Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-17-104576 alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele, mille andmed kohus lisab käesolevale otsusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti kasutada kohtu määratud viitenumbrit. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik AS Emajõe Veevärk esitas 10.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1099,99 euro saamiseks. Kohus tegi 15.03.2017 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 22.05.2017 vastuväite. 01.06.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS Emajõe Veevärk (hageja) esitas 15.06.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus Vxxxx Axxxxxxx (kostja) hageja kasuks välja mõista põhivõla 1099,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 574,10 eurot, jooksva viivise ja viivise väljamõistetud põhivõlalt kuni nõude täitmiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 19.06.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 17.08.2017. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

2-17-104576 põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja 08.06.2015 teenuse osutamise lepingu nr TAB14-0146, mille alusel kohustus hageja haldama veevarustust ja osutama kanalisatsiooni ärajuhtimise teenust kostjale kuuluval kinnistul Mxxxxxx, Mxxxxx-Mxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sama lepingu alusel kohustus kostja edastama igakuiselt Mxxxxxx kinnistu veenäidud ning tasuma vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest arve alusel kord kuus. Kostja on teenust tarbinud, kuid pole tasunud esitatud arveid alates 01.01.2015. Kostjal on tasumata 6 arvet kogusummas 1099,99 eurot. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 5 lg 21 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tabivere vallavolikogu otsusega nr 74, 27.11.2014 määrati Mxxxxx-Mxxxxxxxxa vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas veevarustust haldama ja kanalisatsiooni ärajuhtimisteenust osutama hageja. Tabivere vallavolikogu otsus jõustus 01.01.2015. ÜVVKS § 13 kohaselt müüakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 25 lg 6 viimase lause kohaselt tasub klient maksmisega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt päevas, mis kajastub ka kostjale väljastatud arvetel. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata arvetelt viivist maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 10.03.2017. Hageja on arvestanud viivist 574,10 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Perioodi 11.03.2017 kuni 29.09.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 48,90 eurot (8,0%/365/100 x 1099,99€x203p).

2-17-104576 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 623 eurot (574,10+48,90). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 1099,99 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1722,07 eurot, millest 1099,99 eurot moodustab põhivõlg ja 622,08 eurot 30.09.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja kohustus 1762,09 eurose hagihinnaga nõude esitamisel tasuma riigilõivu 225 eurot (TsMS § 124 lg 1, § 133, § 367, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja teatas hagiavalduses, et on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 192 eurot, kuigi tegelikkuses tasus ta riigilõivu vaid 45 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hagi esitamisel tasus hageja täiendavalt 33 eurot. Seega on hageja tasunud kokku vaid 78 eurot ja on tasunud riigilõivu ettenähtust 147 eurot vähem. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda.. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 78 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv. Vähem tasutud riigilõivu summas 147 eurot mõistab kohus kostjalt välja riigi tuludesse. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.