nende Hageja: OÜ HT Management (registrikood 10408088, asukoht Luige 14, 13426 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Soop (Advokaadibüroo Narlex, C.R. Jakobsoni 3-2A, 10128 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: Aktsiaselts POOHTECH (registrikood 11257334, asukoht Akadeemia tee 15b, 12618 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter (Advokaadibüroo COBALT, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; epost: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.2017.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Soop Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ HT Management hagi Aktsiaselts POOHTECH vastu osaliselt.
2.Tunnistada kehtetuks Aktsiaselts POOHTECH 28.12.2016.a üldkoosoleku otsused Xxxx puudutavates osades, s.o: a) esitada AS Poohtech poolt nõue Xxxx vastu kahju hüvitamiseks AS-ile Poohtech tulenevalt AS Poohtech ja Ridango AS vahel sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisest alates 31.12.2013.a (päevakorra punkt 1); b) esitada politseile avaldus seoses Xxxx osas tuvastatud minetustega AS Poohtech ja Ridango AS juhtimisel (päevakorra punkt 2); c) määrata AS Poohtech esindajaks õigusvaidlustes Xxxxga Advokaadibüroo COBALT OÜ (päevakorra punkt 3); d) aktsionär Activity OÜ võtab kohustuse hüvitada aktsiaseltsile Poohtech kahju, mis tekib Xxxx vastu nõude esitamise ja rahuldamata jäämise tagajärjel (sh hüvitab Activity OÜ aktsiaseltsi Poohtech poolt vaidluste kaotamise korral AS-le Poohtech nii AS Poohtech poolt kantud õigusabikulud ja muud menetluskulud kui ka vastaspoolte kasuks AS-lt Poohtech välja mõistetud õigusabi- ja muud menetluskulud) (päevakorra
3.Ülejäänud osas jätta OÜ HT Management hagi Aktsiaselts POOHTECH vastu rahuldamata.
4.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ HT Management esitas 28.03.2017.a kohtule hagi Aktsiaselts POOHTECH vastu tuvastada Aktsiaselts POOHTECH 28.12.2016.a üldkoosoleku otsuste puudumine, alternatiivselt tuvastada Aktsiaselts POOHTECH 28.12.2016.a üldkoosoleku otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada Aktsiaselts POOHTECH 28.12.2016.a üldkoosoleku otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.12.2016.a kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek, millisel osalesid kõik aktsionärid. Hageja hääli koosoleku kvoorumi sisse ei loetud, kvoorumisse loeti vaid aktsionäri Activity OÜ hääled, kes hääletas kõigi 28.12.2016.a üldkoosoleku otsuste poolt. Hageja esitas kirjalikult oma vastuväited toimunud üldkoosolekul. Koosolekul osalenud hagejal ei lastud hääletada koosoleku juhataja poolt, seega puudub koosolekul osalenud aktsionäri hääl (tahteavaldus) ning otsuse vastuvõtmise tingimused pole täidetud. Hääleõiguspiiramine ei tulene seadusest kogu koosoleku kvoorumi määramiseks. Kuna kõik aktsionärid olid üldkoosolekul kohal, oli kvoorum kõikide aktsionäride hääled. Kuna üldkoosoleku päevakorras polnud punkte nõuete esitamiseks hageja vastu, puudus seadusest tulenev alus ka eraldi päevakorrapunktide all hääleõiguse piiramine tulenevalt ÄS § 303 lg 1. Otsused kõikide isikute osas oleks pidanud olema eraldi hääletusel. Samuti puudub tsiviilõiguslik alus samastada füüsilist isikut äriühinguga. Kuna ühe aktsionäri tahteavaldus on puudu, pole otsust ja seega pole võimalik tuvastada otsuse tühistust ega kehtetust, vaid õigussuhte puudumist. Juhul kui kohus peaks mingil põhjusel õiguslikult leidma, et otsused on olemas (tahteavaldused), siis palub hageja tuvastada otsuste tühisus, kuna rikutud on oluliselt avalikku huvi, aktsionär ei ole ebaseaduslikult saanud teostada oma peamist õigust, hääletada üldkoosolekul erinevate otsuste osas. Juhul kui kohus peaks mingil põhjusel õiguslikult leidma, et puudub alus tühistamiseks, vaid tegemist on kehtetuks tunnistamise alusega (ÄS § 302 lg 1), siis palub hageja tunnistada kehtetuks taotletud üldkoosoleku otsused, kuna otsus on seadusevastne üldkoosoleku kvoorumi, sh otsuste hääletamiseks määratud häälte ebaõige määramise tõttu ning otsustamisel ei olnud tegemist AS-i Poohtech enda nõuetega. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulu summas 1 828,20 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kõik 28.12.2016.a aktsionäride üldkoosoleku päevakorrapunktid puudutasid seltsi endise juhatuse liikme Xxxxja endise nõukogu liikme Xxxxvastu nõuete esitamist. 28.12.2016.a üldkoosolekul otsustamisele
tulnud küsimused puudutasid kõik selle hindamist ja kontrollimist, milline on aktsionäri OÜ HT Management ja esindaja Xxxxtegevus seltsi juhatuse liikmena ning otsustati Xxxxvastu nõude esitamist. Seega tuligi piirata aktsionäri OÜ HT Management hääleõigust. Hageja tugines üldkoosolekul üksnes vastuväitele, et hääleõigus peab tal olema seetõttu, et lisaks temaga seotud isikule otsustatakse nõude esitamist ka teise isiku vastu. Kuivõrd kõigi otsuste poolt hääletas aktsionär Activity OÜ, siis oli kõigi otsuste poolt 100 % hääleõiguslike aktsiatega esindatud häältest ja seega oli kõigi otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus saavutatud. Koosolekul osalenud aktsionäride enamuse tahteavaldus oli olemas ja puudub alus tuvastada otsuste puudumist, tühisust või neid kehtetuks tunnistada. Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele, justkui aktsionäri OÜ HT Management hääled tuli arvata kvoorumisse seetõttu, et ta oli vaidlusteta kohal ning allkirjastas ka osalejate nimekirja. Koosolekul osalemine ja osalejate nimekirja kandmine ei välista ÄS § 303 lg 1 kohaldamist ja aktsionäri hääleõiguse piiramist. Antud juhul kogu koosolek muuga ei tegelenudki kui nõuete esitamise otsustamisega. Seega on alusetu ka hageja väide, justkui hageja häälte kogu koosoleku kvoorumist väljaarvamine ei oleks õige. Üldkoosoleku protokolli kohaselt päevakorrapunktides 1 ja 2 hääletas hageja kaasa, hääletades otsuste vastu. Tema hääli küll ei arvatud ÄS § 303 lg 1 alusel kvoorumi hulka hääletustulemuste määramisel. Ebaõige on hageja väide, justkui kostja 28.12.2016.a üldkoosolekul otsustati esitada nõudeid seonduvalt kolmanda osapoole Ridango AS tegevusega ning seetõttu kostja aktsionärid selles osas midagi otsustada ei saakski. Tegemist oli selgelt kostja enda tegevusega seotud nõudega. Üldkoosolekul hääleõiguse piiramine ei ole kuidagi vastuolus avaliku huviga ning otsused ei ole ka seadusega vastuolus. Hääleõiguse piiramine oli seaduslik ning see oligi ainus võimalus tagada, et nõuded hageja ja tema ainuomaniku vastu ei jääks aktsiaseltsi poolt esitamata ja seltsi õigused ei jääks kaitsmata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 4 622,40 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 17.05.2017.a kohtumääruses (t/l 57) kui ka 06.06.2017.a kohtuistungil (t/l 87-88).
5.Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja aktsionär (t/l 5). Samuti ei ole vaidlust selles, et 28.12.2016.a toimus kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek, millel osalesid kostja aktsionärid Activity OÜ (50 % aktsiatest) ja HT Management OÜ (50 % aktsiatest) (t/l 13).
6.Kohtule esitatud kostja 28.12.2016.a toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused: 1. esitada AS Poohtech poolt nõue Xxxx ja Xxxxvastu kahju hüvitamiseks AS-le Poohtech tulenevalt AS Poohtech ja Ridango AS vahel sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisest alates 31.12.2013. 2. esitada politseile avaldus seoses Xxxx ja Xxxxosas tuvastatud minetustega AS Poohtech ja Ridango AS juhtimisel. 3. määrata AS Poohtech esindajaks õigusvaidlustes Xxxxga ja XxxxAdvokaadibüroo COBALT OÜ.
4.Aktsionär Activity OÜ võtab kohustuse hüvitada aktsiaseltsile Poohtech kahju, mis tekib Xxxx ja Xxxxvastu nõude esitamise ja rahuldamata jäämise tagajärjel (sh hüvitab Activity OÜ aktsiaseltsi Poohtech poolt vaidluste kaotamise korral AS-le Poohtech nii AS Poohtech poolt kantud õigusabikulud ja muud menetluskulud kui ka vastaspoolte kasuks AS-lt Poohtech välja mõistetud õigusabi- ja muud menetluskulud) (t/l 9-13).
7.Hageja tugineb oma hagis esmalt seisukohale, et 28.12.2016.a toimunud Aktsiaselts POOHTECH üldkoosolekul ei võetud vastu otsuseid, kuivõrd hageja hääli ei loetud kvoorumi hulka ja hagejal ei võimaldatud hääletada. Lisaks on hageja otsuste puudumise tuvastamise nõudele esitanud kohtule üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamise või alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamise nõude. Kohus käsitleb allpool igat nõuet eraldi. Esmalt annab kohus hinnangu hageja nõudele otsuste puudumise kohta ning seejärel otsuste tühisuse tuvastamisele ning kehtetuks tunnistamisele.
8.Äriseadustiku (ÄS) § 299 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud ulatuses eri liiki aktsiate omanike nõusolek.
9.Kohtule esitatud kostja 28.12.2016.a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokollist ja selle lisast nähtub, et koosolekule on registreerinud Activity OÜ, kellele kuulub 50 % kostja aktsiakapitalist ja hageja HT Management OÜ, kellele kuulub 50 % kostja aktsiakapitalist (t/l 9-15). Seega osalesid kostja üldkoosolekul mõlemad aktsionärid. Protokolli kohaselt ei arvestatud kõikide otsuste hääletamisel aktsionäri OÜ HT Management hääli.
10.Riigikohus on 11.06.2014.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-55-14 punktis 23 leidnud, et otsust saab vaidlustada põhjendusega, et aktsionäride üldkoosolekul on hääled antud ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut rikkudes, üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu ÄS § 302 lg 1 alusel.
11.Sellest tulenevalt puudub antud juhtumil alus tuvastada vaidlustatud üldkoosoleku otsuste puudumine, kuivõrd hagejal on õigus vaidlustada 28.12.2016.a kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid selliselt, et palub tunnistada need kehtetuks. Seega jääb rahuldamata hageja nõue tuvastada vaidlustatud üldkoosoleku otsuste puudumine.
12.ÄS § 3011 lg 1 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui: 1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud; 4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.
13.Hageja on arvamusel, et kostja 28.16.2016.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kuivõrd rikutud on olulist avaliku huvi seaduse normi, s.o aktsionär ei ole seaduslikult saanud teostada oma peamist õigust, hääletada üldkoosolekul erinevate otsuste osas (t/l 3 p. 13). Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole hääleõiguse piiramine vastuolus avaliku huviga. Hageja sellised järeldused on käesoleval juhul meelevaldsed.
14.Aktsionäri hääleõiguse piiramise võimalus on seaduses ettenähtud äriühingu huvide kaitseks ning asjaolu, et hageja ei saanud vastavalt seaduse sättele hääletada, ei muuda üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks. Seega jääb rahuldamata ka hageja nõue tuvastada vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tühisus. Kohus selgitab, et häälte arvestamata jätmine saab olla aluseks tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks (vaata käesoleva kohtuotsuse punktid 10 ja 11).
15.ÄS § 302 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 2981
1.lõikes või § 2982 1. lõikes sätestatud viisil üldkoosolekul osalev aktsionär võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.
16.Hageja on esitanud 28.12.2016.a kostja üldkoosolekul vastuväited vastuvõetud otsustele ning need on protokollitud (t/l 9-13, 17-19). Seega on täidetud eeldus nõuda hagi alusel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist.
17.ÄS § 317 lg 8 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.
18.Kostja nõukogu on 27.12.2016.a koosolekul otsustanud panna seltsi aktsionäride üldkoosolekul hääletusele nõude esitamise otsustamine endise Aktsiaselts POOHTECH juhatuse liikme Xxxxvastu ning määrata õigusvaidluses seltsile esindaja (t/l 78).
19.ÄS § 298 lg 1 sätestab üldkoosoleku pädevuse. ÄS § 298 lg 2 järgi võib teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed.
20.Iseenesest on õige hageja väide selle kohta, et ÄS § 298 lg 1 p 9 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine. Antud juhul on äriühingu nõukogu kooskõlas ÄS § 298 lg 2 palunud, et vastava otsuse võtaks vastu aktsionäride üldkoosolek (t/l 78), kuivõrd väidetavalt tuleb kahjunõue seltsi endise juhatuse kui ka endise nõukogu liikme vastu samast teost (tegemist on ühise kahju tekitamisega) ja seega ühise kahjunõudega juhatuse (Herty Tammo) ja nõukogu liikme (Ain Järv) vastu.
21.Sellest tulenevalt ei ole hageja vastuväited õiged, et üldkoosolek on otsustanud kahju hüvitamise nõude esitamise juhatuse liikme vastu vastuolus seadusega, kuivõrd käesoleval juhtumil ei ole üldkoosolek sellist otsust enda algatusel vastu võtnud, vaid on seda teinud lähtudes nõukogu vastavast otsusest kooskõlas ÄS § 298 lg 2 (t/l 78).
22.Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et üks olukord, kus aktsionärid peaksid saama otsustada ühinguga seotud küsimusi, on sellised juhtimisküsimused, milles juhatus ja nõukogu ei saavuta üksmeelt. Sellisel juhul võib nii juhatus kui ka nõukogu paluda, et otsuse võtaks vastu aktsionäride üldkoosolek (Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Ühinguõigus I, lk 391).
23.Seega asub kohus seisukohale, et kostja üldkoosolek oli pädev vastu võtma otsust endise juhatuse liikme vastu nõude esitamise küsimuses.
24.ÄS § 303 lg 1 kohaselt ei või aktsionär hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata.
25.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et OÜ HT Management juhatuse liige ja ainuosanik on Xxxx(t/l 6) ning OÜ HT Management on Aktsiaselts POOHTECH aktsionär (t/l 5). Seega on käesolev olukord hõlmatud ÄS § 303 lg 1. See, et hageja hääleõigust tuli käesoleval juhtumil piirata otsuste vastuvõtmisel, mis puudutavad Xxxxtoetab Riigikohtu seisukoht 10.01.2012.a kohtumääruses kohtuasjas nr. 3-2-1-144-11 punkt 13, millise kohaselt 100% osalus osaühingus annab ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle äriseadustiku järgi täieliku kontorolli. Sellisel juhul tekivad osanikul tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud huvid, mis üldjuhul vastanduvad osaühingu huvidele. Seetõttu tuleb ÄS § 177 lg 1 tõlgendada niimoodi, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja. Majanduslike huvide konflikti tuleb sellisel juhul eeldada.
26.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.
27.Õiguskirjanduses on leitud, et juriidilise isiku organi otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise vajadus tõusetub eelkõige olukorras, kus vastava organi vähemalt osa liikmete tehtud otsusel esinevad vähemalt kas formaalse või materiaalse õigusvastasuse alused. Lisaks on leitud, et puudus, mis tingiks vajaduse koosoleku otsust hageda, ei ole aga olukord, kus hääletustulemusi ei ole protokollis õigesti kajastatud või on neile antud ebaõige hinnang (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 149).
28.Kohus leiab, et antud juhul ei esine 28.12.2016.a kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsuste formaalseid õigusvastasuse aluseid. Samuti puuduvad materiaalsed õigusvastasuse alused, kuivõrd üldkoosolekul vastuvõetud otsustega ei pandud hagejale mingeid täiendavaid kohustusi ning samuti ei ole välistatud hageja õiguste kaitsmine. Kohus möönab, et 28.12.2016.a kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsused võivad olla hagejale ebamugavad, kuid vastuvõetud otsused iseenesest ei too viimasele automaatselt kaasa mingeid kahjulikke tagajärgi. Selleks, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused realiseeruks, tuleb kostjal võtta ette täiendavaid meetmeid.
29.Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei olnud põhjendatud piirata hageja hääleõigust endise nõukogu liikme Xxxxosas otsuste vastuvõtmisel, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et Xxxxoleks seotud OÜ-ga HT Management (t/l 6) või mis viitaks huvide konflikti olemasolule. Seega puudus alus hageja hääleõiguse piiramiseks ÄS § 303 lg 1 järgi Xxxxosas.
30.Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kehtetuks tuleb tunnistada Aktsiaselts POOHTECH 28.12.2016.a üldkoosoleku otsused, millisega on otsustatud nõude esitamine Xxxxvastu tulenevalt Aktsiaselts POOHTECH ja Ridango AS vahel sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisest alates 31.12.2013.a (päevakorra punkt 1), politseile avalduse esitamise otsustamine seoses Xxxxosas tuvastatud minetustega Aktsiaselts POOHTECH ja Ridango AS juhtimisel (päevakorra punkt 2), aktsiaseltsile esindaja määramine õigusvaidlustes Xxxx(päevakorra punkt 3) ja aktsiaseltsile kulude hüvitamise otsustamine juhuks, kui Xxxxvastu nõude esitamise tagajärjel tekib aktsiseltsile kahju (päevakorra punkt 4).
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
33.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt ning tegemist ei ole rahalise nõudega, siis peab kohus õiglaseks, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.