Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus XxxxUÜ omab Xxxx OÜ vastu nõuet summas 10 691,6 eurot. Nõue tuleneb alljärgnevatest tehingutest:

2(4)

30.05.2017.a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas osaühingu Xxxx ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Võlgniku vastus Xxxx OÜ vaidleb esitatud avaldusele vastu ja peab seda põhjendamatuks. Avaldajal puuduvad sissenõutavaks muutunud nõuded puudutatud isiku vastu. Tegemist on fiktiivse pankrotiavaldusega, mille eesmärgiks on puudutatud isikule kahju tekitamine. Avaldaja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et ta on omandanud kolm nõuet võlgniku vastu ning avaldaja on väitnud, et nõuded on muutunud sissenõutavateks. Avaldaja vastavad väited on paljasõnalised. Avaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks tegelike ja võlgniku suhtes sissenõutavateks muutunud nõuetega. Avaldaja väidab avalduses, et ta on omandanud võlgniku vastu nõude AS-lt Xxxx. Samuti on avaldusele lisatud hulgaliselt arveid ja rendiakte ilma selgitusteta, milliseid asjaolusid soovib avaldaja nendega tõendada. Kuidas ja millisest õiguslikust alusest tulenevalt muutus sissenõutavaks avaldaja väidetav nõue võlgniku vastu, avaldusest ei nähtu. VÕS § 3 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust nähtub, et võlasuhe ei saa tekkida arve esitamisest. Avaldaja ei ole välja toonud, milline leping oli tema arvates sõlmitud AS Xxxx ja võlgniku vahel. Avaldusele lisatud arved ei ühti dokumentidega, millised on pealkirjastatud kui rendilepingud. Võlgnik selgitab kohtule, et ta oli küll Xxxx objekti ehitamisel rentinud AS-lt Xxxx kasutamiseks tööriistu ja ehitustellinguid. Kõigi rendiobjektide kasutamiseks sõlmis võlgnik oma seadusliku esindaja kaudu AS-ga Xxxx kirjaliku lepingu, milles loetleti igakordselt üles rendile võetavad objektid ja rendiperiood. Rendiperioodi lõppemisel tagastas võlgnik AS-le Xxxx kõik need esemed, millised ta oli rendilepingute alusel saanud. Samuti on võlgnik endale teadaolevalt tasunud kõik objektide rentimise eest esitatud arved, millised on vastanud sõlmitud lepingutele. Avaldusele on lisatud rendilepingud on RL 453734 (08.08.2014), RL 459576 (29.07.2014), RL464782 (18.08.2014) ja RL 473986 (22.09.2014), millega seoses ei ole kohtule esitatud ühtegi arvet. Kuivõrd avaldaja seostab oma nõude tekkimise arvetega, jääb ebaselgeks, miks on eelviidatud asjakohatud tõendid esitatud. Avaldaja on kohtule esitanud arve nr 21501161 (15.03.2015), milles on viidatud rendilepingule RL463733, kuid kohtule väidetavat lepingut esitatud ei ole. Avaldaja on kohtule esitanud arve nr 25011685 (15.03.2015), milles on viidatud rendilepingule nr RL489793, mida samuti kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud arves nr 25010120 ja arves nr 25012682 on viidatud rendilepingule RL504457 ning arves nr 25010111 on viidatud rendilepingule nr 504287. Mõlemad rendilepingud on esitatud kohtule ilma ühegi allkirjata. Võlgnik viidatud rendilepinguid sõlminud ei ole. Arves nr 25009227 on viidatud neljale rendilepingule: RL 452593, RL464382, RL468967 ja RL473986. Rendilepingud on kohtule küll esitatud, kuid vaid üks neist on sõlmitud võlgniku poolt. Teised ei ole allkirjastatud võlgniku poolt. Võlgnik on allkirjastanud vaid rendilepingu RL452593, kuid kuna esitatud AS Xxxx poolt esitatud arve on ebakorrektne ega kajasta tegelikult võlgniku renditud esemeid, on võlgnikul tekkinud teenuse osutajaga vaidlus. Ebakorrektse ning tegelikust oluliselt suuremat arvet ei ole võlgnik nõus tasuma. Arves nr 25009332 on viidatud rendilepingule nr RL489793, mis on kohtule esitatud ilma rentniku allkirjata. Võlgnik ei ole arves kajastatud tooteid rentinud ega nende osas lepingut sõlminud. Arves nr 25011607 on viidatud rendilepingutele RL452593, RL46382, RL468967 ja RL478356. Nimetatud lepingutest on kohtule esitatud vaid RL478356, kuid see ei ole võlgniku esindaja allkirjastatud. Teisi arves esitatud rendilepinguid kohtule esitanud ei ole. Võlgnik ei ole arves viidatud numbritega lepinguid AS-ga Xxxx sõlminud ega pea seetõttu tasuma alusetut arvet. Arves nr 25013247 on viidatud rendilepingule RL504988, mis on kohtule küll esitatud, kuid ei ole võlgniku allkirjastatud. Võlgnik ei ole AS-ga Xxxx antud lepingut sõlminud ega ole kohustatud tasuma ka 3(4)

arvet. Avaldusele lisatud arves nr 25009240 on viidatud lepingutele RL463773 ja RL466701, mis on kohtule esitatud ja kostja esindaja poolt ka allkirjastatud. Samas ei ühti arves toodud renditud toodete nimekiri ja nende rendiperiood lepingutega. Arve on esitatud ebakorrektselt, mistõttu on võlgnikul tekkinud AS-ga Xxxx vaidlus. Ebakorrektselt esitatud arvet ei ole nõus võlgnik tasuma. Avaldusele lisatud arves nr 25010803 on viidatud lepingule RL503218, mis on võlgniku poolt alla kirjutatud. Samas ei ühti lepingus toodud rendiperiood arves tooduga. Ebakorrektselt esitatud arvet ei ole nõus võlgnik tasuma. Arvetes nr 25008577 ja nr 25010757 on mõlemas viidatud rendilepingule RL502548, mille võlgnik on alla kirjutanud. Samas ei ühti arvetel toodud rendiperiood lepingus kajastatuga. Ebakorrektset ja lepingule mittevastavat arvet ei ole võlgnik nõus tasuma. Kõike eeltoodut kokku võttes ei ole avaldaja esitanud kohtule ühtegi arvet, mis vastaks võlgniku ja AS Xxxx vahel sõlmitud lepingutele. Avaldajal puudub võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 3584,92 eurot. Isegi juhul, kui arvetes 25009240, 25010803, 25008577 ja 25010757 toodud nõuded oleksid põhjendatud (millega võlgnik ei nõustu, sest arved on esitatud ebakorrektselt), võiks avaldaja nõue võlgniku vastu olla summas 279,91 eurot, mitte avalduses toodud summas. Kui teha tagasiarveldus üleliigselt makstud arvete eest siis ei tekki ka seda nõuet. Igal juhul see summa on ebapiisav selleks, et alustada võlgniku kui osaühingu suhtes pankrotimenetlust. Avalduses viidatud väidetavat kahjuakti summas 1460,85 eurot kohtule esitatud ei ole. Kes on akti koostanud, millistel asjaoludel on see koostatud või millise kokkuleppega tegemist on, avaldusest ei nähtu. Lisaks ei ole avaldaja põhistanud ega viidanud, millest tuleneb tema õigus arvestada viivist avaldusele lisatud viivise arvestuse ja viivise määra alusel. Võlgnik ei ole AS-ga Xxxx sõlminud avaldaja väidetavaid lepinguid ega ole sõlminud kokkulepet viivise määra kohta. Seega isegi juhul, kui avaldajal oleks sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku suhtes, ei saa ta ilma lepingulise aluseta nõuda võlgnikult viivist kõrgemas määras, kui on seaduses sätestatud viivise määr. Avaldaja ei ole kohtule selgitanud ega tõendanud, millisest lepingulisest suhtest OÜ Xxxxväidetav nõue tuleneb. Analoogiliselt AS Xxxx nõudega ei saa ka antud juhul nõue tekkida või muutuda sissenõutavaks üksnes arve esitamisega. Avalduses on viidatud ainult arvetele. Avaldusest võib järeldada, et tegemist võis olla ostu-müügi lepinguga, kuid võlgnik ei ole AS-lt Xxxx arvetes märgitud tooteid tellinud ega neid vastu võtnud. Võlgnik ei ole arvetes toodu osas sõlminud OÜ-ga Xxxxmistahes lepingut. Arvetel nr 16356 ja nr 16335 viidatud tooteid võlgnikule üle antud ei ole. Eeltoodust tuleneb, et isegi juhul, kui poolte vahel ei ole kirjalikku ostu-müügi lepingut, peab ostja olema soovinud osta talle tarnitud kaupa ning ta peab rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumiseks kauba olema üle vaadanud ja vastu võtnud. Mistahes arve alusel ei saa maksmise kohustust lugeda sissenõutavaks muutunuks. Avalduse kohaselt on avaldaja omandanud Jüri Küttimi töötasu nõude, mis tulenes töövaidluskomisjoni otsusest. Võlgnikul puuduvad täitamata kohustused töötajate ees, sealhulgas xxxx ees. Võlgnik on kohustuse töötaja ees täitnud. Vastupidisel juhul oleks töötaja pöördunud jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega kohtutäituri poole, kuid seda tehtud ei ole.Võlgnik leiab, et võlausaldaja esitatud avalduse rahuldamine ei ole võimalik. Võlausaldaja on esitanud kohtule pankrotiavalduse fiktiivsete nõuetega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku

4(4)

vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on teadaolevad kohustusi 251 364,84 euro ulatuses. Võlgnik on vaidlustanud kohustusi 212 438,89 euro ulatuses. Riigikohus on leidnud (asjas nr 3-2-1-57-14 punktid 17 ja 19, 3-2-1-60-14 punktid 16 ja 18, 3-2-1-163-16 punkt 13), et pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel ei ole võlausaldaja nõue ja selgus siiski tähtsusetud. Kolleegium on selgitanud, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustustest sissenõutavaid ja mittevaieldavaid kohustusi on kokku summas 38 925,95 eurot. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnik peab kohtuvaidlust OÜ-ga Xxxx tsiviilasjas 2-15-6015, kuid ajutise halduri hinnangul ei saa ka menetluse edukuse korral OÜ Xxxx vastu esitatud nõuet likviidseks pidada, kuivõrd käesolevaks hetkeks on OÜ Xxxx võõrandanud kõik temale kuulunud kinnistud. OÜ-l Xxxx on esitatama registripidajale 2015 ja 2016 majandusaasta aruanded, millest tulenevalt ei ole võimalik hinnata OÜ Xxxx majandusseisu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2015 aastal, mil võlgnikul oli maksuvõlg ning Maksu- ja Tolliametile olid esitamata käibedeklaratsioonid ja tuluning sotsiaalmaksu deklaratsioonid. Võlgniku arveldusarved olid arestitud ning majandustegevust ei toimunud. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente, võlgniku jooksev raamatupidamine on korraldamata. Samuti on registripidajale esitamata majandusaasta aruanded alates 2015. aastast. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjus võlgniku sattumine vaidlustesse oma koostööpartneritega tasu ja tööde kvaliteedi küsimustes. Maksejõuetuse on seega põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või vara tagasinõudmine. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt ning teistelt isikutelt. Võlgnik ei ole andnud mistahes ülevaadet oma raamatupidamise kohta. Arvestades, et võlgniku arvelduskontolt nähtuvad mitmed sularahatehingud, siis ei saa välistada nendest tulenevaid võimalikke nõudeõiguseid võlgniku juhatuse vastu, kui puuduvad tehinguid õigustavad dokumendid. Vastav asjaolu vajaks täpsustamist edasises pankrotimenetluses. Ajutisele haldurile on edastatud andmed, mille kohaselt on võlgniku kasuks tsiviilasjas nr 2-13-39445 välja mõistetud 5 590,42 eurot (kohtulahend jõustus 02.08.2017, lisandub jooksvalt viivis seaduses toodud määras). Samas on esitatud sellise nõude osas väidetavalt 10.05.2014 tehtud loovutusleping, kus tsiviilasjast nr 2-13-39445 tulenevad nõuded on võlgnik loovutanud OÜ-le Xxxx. Loovutuslepingust nähtub omandaja kohustus rahastada hagimenetlust nr 2-13-39445. Millises ulatuses rahastamine on toimunud, ei ole haldurile käesoleval hetkel teada. Ajutise halduri hinnangul võib vastav loovutus olla näilik või mõnel tagasivõitmise alusel kehtetuks 5(4)

tunnistatav tehing, kuid see vajab edasises menetluses täiendavate andmete kogumist. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 800 eurot (lisandub käibemaks) ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 65 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Priit Trui’le. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6(4)

Võlausaldaja menetluskulude nimekirjade järgi (II kd lk 19) moodustavad õigusabikulud 1 290 eurot (sisaldab käibemaksu), millele lisandub tasutud riigilõiv 900 eurot (pankrotiavaldus 300 eurot, määruskaebused 600 eurot). Võlgniku vastuväite (II kd tl 23) kohaselt on võlausaldaja menetluskulud põhjendamatult suured ning ei ole kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega, samuti ei ole põhjendatud tunnihind 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole kõik võlausaldaja esindaja tasutaotluses toodud kulud põhjendatud ega vajalikud. Kohus peab ülepaisutatuks ajakulu kliendiga esialgsele konsultatsioonile. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et mõistlik ajakulu nõupidamiseks ja avalduse koostamiseks on 1,5 tundi. Samuti on ülepaisutatud ajakulu võlgniku vastusega tutvumiseks, mõistlik ajakulu on kohtu hinnangul on 0,5 tundi. Võlausaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et täiendava seisukoha koostamisele, maakohtu määruse analüüsile ja nõupidamisele kliendiga, määruskaebuse koostamisele ning istungiks ettevalmistumisele on kulunud 4,25 tundi. Kohus peab ajakulu ülepaisutatuks. Põhjendatud ajakulu saab menetlusdokumentidega tutvumiseks ja koostamiseks olla maksimaalselt 2 tundi. Käesolevas menetluses on toimunud 0,5 tundi kestnud istungid, milleks valmistumiseks võlausaldaja esindaja ei olnud kohtu hinnangul avalduses märgitud mahus valmistunud. Kohus nõustub võlgnikuga selles, vastavalt Riigikohtu praktikale menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei hüvitata. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja esindaja osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ületab sarnase õigusabi teenuse eest õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-92-13 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks vandeadvokaadi puhul lugeda 120 eurot. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Käesoleval juhul ei esinda võlausaldajat vandeadvokaat, mistõttu on põhjendatud tunnihind kohtu hinnangul 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus võlausaldaja esindaja tasu tunnihinnaga 80 eurot (lisandub käibemaks 16 eurot) ning võlausaldaja põhjendatud õigusabikulud on kokku 5 tunni eest 480 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa tuleb võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

7(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.