Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
29.09.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-4800
Tsiviilasi
Scandinavica Motors UÜ avaldus Flashpoint OÜ ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Scandinavica Motors UÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Scandinavica Motors UÜ (registrikood 12752886), lepinguline esindaja Paavo Paal Võlgnik Flashpoint OÜ (registrikood 11429255), seaduslik esindaja juhatuse liige PT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.05.2016 määrus ja saata tsiviilasi uueks menetlemiseks tagasi maakohtule.
2.Võlausaldaja määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lõige 2 ja § 15 lõige 5). Asjaolud ja avaldus
1.28.03.2016 esitas võlausaldaja maakohtule avalduse võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
2.Võlausaldaja omab võlgniku vastu nõuet 10 691.60 eurot. Nõue tuleneb alljärgnevatest tehingutest: 1) täitmata töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/896, millega mõisteti võlgnikult välja JK kasuks saamata töötasu kokku 1190.13 eurot, 21.12.2015 nõue loovutatud avaldajale; 2) tasumata tarnitud kauba eest Krimelte Tempsi OÜ-le kokku 2278.63 eurot, 21.01.2016 nõue loovutatud avaldajale; 3) tasumata arved Ramirent Baltic OÜ-le kokku 3584.92 eurot + viivis kokku 3637.92 eurot, 25.01.2016 nõue loovutatud avaldajale.
3.01.02.2016 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus 10 päeva jooksul. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 18.02.2016, kuid võlgnevust ei tasunud. Võlgniku seisukoht
4.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Avaldajal puuduvad sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu. Tegemist on fiktiivse pankrotiavaldusega, mille eesmärgiks on võlgnikule kahju tekitamine. Avaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks tegelike ja võlgniku suhtes sissenõutavateks muutunud nõuetega.
5.Seonduvalt väidetava AS-i Ramirent Baltic nõudega avaldusele lisatud arved ja rendiaktid on selgitusteta, milliseid asjaolusid soovib avaldaja nendega tõendada. Kuidas ja millisest õiguslikust alusest tulenevalt muutus nõue sissenõutavaks, avaldusest ei nähtu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi ei saa võlasuhe tekkida arve esitamisest. Avaldaja ei ole välja toonud, milline leping oli tema arvates sõlmitud AS-i Ramirent Baltic ja võlgniku vahel. Lisatud arved ei ühti dokumentidega, mis on pealkirjastatud kui rendilepingud. Võlgnik oli küll Keilas Jõe tn 58 objekti ehitamisel rentinud kasutamiseks tööriistu ja ehitustellinguid, kuid kõigi rendiobjektide kasutamiseks sõlmis võlgnik seadusliku esindaja kaudu AS-iga Ramirent Baltic kirjalikud lepingud, milles loetleti igakordselt üles rendile võetavad objektid ja rendiperiood. Rendiperioodi lõppemisel tagastas võlgnik kõik renditud esemed. Samuti on võlgnik endale teadaolevalt tasunud kõik rentimise eest esitatud arved, mis on vastanud sõlmitud lepingutele.
6.Avaldusele on lisatud rendilepingud RL453734 (08.08.2014), RL459576 (29.07.2014), RL464782 (18.08.2014) ja RL473986 (22.09.2014), millega seoses ei ole esitatud ühtegi arvet. Kuivõrd avaldaja seostab oma nõude tekkimise arvetega, jääb ebaselgeks, miks on viidatud tõendid esitatud. Avaldaja on kohtule esitanud arve nr 21501161 (15.03.2015), milles on viidatud rendilepingule RL463733, kuid kohtule väidetavat lepingut esitatud ei ole. Avaldaja on kohtule esitanud arve nr 25011685 (15.03.2015), milles on viidatud rendilepingule nr RL489793, mida samuti kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud arvetes nr 25010120 ja 25012682 on viidatud rendilepingule RL504457 ning arves nr 25010111 on viidatud rendilepingule nr 504287. Mõlemad lepingud on esitatud kohtule ilma ühegi allkirjata. Võlgnik viidatud rendilepinguid sõlminud ei ole. Arves nr 25009227 on viidatud neljale rendilepingule: RL452593, RL464382, RL468967 ja RL473986. Rendilepingud on kohtule küll esitatud, kuid vaid üks neist on sõlmitud võlgniku poolt. Teised ei ole allkirjastatud võlgniku poolt. Võlgnik on allkirjastanud vaid rendilepingu RL452593, kuid kuna AS-i Ramirent Baltic poolt esitatud arve on ebakorrektne ega kajasta tegelikult võlgniku renditud esemeid, on võlgnikul tekkinud teenuse osutajaga vaidlus. Ebakorrektset ning tegelikust oluliselt suuremat arvet ei ole võlgnik nõus tasuma. Arves nr 25009332 on viidatud rendilepingule nr RL489793, mis on esitatud rentniku allkirjata. Võlgnik ei ole arves kajastatud tooteid rentinud ega nende osas lepingut sõlminud. Arves nr 25011607 on viidatud rendilepingutele RL452593, RL46382, RL468967 ja RL478356. Nimetatud lepingutest on kohtule esitatud vaid RL478356, kuid see ei ole võlgniku esindaja allkirjastatud. Teisi arves esitatud rendilepinguid kohtule esitatud ei ole. Võlgnik ei ole arves viidatud numbritega lepinguid sõlminud ega pea tasuma alusetut arvet. Arves nr 25013247 on viidatud rendilepingule RL504988, mis on kohtule küll esitatud, kuid ei ole võlgniku allkirjastatud. Võlgnik ei ole antud lepingut sõlminud
ega ole kohustatud tasuma ka arvet. Avaldusele lisatud arves nr 25009240 on viidatud lepingutele RL463773 ja RL466701, mis on kohtule esitatud ja võlgniku esindaja poolt ka allkirjastatud. Samas ei ühti arves toodud renditud toodete nimekiri ja nende rendiperiood lepingutega. Arve on esitatud ebakorrektselt, mistõttu on võlgnikul tekkinud AS-iga Ramirent Baltic vaidlus. Ebakorrektselt esitatud arvet ei ole nõus võlgnik tasuma. Avaldusele lisatud arves nr 25010803 on viidatud lepingule RL503218, mis on võlgniku poolt allkirjastatud. Samas ei ühti lepingus toodud rendiperiood arves tooduga. Ebakorrektselt esitatud arvet ei ole nõus võlgnik tasuma. Arvetes nr 25008577 ja 25010757 on viidatud rendilepingule RL502548, mille võlgnik on allkirjastanud. Samas ei ühti arvetel toodud rendiperiood lepingus kajastatuga. Ebakorrektset ja lepingule mittevastavat arvet ei ole võlgnik nõus tasuma. Kõike eeltoodut kokku võttes ei ole avaldaja esitanud kohtule ühtegi arvet, mis vastaks võlgniku ja AS-i Ramirent Baltic vahel sõlmitud lepingutele. Isegi juhul, kui arvetes nr 25009240, 25010803, 25008577 ja 25010757 toodud nõuded oleksid põhjendatud, võiks avaldaja nõue võlgniku vastu olla 279.91 eurot, mitte avalduses toodud summas. Kui teha tagasiarveldus üleliigselt makstud arvete eest, ei teki ka seda nõuet. Igal juhul on see summa ebapiisav selleks, et alustada võlgniku kui osaühingu suhtes pankrotimenetlust. Avalduses viidatud väidetavat kahjuakti summas 1460.85 eurot kohtule esitatud ei ole. Kes on akti koostanud, millistel asjaoludel on see koostatud või millise kokkuleppega tegemist on, avaldusest ei nähtu.
7.Lisaks ei ole avaldaja põhistanud ega viidanud, millest tuleneb tema õigus arvestada viivist avaldusele lisatud viivise arvestuse ja viivisemäära alusel. Võlgnik ei ole ASiga Ramirent Baltic sõlminud väidetavaid lepinguid ega ole sõlminud kokkulepet viivisemäära kohta. Seega isegi juhul, kui avaldajal oleks sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku suhtes, ei saa ta lepingulise aluseta nõuda võlgnikult viivist kõrgemas määras, kui on seaduses sätestatud viivisemäär.
8.Avaldaja ei ole kohtule selgitanud ega tõendanud, millisest lepingulisest suhtest OÜ Krimelte Tempsi väidetav nõue tuleneb. Nõue ei saa tekkida või muutuda sissenõutavaks üksnes arve esitamisega. Avalduses on viidatud ainult arvetele. Avaldusest võib järeldada, et tegemist võis olla ostu-müügi lepinguga, kuid võlgnik ei ole AS-ilt Krimelte Tempsi arvetes märgitud tooteid tellinud ega neid vastu võtnud. Võlgnik ei ole arvetes toodu osas sõlminud OÜ-ga Krimelte Tempsi mistahes lepingut. Arvetel nr 16356 ja 16335 viidatud tooteid võlgnikule üle antud ei ole. Isegi juhul, kui poolte vahel ei ole kirjalikku ostu-müügi lepingut, peab ostja olema soovinud osta talle tarnitud kaupa ning ta peab rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumiseks kauba olema üle vaadanud ja vastu võtnud.
9.Avalduse kohaselt on avaldaja omandanud JK töötasu nõude, mis tulenes töövaidluskomisjoni otsusest. Võlgnikul puuduvad täitmata kohustused töötajate, sh JK ees. Võlgnik on kohustuse töötaja ees täitnud. Vastupidisel juhul oleks töötaja pöördunud jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega kohtutäituri poole.
10.Võlausaldaja avalduse rahuldamine ei ole võimalik, kuna selles märgitud nõuded on fiktiivsed. Juhul, kui avaldaja hinnangul on tal õigus nimetatud nõudeid võlgniku vastu esitada, tuleb pöörduda kohtu poole hagiavaldusega ning oma nõudeid tõendada. Pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole vältida tõendamise kohustust selliste nõuete puhul, milliseid võlausaldaja tegelikult ei oma või mille
sissenõutavust tal ei ole võimalik tõendada. Võlgnik on kätte saanud küll võlausaldaja pankrotihoiatuse, kuid põhjendamatule hoiatustele ei pidanud võlgnik vajalikuks vastata. Samuti oli pankrotihoiatus esitatud lisadokumentideta, millest oleks olnud võimalik välja lugeda nõude aluseid.
11.Avaldaja näol on tegemist isikutega, kes on seotud võlgnikuga õigusvaidlust pidava OÜ Kasvik juhatuse liikme HL-ga. OÜ Kasvik näol on tegemist vara ja töötajaid mitteomava arendusettevõttega, kes omandatud laenude toel asus ehitama korteriomandeid Keilas Jõe tn 58. Ehitustöid teostas objektil võlgnik. Kuivõrd arendajal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid objekti valmis ehitamiseks, loodeti täiendavaid vahendeid saada ehitatavate objektide müümisest, mis aga ebaõnnestus. OÜ-l Kasvik tekkisid 2015.a märtsis rahalised raskused, milliste ületamiseks lõpetati võlgnikuga leping ning jäeti teostatud ehitustööde eest märkimisväärses ulatuses tasumata. Võlgnik on esitanud OÜ Kasvik vastu hagi nõudega (viivist arvestamata) 81 262.47 eurot (tsiviilasi nr 2-15-6015). OÜ Kasvik esindajad on kasutanud erinevaid võimalusi kohtumenetluse venitamiseks ning on korduvalt ähvardanud võlgnikku fiktiivse pankrotimenetluse alustamisega eesmärgiga survestada võlgnikku loobuma esitatud võlanõudest. Seetõttu on kõik väidetavalt avaldaja omandatud nõuded seotud Keilas asunud objekti ehitamisega. Kuivõrd OÜ Kasvik jätkas pärast võlgnikuga lepingu lõpetamist ehitustöid oma jõududega ning teiste ettevõtetega, eeldas võlgnik, et nii AS-ilt Krimelte Tempsi kui AS-ilt Ramirent Baltic on tegelikult kaupu ostnud ja ehitusvahendeid rentinud OÜ Kasvik või mõni teine tema lepingupartner. Esimese astme kohtu määrus
12.Harju Maakohus jättis 18.05.2016 määrusega rahuldamata võlausaldaja avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja lõpetas asjas menetluse. Menetluskulud jäid võlausaldaja kanda. Kohus määras tagastada võlausaldajale lahendi jõustumisel Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi 1300 eurot.
13.Kohus leidis, et esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Kohus viitas PankrS § 10 lõike 2 punktile 1. 01.02.2016 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud ja vaidleb nõudele vastu. Kohus viitas PankrS § 15 lõike 3 punktile 1. Võlgniku 04.05.2016 vastuväite kohaselt puuduvad avaldajal sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu. Tegemist on fiktiivse pankrotiavaldusega, mille eesmärgiks on võlgnikule kahju tekitamine. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine.
14.Antud juhul on võlgnikule esitanud pankrotihoiatuse isik, kes on nõuded omandanud vahetult enne pankrotihoiatuse esitamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnikule oleks esitatud VÕS §-le 170 vastavaid teateid nõude loovutamise kohta või loovutusdokumente. Võlausaldaja 01.02.2016 pankrotihoiatus ei ole kohtu hinnangul samastatav vana võlausaldaja poolse teavitamisega. Praeguses menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et esialgsed võlausaldajad oleksid võlgnikult kohustuse täitmist nõudnud või nõude loovutamisest võlgnikku teavitanud. Kuivõrd VÕS §-le 170 vastavat loovutusest
teatamist ei toimunud, pidas kohus veenvaks võlgniku vastuväiteid selle kohta, et tegelikkuses on võlausaldaja asunud nõudeid võlgniku vastu omandama eesmärgiga võlgnikule kahju tekitada, mis võib seisneda ka selles, et takistada võlgnikul tsiviilasjas nr 2-15-6015 osalemist.
15.Kohus leidis, et vaidlus väidetavate nõuete ja sõlmitud nõude loovutuslepingute üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Praeguses menetluses on võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus leidis, et antud asjaoludel ei ole võimalik võlgnikule ajutist haldurit nimetada. Määruskaebus
16.31.05.2016 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
17.Avaldaja jäi oma varasema seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja ei nõustunud maakohtuga, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnikule oleks esitatud VÕS §-le 170 vastavaid teateid nõude loovutamise kohta või loovutusdokumente. Pankrotihoiatusest nähtub selgelt, et võlausaldaja on selle lisadena esitanud võlgnikule nõude loovutamise lepingud, mille alusel on ta nõuded omandanud. Seega on uus võlausaldaja kooskõlas VÕS §-ga 170 esitanud võlgnikule nõude loovutusdokumendid ning võlgnikku on informeeritud sellest, et tema suhtes on uueks võlausaldajaks avaldaja. Kui võlgnik on seisukohal, et talle ei ole nõude loovutamisest teatatud, oleks tal olnud võimalik oma kohustusi täita ka esialgsele võlausaldajale kooskõlas VÕS § 169 lõikega 1, kuid võlgnik ei teinud seda. See näitab, et võlgnikul on soov kohustuste täitmisest kõrvale hiilida.
18.VÕS ega PankrS ei sätesta nõuet, et teated nõude loovutamise kohta tuleks esitada eraldi enne pankrotihoiatuse esitamist. Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole 01.02.2016 pankrotihoiatus samastatav vana võlausaldaja poolse teavitamisega. VÕS § 170 teisest lausest tuleneb otseselt, et võlgnikku võib nõude loovutamisest teavitada ka uus võlausaldaja.
19.Avaldaja on nii pankrotiavalduses kui -hoiatuses selgitanud, millistel alustel on tema nõue tekkinud. Seega on avaldaja täitnud eeldused ajutise halduri määramiseks. Vastustaja seisukoht
20.Võlgnik ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud. Edasine menetluse käik
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.05.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning pankrotiavaldus tuleb saata uueks menetlemiseks tagasi maakohtule (TsMS § 659, § 656 lõike 1 punkt 5). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna ajutise halduri nimetamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine (kaebuse resolutsioonipunktis 2 nimetatud taotlused) sõltuvad avalduse aluseks olevate nõuete osas võlgniku vastuväidete põhjendatuse uuest tuvastamisest maakohtu poolt.
23.Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus jättis ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lõike 3 punkti 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt pidi maakohus seega tuvastama, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus tuvastas, et puuduvad tõendid esmaste võlausaldajate poolt oma nõuete pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale loovutamisest võlgnikule teatamise kohta ja pidas seetõttu veenvaks võlgniku vastuväidet nõuete omandamise pahatahtliku eesmärgi kohta. Samuti leidis maakohus, et vaidlus nõuete ja nende loovutuslepingute üle tuleb lahendada hagimenetluses.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotimenetluse üheks põhimõtteks on võlgniku pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude selgus. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu põhjendusega, mille kohaselt tuleneb nõuete ebaselgus sellest, et kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnikule oleks esitatud VÕS §-le 170 vastavaid teateid nõuete loovutamise kohta või loovutusdokumente. Kolleegium nõustub kaebuse esitanud võlausaldajaga, et kuivõrd tema teatas pankrotihoiatuses võlgnikule nõuete loovutamisest ja esitas loovutusdokumendid, on VÕS § 170 kohane teatamine nõude loovutamisest toimunud. Maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 170 teise lause, millest tuleneb, et võlgnikku võib nõude loovutamisest teavitada ka uus võlausaldaja, esitades algse võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega tuleneb nimetatud sättest, et loovutamine loetakse võlgniku suhtes toimunuks nii juhul, kui algne võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest kui ka juhul, kui algne võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
25.Asja materjalidest nähtuvalt olid pankrotihoiatusele (t lk 68-69) lisatud esmaste võlausaldajatega, so JK-ga (t lk 18-19), OÜ-ga Krimelte Tempsi (t lk 21-22; allkiri ja volitus lk 25-27) ja AS-iga Ramirent (t lk 83-84; allkiri lk 87) sõlmitud nõude loovutamise lepingud. Asjaolu, et pankrotihoiatus oli koos lisadega (kolm nõuete loovutamise lepingut) võlgniku juhatuse liikme PT poolt 18.02.2016 kätte saadud, tõendab e-kirjavahetus kohtutäituri Hille Kudu assistendi ja PT vahel ja täituri aruanne kättetoimetamise kohta (t lk 71-74). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et uus võlausaldaja oli võlgnikku nõuete loovutamisest teavitanud, esitades esmaste võlausaldajate poolt nõude loovutamise kohta välja antud dokumendid ja maakohtu vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas vaidluse eluliste asjaoludega.
26.Lisaks eeltoodule nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus rikkus võlausaldaja õigust vaielda vastu võlgniku väidetele ja esitada vastuväidete tõendamiseks tõendeid, mis võis tuua kaasa ebaõige lahendi tegemise. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus ei andnud võlausaldajale võimalust vastata võlgniku vastuväidetele ega neid ümber lükata. Võlgnik esitas vastuse võlausaldaja avaldusele kohtuistungi toimumise päeva hommikul kell 8.27 (t lk 116-123). Võlausaldaja esindaja taotles istungil (algus kell 11.00) tähtaega seisukoha esitamiseks, kuid protokollist (t lk 124) ei nähtu, et maakohus oleks taotluse kohta seisukohta võtnud. TsMS § 328 lõike 2 kohaselt peab kohus tagama poolele võimaluse vastata vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele, kui seadusest ei tulene teisiti. Õigus vastata võlgniku faktilistele vastuväidetele laieneb PankrS § 3 lõike 2 ja TsMS § 477 lõike 1 alusel ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale ajutise halduri otsustamise menetluses.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul ajutise halduri määramise uuel otsustamisel kõrvaldada eelnevalt kirjeldatud võlausaldaja õiguse rikkumine ja arvestada ning võtta seisukoht võlausaldaja kõigi seni esitatud väidete ja vastuväidete ning tõendite kohta, samuti võlgniku väidete kohta ning tagada, et määruse põhjendused vastaksid TsMS § 465 lõike 2 punktis 8 sätestatud nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt peab kirjalik määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, sisaldama mh põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. TsMS § 463 lõike 2 kaudu laieneb sellisele kirjalikule määrusele ka TsMS § 442 lõige 8, mille kohaselt peab kohus lahendis mh analüüsima kõiki poolte esitatud tõendeid ja kui kohus mõne tõendiga ei arvesta, peab seda põhjendama. Samuti peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosaliste faktiliste väidetega. Ajutise halduri määramata jätmiseks PankrS § 15 lõike 3 punkti 1 alusel peavad võlgniku vastuväited olema põhistatud (TsMS § 235) ja võlausaldajal on õigus neid vastuväiteid ümber lükata.
28.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.