lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-2681/28

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-2681/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1524
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E ES TI V AB AR I I G I N I M EL

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht

16. august 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-2681

Tsiviilasi

Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennok’i hagi Xxxx, Xxxxja OÜ Xxxxvastu tehingute tagasivõtmiseks

Tsiviilasja hind

35 331,27 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: pankrotihaldur Oliver Ennok (IK37708280298; asukoht: AB Varul AS; Ahtri 6a, Tallinn 10151) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martti Peetsalu (e-post: [email protected]) Kostja 1: Xxxx (sünd. xxxx.a: elukoht: xxxx; epost: xxxx) Kostja 2: Xxxx(sünd. xxxx.a; elukoht: xxxx) Kostja 3: XxxxOÜ (reg.kood: xxxx; asukoht: xxxx)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

Rahuldada Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennok’i hagi Xxxx, Xxxxja OÜ Xxxxvastu tehingute tagasivõtmiseks tagaseljaotsusega.

Tunnistada kehtetuks Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (sündinud xxxx) vahel 13.11.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr xxxx), millega Xxxxandis Xxxx ́le üle ühisomandiosa omandi talle kuuluvast korteriomandist Xxxx (registriosa nr xxxx);

Tagastada Xxxx omandis olev korteriomand Xxxx Xxxxja Xxxx ühisomandisse ning selleks kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx II jakku kolmandale järjekohale 22.11.2012 tehtud omanikukanne Xxxx kasuks ning ühisomanikena sisse kanda Xxxxja Xxxx;

Tuvastada, et Xxxxon kohustus anda nõusolek punktis 1.2 nimetatud

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega;

Tunnistada kehtetuks Xxxxja Xxxx ning Xxxxsündinud (xxxx) vahel 11.10.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (kinnistu lepitusmenetluse käigus üleandmise leping ja asjaõigusleping nr xxxx), millega Xxxxja Xxxx andsid Xxxxüle Xxxxasuva kinnistu (registriosa nr xxxx);

Tunnistada kehtetuks Xxxxja XxxxOÜ (registrikood xxxx) vahel 25.10.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (kinnistu kinkeleping ning asjaõigusleping nr xxxx), millega Xxxxandis XxxxOÜ-le üle Xxxxasuva kinnistu;

Tagastada XxxxOÜ omandis olev kinnistu asukohaga Xxxxasuva kinnistu Xxxxomandisse ning selleks kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx II jakku neljandale järjekohale 31.10.2012 tehtud kanne XxxxOÜ kasuks ning omanikuna sisse kanda Xxxx;

Tuvastada, et XxxxOÜ-l on kohustus anda nõusolek punktis 7 nimetatud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Mõista Xxxx, Xxxxja OÜ-lt XxxxXxxx(pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennok’i kasuks välja menetluskulu 2843,16 eurot (1000 eurot riigilõiv + tõlketeenuse ja registriväljavõtete eest 1123,16 eurot + õigusabikulud 720 eurot). Jätta rahuldamata hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1675 euro ulatuses (õigusabikulu).

Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected])

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

2 (5)

üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 21.04.2015 kohtumäärusega. Kostja 1 on kohtule kinnitanud hagiavalduse ja tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumääruse kättesaamist 19.04.2016, kostjale 2 on menetlusdokumendid kätte toimetatud 30.05.2015 isiklikult allkirja vastu ja kostja 3 on kohtule kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist 05.05.2015 (lisaks nähtub AET kinnitus 10.11.2015). Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt sisulist vastust hagiavaldusele esitanud, seega rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

1.Tunnistada kehtetuks Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (sündinud xxxx) vahel 13.11.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr xxxx), millega Xxxxandis Xxxx ́le üle ühisomandiosa omandi talle kuuluvast korteriomandist Xxxx (registriosa nr xxxx);
2.Tagastada Xxxx omandis olev korteriomand Xxxx Xxxxja Xxxx ühisomandisse ning selleks kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx II jakku kolmandale järjekohale 22.11.2012 tehtud omanikukanne Xxxx kasuks ning ühisomanikena sisse kanda Xxxxja Xxxx;
3.Tuvastada, et Xxxx on kohustus anda nõusolek punktis 1.2 nimetatud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega;
4.Tunnistada kehtetuks Xxxxja Xxxx ning Xxxxsündinud (xxxx) vahel 11.10.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (kinnistu lepitusmenetluse käigus üleandmise leping ja asjaõigusleping nr xxxx), millega Xxxxja Xxxx andsid Xxxxüle Xxxxasuva kinnistu (registriosa nr xxxx);

3 (5)

5.Tunnistada kehtetuks Xxxxja XxxxOÜ (registrikood xxxx) vahel 25.10.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (kinnistu kinkeleping ning asjaõigusleping nr xxxx), millega Xxxxandis XxxxOÜ-le üle Xxxxasuva kinnistu;
6.Tagastada XxxxOÜ omandis olev kinnistu asukohaga Xxxxasuva kinnistu Xxxxomandisse ning selleks kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx II jakku neljandale järjekohale 31.10.2012 tehtud kanne XxxxOÜ kasuks ning omanikuna sisse kanda Xxxx;
7.Tuvastada, et XxxxOÜ-l on kohustus anda nõusolek punktis 6 nimetatud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on tõlgikulud ja p 2 kohaselt dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 1000 eurot, TsMS § 143 p 1-2 kohaselt registriväljavõtete ja tõlkekulud 1123,16 eurot ning TsMS § 144 p 1 kohaselt õigusabikulud 2395 eurot, kokku 4518,16 eurot käibemaksuta. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu, samuti asjaolu, et hageja lepingulise esindaja tegevus tsiviilasjas on piirdunud peale hagiavalduse esitamist kostjate kontaktandmete selgitamisega ning menetlusdokumentide tõlkimisega, siis ei pea kohus põhjendatuks õigusabikulu rohkem, kui 6 h ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat Martti Peetsalu tunnitasuga 150 eurot. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja vandeadvokaadi Martti Peetsalu kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem, kui 120 eurot käibemaksuta. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hageja õigusabi 720 euro ulatuses (6h x 120 eurot= 720 eurot) ja jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 1675 euro ulatuses. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1000 eurot, mis

4 (5)

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu määraga (hagilt hinnaga 35 331,27 eurot tuli tasuda riigilõivu 1000 eurot). Kohus on seisukohal, et 19.02.2015 hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata. Registriväljavõtted ja tõlkekulud on TsMS § 143 p 1-2 kohaselt kohtukulud. Tsiviilasja materjalide järgi on hageja tõlketeenuse ja registriväljavõtete eest tasunud kokku 1123,16 eurot, mis tuleb samuti hageja menetluskuluna kindlaks määrata. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 1000 eurot, tõlketeenuse ja registriväljavõtete eest 1123,16 eurot ja õigusabikulud 720 eurot, kokku 2843,16 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja