Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

tähelepanuta. Kohus ei täitnud ka tsiviilkohtumenetluse (TsMS) §-s 3111 sätestatud nõudeid, kui ei toimetanud kostjale I dokumente kätte elektrooniliselt. Lisaks ei olnud hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaolude osas õiguslikult põhjendatud. 29.11.2016 kaja täpsustustes palus kostja I lisaks menetluse taastamisele jätta hagi läbivaatamata, sest kostja I alaline elukoht oli Tšehhis, mistõttu ei olnud Eesti kohus pädev asja arutama.

huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Pankrotivõlgnik võõrandas kinnisasjad 2012. aasta oktoobris ja novembris, s.t vähem kui kaks aastat enne ajutise halduri määramist ja pärast võlausaldaja nõude kättesaamist tasuta lähikondsetele, n.o abikaasale (kostja I), äripartnerile (kostja II) ja ühingule, mille juhatuse liige oli pankrotivõlgnik (kostja III). Tehingud tehti eesmärgiga vältida võlausaldajate nõuete rahuldamist, kusjuures võlausaldajate huvide kahjustamise tingimus on täidetud juba siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust. Kostja I vastuväite osas, et hagi ei allunud Eesti kohtule, märkis kohus, et praegusel juhul kehtestas kohtualluvuse reeglid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1346/2000 ehk maksejõuetusmenetluse määrus. Maksejõuetusmenetluse määruse artikli 3 lg 1 alusel olid maksejõuetusmenetluste algatamiseks pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Võlgniku pankrotimenetlus algatati Eestis, sest siin asus tema põhihuvide kese. Euroopa Kohus on selgitanud, et maksejõuetusmenetluse määruse artikli 3 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohtud, mille territooriumil algatati maksejõuetusmenetlus, on pädevad arutama maksejõuetusel põhinevat tagasivõitmise hagi isiku vastu, kelle elukoht on teises liikmesriigis. TsMS § 97 lg 1 kohaselt võib hagi mitme kostja vastu esitada hageja omal valikul ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi. Seega allub hagi Eesti kohtutele. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 59 alusel saavad abikaasad juhul, kui vähemalt ühe abikaasa elukoht on Eestis või kui vähemalt üks abikaasa tegeleb Eestis majandus- või kutsetegevusega, kolmandate isikute suhtes Eesti õigusest erinevatele varalistele õigustele tugineda üksnes juhul, kui kolmas isik sellest õigussuhte tekkimise ajal teadis või pidi teadma. Abieluvaraleping sõlmiti Venemaal ja hagi esitamise ajal oli vähemalt ühe abikaasa (võlgniku) elukohaks Eesti. Abieluvaralepingut ei olnud Eestis registreeritud ega notariaalselt tõestatud, mistõttu ei saanud kostja I tugineda Venemaal sõlmitud abieluvaralepingus kokku lepitud varaliste suhete režiimile. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel ei olnud kostja I taotlus menetluse taastamiseks põhjendatud ja tuli jätta rahuldamata. Määruskaebus

põhjendatus oli kontrollimata. Samuti jättis kohus lahendamata taotluse hagi läbivaatamata jätmise kohta väära kohtualluvuse tõttu. Kohus tuvastas valesti, et kostja I vastu saab hagi esitada Eesti kohtusse. Vastus määruskaebusele

Nõuded kajale on sätestatud TsMS §-s 416. Kajas peavad sisalduma viide otsusele, mille peale kaja esitatakse, avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja ja asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja

arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Maakohus tegi 07.11.2016 avalduse käiguta jätmise määruse (II kd lk 36), milles tõi puudustena välja muuhulgas asjaolud, et kostja I ei märkinud kajas, mis takistas tal hagile vastamast ja koos kajaga ei esitanud kostja I vastust hagiavaldusele. Ühtlasi hoiatas kohus TsMS § 3401 lg-s 2 kirjeldatud tagajärgede eest. Kostja I, hoolimata kohtu poolt korduvalt puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamisest (nt II kd lk 42), nõuetekohast vastust koos kajaga ei esitanud. Kostja I kirjeldatud põhimõte, et kostja ei pea senikaua, kuni hageja ei ole esitanud dokumente oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks, praegusel juhul ei kohaldu. Nimelt esitas hageja korrektselt vormistatud hagiavalduse koos lisadega, mistõttu võttis kohus selle 21.04.2015 menetlusse (I kd lk 123-124). Kostja I abstraktsed väited, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue ei ole tõendatud, eelnevalt kirjeldatud väiteid põhjendamata, ei vabastanud kostjat I vastuse esitamise kohustuses. Seega tuvastas maakohus õigesti, et kaja ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Vastuseks määruskaebuses toodud muudele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja I leidis, et praegusel juhul esinesid asjaolud, mistõttu ei saanud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha, n.o hagi võeti ebaõigesti menetlusse (TsMS § 407 lg 5 p 22) ja hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud (TsMS § 407 lg-d 1 ja 6). Ringkonnakohus nõustub mõlema väite osas maakohtuga. Praegusel juhul ei saanud kohtualluvust kontrollida mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I bis määrus) järgi, vaid seda tuli teha Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse määrus) järgi. Viimase õigusakti artikkel 6 lg 1 järgi hagid, mis tulenevad otseselt maksejõuetusmenetlusest või on sellega tihedalt seotud, nt võlgniku vara tagasivõitmise hagid, alluvad selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on algatatud asjaomane maksejõuetusmenetlus kooskõlas artikliga 3. Kuivõrd praegusel juhul oli võlgniku põhihuvide kese Eestis, mistõttu oli tema maksejõuetusmenetlus algatatud Eestis, tuli Eestis menetleda ka kõik nn teisesed maksejõuetusmenetlused, sh tagasivõitmise hagid, sõltumata kostja I alalisest elukohast. Maakohus on korrektselt 25.04.2017 määruses tuvastanud hagi õigusliku põhjendatuse. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtub kohus kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks (Riigikohtu 25.02.2015 määrus nr 3-2-1-162-14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavaldus oli veenev ning õiguslikult põhjendatud. Seega ei esinenud praeguses asjas asjaolusid, mille tõttu oleks tagaseljaotsuse tegemine olnud keelatud. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja I väidet, et tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kostja I oli seisukohal, et mõjuv põhjus hagivastuse esitamata jätmiseks seisnes selles, et kohus ei lahendanud kostja I taotlust pikendada vastuse andmise tähtaega, rikkudes sellega menetlusõigusnorme. TsMS § 422 lg 1 järgi on hagile vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu ei saanud isik hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Loetelu ei ole ammendav. Riigikohus on 03.05.2017 määruses nr 3-2-1-21-17 selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks võib olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnevalt kirjeldatud mõjuva põhjusena käsitletav menetlusõigusnormi rikkumine maakohtu poolt kostja I 27.04.2016 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks lahendamata jätmisel. Sellises olukorras oleks mõistlikult oodatavat hoolsust

järgiv menetlusosaline tundnud huvi kohtu seisukoha vastu enda taotlusele ning koostanud ja esitanud kohtule vastuse nii kiiresti kui võimalik, arvestades asjaolu, et kohus andis 21.04.2015 määrusega (I kd lk 123-124) kostjatele tähtaja vastuse esitamiseks 15 päeva alates menetlusdokumendi kättesaamisest ja ei lahendanud viidatud tähtaja jooksul kostja I taotlust. Kusjuures kohtu määratud tähtaja pikendamine poole taotlusel on kohtu õigus, mitte kohustus. Seega ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kostja I 27.04.2016 taotluse lahendamata jätmine kohtu poolt põhjustada nelja kuu jooksul hagile reageerimata jätmise. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist vaid siis, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Praegusel juhul ei esitanud kostja I kaja õiges vormis ja samuti oli põhistamata mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks, mistõttu jättis maakohus õigesti kaja rahuldamata. Lõpetuseks võtab kohus seisukoha kostja I väite osas, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei toimetanud kostjale I materjale kätte elektrooniliselt TsMS § 3111 alusel. Menetlusdokumente on võimalik kätte toimetada mitmel erineval moel: kohturuumides, elektrooniliselt, postiteenuse osutaja vahendusel, tähitud kirjaga jne. Praegusel juhul toimetati kostjale I hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte tähitud kirjaga TsMS § 313 alusel (I kd lk 184). Menetlusdokumentide kättesaamist kinnitas kostja I isiklikult (I kd lk 185). Ühtlasi sisaldasid menetlusdokumendid hoiatust, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud (I kd lk 124). Seega olid hagimaterjalid, menetlusse võtmise määrus koos hoiatusega tagaseljaotsuse tegemise eest kostjale I korrektselt kätte toimetatud. Maakohus kirjeldatud osas menetlusõiguse norme ei rikkunud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 169 lg 2 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja I kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.