jäid PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Võlgnik palus võlausaldajalt välja mõista menetluskulud 5951,18 eurot. Maakohus leidis, et võlgniku lepingulise esindaja toimingud on näidatud mahus põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks määraks on 144 eurot (sh käibemaks). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning võlgniku lepingulise esindaja vajalikus ulatuses tehtud toiminguid, oli põhjendatud menetluskuluks 4608 eurot (144 x 32). Määruskaebus
4.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja palub ringkonnakohtul vastu võtta täiendavad tõendid. Maakohus rahuldas vääralt võlgniku tõendite kogumise taotluse, mistõttu pidas kohus vaidlust ekslikult pankrotimenetluse raamidest väljuvaks. Tõendid ei olnud asjakohased, sest kokkulepe on konstitutiivne võlatunnistus ja tõendid olid vormiliselt sobimatud (TsMS § 236 lg 2). Võlausaldaja tõendas PankrS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolu. Samuti tõendas ja põhistas võlausaldaja piisavalt PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolud. 1,5 kuud pärast 21 kinnistu võõrandamist oli võlgnik likvideerimisel ja tal puudus vara. Maakohus leidis ekslikult, et võlausaldaja nõue ei ole selge. Võlausaldaja nõue tuleb lepingust, mille sisu võlgnik ümber ei lükanud. Võlgniku vastuväited olid põhjendamatud ja tõendamata. Võlausaldaja tõendas nõuet võlgniku vastu seltsingu kokkuleppega. Kuna võlgnik ei esitanud tõendeid kokkuleppe kehtivuse ja sisu õigsuse ümberlükkamiseks, ei ole nõude selguse seisukohalt oluline, millise võlatunnistusega on tegemist. Juhul, kui nõue tuleneks deklaratiivsest võlatunnistusest või seltsingu lõpetamise kokkuleppest, piisaks nõude tõendamiseks kokkuleppe esitamisest. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul on vastuväidete ring veelgi piiratum. Vale on maakohtu seisukoht, et kokkuleppe sõlmimise põhjust ja eesmärki, lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid ning poolte huve kokkuleppe sõlmimisel tuleb tõendada täiendavate tõenditega. Võlatunnistuse olemust tuleb hinnata võlatunnistuse enda sisu järgi. Seltsingu kokkuleppest kui konstitutiivsest võlatunnistusest nähtub poolte tahe ja eesmärk luua uus abstraktne kohustus. Maakohus leidis ekslikult, et hagimenetluses tuleb tuvastada, kas poolte vahel oli seltsing ja et seltsingu puudumine võib kaasa tuua kokkuleppe tühisuse. Ebaõige on järeldus, et kui poolte vahel ei olnud seltsingut, ei pruugi eksisteerida ka võlausaldaja nõuet. Arusaamatu on väide, et kokkulepe võib olla näilikkuse tõttu tühine. Kuna kokkulepe on konstitutiivne võlatunnistus,
5(9)
siis varasemate võlausaldajate nõuded ei puutu asjasse. Isegi kui tegemist oleks deklaratiivse võlatunnistusega, peab võlgnik tõendama, et kohustust ei tekkinud. Enamikest vastuväidetest pidi võlgnik olema teadlik juba kokkuleppe allkirjastamise ajal. Nõuete loovutamine oli kehtiv, kuigi võlausaldaja nõue ei sõltu sellest, sest konstitutiivse võlatunnistusega tekkis uus nõue. Pooled leppisid kokku, et võlgnik saab endale kinnistu võõrandamisest saadava tulu, kuid hüvitab selle arvelt teistele seltsinglastele nende tehtud kulud. Sellised nõuded on loovutatavad. Isegi kui poolte vahel oli muu võlasuhe, siis ei kohaldu nõude loovutamise piirangud. Osaühingu OGA VISION väljajäämine lepingu p-st 1.2.5 on viga. Võlausaldaja nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud. Isegi kui võlgniku 378 997,54 eurone tasaarvestuse vastuväide oleks põhjendatud, oleks võlausaldajal ikkagi 104 472,36 eurone nõue pluss viivised. Ka sel juhul oleks tulnud nõude suurus pankrotimenetluses välja selgitada. Võlausaldaja tõendas, et tasaarvestuse tegemine ei ole võimalik. Võlgnikul ei ole võlausaldaja vastu käenduslepingust tulenevat nõuet. Võlausaldaja jääb ka oma varasemate vastuväidete juurde võlgniku nõude osas. TsMS § 662 lg 3 alusel esitab võlausaldaja uuesti 01.06.2017 maakohtule esitatud tõendid ja täiendavalt Pirita Linnaosavalitsuse juhtivspetsialisti MP 05.06.2017 e-kirja. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.05.2017 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta lükkab ümber võlgniku väite, et võlausaldaja tõend on fabritseeritud. JM 01.06.2017 kinnitus tõendab, et JM tegutses LT-ga osaühingu Kauper rendilepingust tulenevate võlgnevuste osas ekirjavahetust pidades kokkuleppe p 2.1.3 (ii) tingimuse täitmise eesmärgil ja et kuni 22.05.2017 istungini võlgnik ei väitnud, et kokkuleppe p 2.1.3 (i) tingimus jäi täitmata. MP 05.06.2017 ekiri tõendab, et täidetud on kokkuleppe p 2.1.3 (i) tingimus. Menetluse edasine käik
5.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata, täiendavad tõendid asja materjalide juurde võtmata ning maakohtu määrus muutmata. Võlgnik palub ringkonnakohtul vastu võtta täiendav tõend.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 07.06.2017 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus rikkus menetlusõigust, rahuldades võlausaldajalt tõendite kogumise taotluse. PankrS § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Pankrotimenetluse algatamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses
6(9)
ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud võlausaldaja etteheide maakohtule tõendite kogumise kohta.
9.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning sama sätte punkti 4 kohaselt, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Nimetatud sätted on suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotimenetluse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.
10.Praeguses asjas on võlausaldaja ja võlgniku vahel vaidlus 06.10.2014 sõlmitud kokkuleppe olemuse ja kehtivuse üle. Võlausaldaja leiab pankrotiavalduses, et 06.10.2014 kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, millest nähtub poolte tahe ja eesmärk luua uus abstraktne kohustus ning mille alusel kohustub võlgnik talle tasuma 483 469,90 eurot. Võlgniku väitel ei ole võlausaldaja konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu tõendanud, samuti on seltsingu kokkuleppes sätestatud võlgniku kohustuste tekkimise eeltingimused täitmata. Lisaks on võlgnik maakohtus esitanud tasaarvestusavalduse alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et võlausaldaja nõue on põhjendatud. Võlausaldaja on 06.10.2014 kokkuleppest tuleneva väidetava nõude vaidlustamiseks esitanud võlgniku vastu ka hagi ning võlgnik vastuhagi (tsiviilasi nr 2-16-12615), mille menetlus ei ole käesolevaks hetkeks jõustunud kohtulahendiga lõppenud.
11.Kuigi asjaolu, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks on hagi kohtusse esitatud, ei too igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või ka ajutise halduri määramata jätmist (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-13, p 14), siis praegusel juhul puudub võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks alus. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seetõttu ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. Vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja kõigi võlgniku võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväidete ja tõendite väljub pankrotiavalduse lahendamise piiridest. Seega tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus jätta rahuldamata PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel.
12.Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
13.Võlausaldaja on määruskaebuse menetluses esitanud täiendavate tõenditena Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.05.2017 teatise võlgniku kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, JM 01.06.2017 kinnituse 14.11.2014 saadetud e-kirja ja maksekorralduse kohta LT-le ning Pirita Linnaosa Valitsuse eelarve juhtivspetsialisti 05.06.2017 e-kirja. Võlgnik on määruskaebuse menetluses esitanud täiendava tõendina võlgniku 12.06.2017 kaebuse Riigiprokuratuurile Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.05.2017 teatisele kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus menetlusosaliste poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
7(9)
14.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Võlgnik esitas 31.07.2017 menetluskulude nimekirja, milles palub võlausaldajalt välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1044 eurot (sh käibemaks) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgniku esindajal kulunud menetlustoiminguteks 7 h 16 min, sh 08.06.2016 nõupidamisele kliendiga 2 h 10 min, 13.07.2017 vastuse koostamiseks määruskaebusele 4 h 51 min ning 31.07.2017 menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 min. Lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks). Võlgnik kinnitas, et kõik nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja palub seetõttu tekkinud kulud välja mõista koos käibemaksuga.
15.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et 08.06.2016 tehtud menetlustoiminguks on nõupidamine kliendiga. Arvestades asjaoluga, et maakohtu 07.06.2017 määrusega jäeti võlgnikule ajutine pankrotihaldur nimetamata, menetlus pankroti väljakuulutamiseks lõpetati ja võlgniku menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus rahuldati osaliselt, on võlgniku lepingulise esindaja nõupidamine kliendiga küll põhjendatud, kuid ajakulu nimetatud toimingu eest tuleb vähendada. Ringkonnakohus leiab, et selle toimingu põhjendatud ajakuluks on 30 min, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et võlgniku lepingulisel esindajal kulus 13.07.2017 vastuse koostamiseks määruskaebusele 4 h 51 min. Arvestades menetlusdokumendi mahtu ning asjaolu, et nii määruskaebuses kui ka vastuses määruskaebusele kordasid menetlusosalised suures osas oma varasemaid seisukohti, peab ringkonnakohus võlgniku esindaja poolt 13.07.2017 tehtud toimingu põhjendatud ajakuluks 3,5 h. Ringkonnakohus leiab, et 31.07.2017 menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).
16.Kogumis peab ringkonnakohus põhjendatuks võlgniku õigusabikulu määruskaebuse menetluses 4 h (0,5 + 3,5) ulatuses. Esindaja töötasu tunnihinna osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja peab põhjendatud tunnihinnaks 144 eurot (sh käibemaks). Arvestades võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suurust ja asjaolu, et võlgnik on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on võlgniku põhjendatud menetluskulude suurus kokku 576 eurot (4 x 144). Vastavalt võlgniku poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Ringkonnakohus jätab avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata 468 euro (1044 576) ulatuses.
17.Vastavalt PankrS § 5 lg 2 võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. PankrS § 15 lg 5 ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata määruskaebus
8(9)
maakohtu ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 on määrus edasikaevatav menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.