lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-2049/54

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-2049/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1936
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 221 lg 2Esindaja esindusõiguse tõendamineTsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-2049/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2022, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2049

Tsiviilasi

A Ku hagi OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx

Tsiviilasja hind

Hagihind 6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx);

esindajad

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marek Herm (ATTELA Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (pankrotis, registrikood 11975532, asukoht Mõõna tee 9, 12112 Tallinn); Kostja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Terje Eipre, e-post [email protected]).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Rahuldada A Ku hagi OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx.
3.Jätta jõusse 12.02.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr xxx kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Menetluskulud

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TSMS § 386Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangud
VÕS § 6 lg 2Hea usu põhimõte
4.
Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.17.01.2018 edastas pankrotihaldur Elin Vilippus hagejale täitmisteate täiteasjas nr xxx. Täidetav nõue on kostja menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu, mille alus on 02.10.2017 ja 18.10.2017 jõustunud kohtulahendid. Eelnevalt oli hageja esitanud 10.10.2017 ja 11.12.2017 kostjale tasaarvestusavaldused ning tasaarvestanud kostja menetluskulude nõuded enda vastu täies ulatuses oma nõudega kostja vastu kattuvas ulatuses.
2.06.10.2014 sõlmisid kostja, A OÜ, B OÜ, OÜ C, D OÜ, OÜ E, L T ja hageja kokkuleppe, mis kannab pealkirja „Seltsingu kokkulepped ja seltsinglaste otsus seltsingu lõpetamise tingimuste kohta“. Seltsingu kokkulepete punktis 2 leppisid pooled kokku, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale või tema poolt kirjalikult näidatud kolmandale isikule kokku 483 469,89 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub summa hagejale peale xxx kinnistu müüki. Pooled leppisid kokku, et 25 000 eurot tasutakse tasaarvestusega ning 458 469,90 eurot tasutakse xxx kinnisasja müügi järgselt kahe kuu jooksul. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et xxx korteriomand on kostja poolt võõrandatud xxx OÜ-le 11.11.2015. Seega muutus hageja 458 469,90 euro suurune nõue kostja vastu sissenõutavaks 11.01.2016. Seda nõuet ei ole täidetud.
3.19.08.2016 esitas hageja kostja vastu hagi eelnimetatud võlgnevuse ja viiviste saamiseks. Hageja nõue oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjana nr 2-16-12615. Asjas nr 2-16-12615 hagi tagamise käigus selgus, et vahetult enne hagi esitamist oli kostja võõrandanud oma 22-st kinnisasjast 21 Osaühingule E ning et kostja arvelduskontodel on raha 1524,29 eurot.
4.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TsMS § 221 lg 2 kohaselt võib kohtulahendi puhul eelnimetatud vastuväidetele tugineda üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja esitab kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusel, et sundtäidetav nõue on tasaarvestatud hageja nõudega kostja vastu. Tasaarvestus on toimunud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hagejal on kostja vastu seltsingu kokkulepetest tulenev täitmisnõue ja viivisenõue. Nii põhinõue kui ka viivisenõue olid Harju Maakohtu menetluses asjas nr 2-16-12615.
5.Tasaarvestusavalduse kehtivust ei mõjuta see, kas pooled sellele tuginevad või mitte. Tasaarvestusavaldus oli selle tegemise hetkel kehtiv ning poolte nõuded lõppesid kattuvas ulatuses tasaarvestuse võimalikkuse hetkest. Hageja palub rahuldada hagi ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et täiteasjas nr xxx hageja suhtes toimuv sundtäitmine ei ole 05.10.2021 seisuga lubamatu, kuna kostja nõue hageja vastu on formaalselt rahuldamata. Hageja väidab hagiavalduses, et ta rahuldas kostja nõude tasaarvestustega, kuid tegelikkuses ei ole kehtivaid tasaarvestusi toimunud. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on hageja vastu tsiviilasjas nr 2-17-3279 tehtud jõustunud kohtulahenditest (st täitedokumentidest) tulenev põhinõue kogusummas 5184 eurot, millele lisanduvad viivised.
7.Kosja nõustub, et hagejal on alates 13.09.2021 kostja vastu Harju Maakohtu poolt 03.02.2020 tsiviilasjas nr 2-16-12615 tehtud ning 13.09.2021 jõustunud kohtuotsusest (st täitedokumendist) tulenev põhinõue 446 469,90 eurot, millele lisanduvad viivised. Kuna kostjal on hageja vastu nõue ning hagejal on kostja vastu nõue, siis on olemas VÕS § 197 lg 1 kirjeldatud tasaarvestuse olukord, st kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma. Tasaarvestuse olukorra tekkimine ei lõpeta poolte vastastikkuseid nõudeid. Poolte vastastikkused nõuded lõppevad vaid juhul, kui üks tasaarvestuse pooltest teeb teisele poolele kehtiva tasaarvestuse avalduse (VÕS § 197 lg 1 teine pool ja § 198). Hageja väidab, et ta tasaarvestas kostja nõude 10.10.2017 ja 11.12.2017 kostjale esitatud tasaarvestuse avaldustega. Hageja tasaarvestuse avaldustest nähtub, et hageja tasaarvestas kostja nõude oma viivisenõudega kostja vastu. Hageja poolt tasaarvestuseks kasutatud viivisenõue näol oli tegemist hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-12615 kostja vastu esitatud hagi esemeks olnud viivisenõudega perioodi 12.01.2016 kuni 18.10.2017 eest. Kostja selgitab, et hageja poolt 10.10.2017 ja 11.12.2017 tasaarvestuse avaldused ei ole kehtivad, kuna hageja ise ei ole tsiviilasjas nr 2-16-12615 nendele tasaarvestuse avalduste kehtivusele tuginenud. Vastupidi, hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-16-12615 kostjalt ka 10.10.2017 ja 11.12.2017 avaldustega tasaarvestatud viivist. Seega leidis hageja tsiviilasjas nr 2-1612615, et tema viivisenõue ei ole 10.10.2017 ja 11.12.2017 tasaarvestuste tõttu vähenenud. Maakohtu poolt 03.02.2020 tsiviilasjas nr 2-16-12615 tehtud otsuse punktis 48 märgitust järeldub, et maakohus ei ole tasaarvestuste tõttu hageja viivisenõuet vähendanud. Seega tuvastati tsiviilasjas nr 2-16-12615, et tasaarvestust ei ole toimunud.
8.Eelnevat arvestades on tekkinud olukord, kus hageja väidab käesolevas tsiviilasjas, et ta on 10.10.2017 ja 11.12.2017 tehtud tasaarvestustega kostja nõude rahuldanud ja selle tõttu on vastavas ulatuses lõppenud ka hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-12615 kostja vastu esitatud viivisenõue, kuid tsiviilasjas nr 2-16-12615 on hageja nõudnud kostjalt oma viivisenõue täitmist tervikuna ning maakohus on hageja viivisenõude ka tervikuna rahuldanud.
9.Kostja leiab, et hageja poolt 10.10.2017 ja 11.12.2017 tehtud tasaarvestused ei ole kehtivad ka VÕS § 200 lg 4 tulenevalt. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-3279 tehtud jõustunud määrustega on tuvastatud, et kostja vaidles hageja nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus hageja nõude üle tuleb lahendada kohtumenetluses. Teisisõnu tuvastasid kohtud tsiviilasjas nr 2-17-3279, et kostja on hageja nõudele esitanud põhjendatud vastuväited ning hageja nõue on ebaselge, kuni selle jõustunud kohtuotsusega rahuldamiseni. Hageja nõuet rahuldav kohtuotsus jõustus alles 13.09.2021. Seega ei saanud hageja kuni 13.09.2021 oma nõuet VÕS § 200 lg 4 tulenevalt kostja nõudega tasaarvestada. Eeltoodule tuginedes on kostja seisukohal, et 13.09.2021 tekkis tasaarvestuse olukord ning hagejal on võimalik kostja nõue tasaarvestada enda nõudega kostja vastu, kuid tasaarvestust ei ole toimunud. Alternatiivselt on 10.10.2017 ja 11.12.2017 tasaarvestuse avaldustele tuginemine hea usu põhimõttega vastuolus (VÕS § 6 lg 2). Hageja on käitunud vastuoluliselt väites selles tsiviilasjas, et ta on kostja nõude tasaarvestanud ja seetõttu

on osaliselt lõppenud ka tema viivisenõue, kuid nõudes samal ajal tsiviilasjas nr 2-1612615 oma viivsenõude täielikku rahuldamist. Sisuliselt soovib hageja, et kostja täidaks hageja viivisenõude osaliselt kahekordselt – esiteks 10.10.2017 ja 11.12.2017 tasaarvestuse kaudu ja seejärel tsiviilasjas nr 2-16-12615 tehtud otsuse täitmise kaudu. Kohtuotsuse põhjendused

10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Asjas puudub vaidlus, et 17.01.2018 edastas pankrotihaldur Elin Vilippus hagejale täitmisteate täiteasjas nr xxx (dtl 6). Täidetav nõue on kostja menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu, mille alus on 02.10.2017 ja 18.10.2017 jõustunud kohtulahendid. Nõude sisu on 5184 eurot ja lisanduv viivis.
12.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks, kuna hageja on kostja nõude tasaarvestanud. Hageja esitas 10.10.2017 ja 11.12.2017 kostjale tasaarvestusavaldused (dtl 422-425).
13.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ning leiab, et kostjal esineb alus nõuda sundtäitmist ja sundtäitmine ei ole lubamatu, kuna kostja nõue hageja vastu on formaalselt rahuldamata.
14.Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt on TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
15.Kohus märgib, et antud juhul on hageja tuginenud kooskõlas TMS § 221 lõikega 1 asjaolule, et kostjal hageja suhtes olev nõue on tasaarvestatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tuvastamist leidnud, et kostjal on hageja vastu jõustunud kohtulahenditest tulenev nõue summas 5184 eurot, millele lisandub viivis. Samas on tsiviilasjas nr 2-16-12615 jõustunud kohtulahendiga kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 446 469,90 eurot, millele lisanduvad viivised (dtl 561-604). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tegemist olukorraga, kus hagejal on kostja suhtes suurem sissenõutavaks muutunud nõue, kui kostjal hageja suhtes, mistõttu on hagejal kostja vastu tasaarvestatav nõue ning kooskõlas TMS § 221 lõikega 1 esineb alus hagi rahuldamiseks.
16.Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on asunud seisukohale, et hageja tasaarvestus ei ole kehtiv, kuna hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-16-12615 samale tasaarvestusele tuginenud ning on nõudnud kostjalt viiviste tervikuna väljamõistmist, sealhulgas 10.10.2017 ja 11.12.2017 avaldustega tasaarvestatud viivist. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus kogu viivist tsiviilasja nr 2-16-12615 raames nõuda, kuna kostja oli hageja nõudele tervikuna vastu vaielnud ega tunnistanud hageja tasaarvestuse avaldusi ilma jõustunud kohtulahendita. See aga ei tähenda, et hageja tasaarvestuse avaldused ei oleks alates nende tegemisest kehtivad. Kohtu hinnangul ei olnud see vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna hageja vajadus kogus nõue kohtumenetluses tervikuna esitada tulenes üksnes asjaolust, et kostja vastavat nõuet

väljaspool kohtumenetlust ei tunnistanud. Seega on kohus seisukohal, et kostja nõue, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-17-3179 tehtud määrusest, on lõppenud alates hageja 10.10.2017 tasaarvestusavalduse tegemisest summas 4608 eurot ja kostja nõue, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-17-3279 tehtud määrusest, on lõppenud alates 11.12.2017 tasaarvestusavalduse tegemisest summas 576 eurot.

17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb kooskõlas TMS § 221 lõikega 1 rahuldada ning sundtäitmine täiteasja nr xxx tuleb lubamatuks tunnistada, kuna hageja on kostja nõude kehtivalt tasaarvestanud.
18.Kohus on käesolevas asjas 12.02.2018 määrusega kohaldanud hagi tagamist. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb kooskõlas TSMS § 386 lõikega 4 jätta jõusse 12.02.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxx kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, 5 alusel on hagihind 6000 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et menetluskulude kostja kanda jätmine on ebaõiglane. Antud juhul tulenes hageja vajadus kohtusse pöördumiseks üksnes asjaolust, et kostja ei tunnistatud hageja tasaarvestuse avalduse põhjendatust ega loobunud sundtäitmise nõudest väljapool kohtumenetlust.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium