lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-4800/32

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-4800/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-4800

Kohtuasi

Scandinavica Motors UÜ avaldus osaühing Flashpointile ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Scandinavica Motors UÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja Scandinavica Motors UÜ (registrikood 12752886), lepinguline esindaja Paavo Paal Võlgnik osaühing Flashpoint 11429255), seaduslik esindaja PT

Menetluse liik

(registrikood

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2016 määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (pankrotiseaduse § 5 lg 2 ja § 15 lg 5). Asjaolud ja võlausaldaja avaldus
1.Scandinavica Motors UÜ (võlausaldaja) esitas 28.03.2016 Harju Maakohtusse avalduse osaühing Flashpointile (võlgnik) ajutise halduri nimetamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja omas võlgniku vastu nõuet kogusummas 10 691,6 eurot, mis moodustus järgmiselt: täitmata töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/896, millega mõisteti JK kasuks võlgnikult välja 1 190,13 eurot, nõue loovutati 21.12.2015 võlausaldajale; võlgnevus Krimelte Tempsi OÜ ees 2 278,63 euro ulatuses, mis loovutati 21.01.2016 võlausaldajale; võlgnevus Ramirent Baltic AS ees 3 584,92 euro ulatuses, mis loovutati 25.01.2016 võlausaldajale. Viimasele võlgnevusele lisanduvad vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele viivised 0,5% päevas (10.03.2016 seisuga oli viivist kogunenud 3 637,92 eurot). 01.02.2016 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse koos nõudega tasuda võlgnevus kümne päeva jooksul. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 18.02.2016, kuid võlga ei tasunud.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Võlgniku seisukoht

2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlausaldajal puudusid sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu. Tegemist oli fiktiivse pankrotiavaldusega, mille eesmärgiks oli võlgnikule kahju tekitada. Avaldusele lisatud tõenditest ei nähtunud, et tegemist oleks olnud tegelike ja võlgniku suhtes sissenõutavateks muutunud nõuetega. Seonduvalt Ramirent Baltic ASiga märkis võlgnik, et võlasuhe ei saa tekkida arve esitamisest. Võlausaldajal tulnuks tõendada missugune leping, kelle vahel ja missugustel tingimustel sõlmiti. Võlausaldaja on avaldusele lisanud rohkelt dokumente, kuid on jätnud mitmed nõude olemasolu tõendamiseks vajalikud dokumendid lisamata (mitmed rendilepingud, kahjuakti). Samal ajal on paljud esitatud lepingud ja arved ebakorrektsed. Näiteks puuduvad rendilepingutel nr 504457, 504287, 489793 allkirjad ning arved nr 25009227, 25009240 jm on ebatäpsed ega kajasta tegelikult võlgniku renditud esemeid. Lisaks ei ole võlausaldaja põhistanud ega viidanud, millest tuleneb tema õigus arvestada viivist avaldusele lisatud viivisearvestuse ja viivisemäära alusel. Lõpuks märkis võlgnik, et on rentinud ehitamiseks tööriistu ja ehitustellinguid, kuid on rendiperioodi lõppemisel tagastanud kõik renditud esemed ja tasunud rentimise eest esitatud arved, mis on vastanud sõlmitud lepingutele. Võlausaldaja ei selgitanud ega tõendanud missugustest lepingulistest suhetest Krimelte Tempsi OÜ väidetav nõue tulenes. Sarnaselt eelnevaga ei saanud nõue tekkida või muutuda sissenõutavaks üksnes arve esitamisega. Avaldusest võib järeldada, et tegemist võis olla ostumüügi lepinguga, kuid võlgnik ei ole Krimelte Tempsi OÜlt arvetes märgitud tooteid tellinud ega neid vastu võtnud. Eelnevale lisaks puudusid võlgnikul täitmata kohustused töötajate, sh JK ees. Võlgnik oli kohustuse töötaja ees täitnud. Vastasel juhul oleks töötaja pöördunud jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega kohtutäituri poole. Võlgnik selgitas täiendavalt, et võlausaldaja näol oli tegemist isikutega, kes olid seotud võlgnikuga õigusvaidlust (tsiviilasi nr 2-15-6015) pidava OÜ Kasvik juhatuse liikme HL-ga. OÜ Kasvik esindajad on kasutanud erinevaid võimalusi kohtumenetluse venitamiseks ning on korduvalt ähvardanud võlgnikku fiktiivse pankrotimenetluse alustamisega eesmärgiga survestada võlgnikku loobuma esitatud võlanõudest. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis avalduse 24.11.2016 määrusega rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda. Kohus määras tagastada võlausaldajale lahendi jõustumisel Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi 1 300 eurot. Praegusel juhul esines pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge. Pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Kohtu hinnangul ei olnud võlausaldaja nõue selge ja ta oli oma nõude tõendamiseks esitanud tõendeid valikuliselt. Esitatud tõenditest nähtus, et kõik loovutamise teel omandatud nõuded olid seotud ehitusobjektiga Jõe 58, Keila, s.t objektiga, millega oli seotud ka teine õigusvaidlus (tsiviilasi nr 2-15-6015). Nimetatud vaidluse raames esitas võlgnik hagiavalduse OÜ Kasvik vastu 81 262,47 euro väljamõistmiseks. Maakohus pidas veenvaks võlgniku selgitust, et võlausaldaja omandas nõuded võlgniku vastu eesmärgiga võlgnikule kahju tekitada, mis võis seisneda ka võlgniku takistamises tsiviilasjas nr 2-15-6015 osalemast. Võlgniku vastuväited ei olnud formaalsed ja otsitud. Vaidlus väidetavate nõuete ja sõlmitud nõude loovutuslepingute üle tuli lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on

mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Antud asjaoludel ei olnud võimalik võlgnikule ajutist haldurit nimetada. Määruskaebus

4.Hageja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus tühistada ning teha uus lahend, millega algatada võlgniku pankrotimenetlus, määrata ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Alternatiivselt palus võlausaldaja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus. Menetluskulud palus võlausaldaja jätta võlgniku kanda. Maakohus rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõigust. Võlgnik on maksejõuetu, sest ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Võlgnikule esitati pankrotihoiatus, millele olid lisatud ka nõude loovutamise lepingud. Võlausaldaja esitas kohtule tõendid selle kohta, et on omandanud kolm nõuet võlgniku vastu ning need on muutunud sissenõutavateks, kuid võlgnik ei ole neid tasunud. Võlgnik ei ole omalt poolt tõendanud, et viidatud nõuded oleksid tasutud. Õige on maakohtu seisukoht, et pankrotimenetluse aluseks olev nõue peab olema selge. Võlausaldaja on oma nõuet põhjendanud ja tõendanud. Maakohus ei ole määruses nõuetekohaselt motiveerinud ja selgitanud, milles seisneb võlausaldaja nõude väidetav ebaselgus. Võlgniku vastuväited avaldusele on põhistamata, kuid sellest hoolimata on kohus need vastu võtnud. Näiteks väitis maakohtu istungil võlgnik, et maksis JK-le 380 eurot ja ülejäänud nõudest töötaja loobus, kuid ei esitanud väite kinnituseks tõendeid. Võlausaldaja vaidles eelnevale vastu ja juhtis tähelepanu, et on esitanud kirjalikud tõendid, mille kohaselt võlgnik ei ole nimetatud nõudest midagi tasunud. Maakohus eelnevat küsimust lahendis ei käsitlenud, vaid piirdus üldsõnalise sedastusega, et poolte vahel on vaidlus. Krimelte Tempsi OÜ nõudega seonduvalt esitas võlausaldaja kohtule kirjaliku tõendina võlgniku seadusliku esindaja elektronkirja, kus esindaja tunnustas nõuet ja tegi ettepaneku see osaliselt tasuda. Võlgnik väitis eelneva osas kohtule, et tegu oli teise nõudega, kuid ei soostunud selgitama, missugusest nõudest tema hinnangul kirjas juttu oli ega esitama selle kohta tõendeid. Võlgniku väide, et avaldus esitati takistamaks võlgnikul tsiviilasjas nr 2-15-6015 osalemast, ei ole tõene ja asjakohane. Isegi kui võlgnikule nimetatakse ajutine haldur ja kuulutatakse välja pankrot, oleks halduril ja võlgnikul isiklikult õigus tsiviilasja nr 2-15-6015 menetluses edasi osaleda PankrS § 43 lg 1 alusel. Edasine menetluse käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning saata pankrotiavaldus uueks menetlemiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.

Maakohus jättis võlausaldaja avalduse rahuldamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, s.o võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja kohus leidis, et vaidlus nõude üle tuli lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Siinjuures nimetas kohus avalduse rahuldamata jätmise peamise argumendina asjaolu, et maakohtu menetluses on võlgniku hagi OÜ Kasvik vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kusjuures nii võlgniku nõue OÜ Kasvik vastu kui võlausaldaja nõuded võlgniku vastu olid seotud ehitusobjektiga aadressil Jõe 58, Keila. Ringkonnakohus selgitab, et kohus, jättes PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata, peab lahendi tegemisel lähtuma võlausaldaja nõuetest võlgniku vastu ja võlgniku põhjendatud vastuväidetest võlausaldaja nõuetele. Asjaolu, et pooltel on kohtus veel õigusvaidlusi üksteise või kolmandate isikute vastu, ei ole reeglina ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks. PankrS § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendata hagimenetluses, on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asjad, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnangutega. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega hagita asja läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust vastuväidetest sõltumata ning samas kontrollima esitatud vastuväidete õigsust ja tõendatust. Maakohtu määrusest nähtuvalt ei ole kohus võlausaldaja nõuet ja esitatud tõendeid hinnanud. Kohtu tegevus avalduse ja esitatud tõendite analüüsimisel on piirdunud nentimisega, et võlausaldaja nõue ei ole selge ja ta on oma nõude tõendamiseks esitanud tõendeid valikuliselt. Millest kohus seesuguse järelduse tegi, jääb kohtulahendist selgusetuks. Seda enam, et kohtutoimikus on arvukalt dokumentaalseid tõendeid nõuete kohta (lepingud, arved, nõuete loovutamise aktid jne). Nentimaks, et võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud, ei piisa sellest, et võlgnik nõude olemasolu eitab. Samuti ei ole võimalik järeldada, et võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud, kui võlgnik on küll esitanud vastuväiteid, kuid kohus ei ole kontrollinud vastuväidete õigsust ja kohasust. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Praegusel juhul on võlausaldaja esitanud lepingud, arved, pooltevahelise kirjavahetuse jm. Kohus arvestas lahendi tegemisel võlgniku etteheidetega võlausaldaja esitatud tõenditele, kontrollimata, kas võlgniku tähelepanekutel oli alust – kas arve aluseks olevad lepingud puudusid kohtumaterjalide hulgas või kas nõude aluseks olevad dokumendid olid allkirjastamata jne. Samuti arvestas kohus lahendi tegemisel võlgniku paljasõnalise väitega, et kui ka võlgnikul on olnud lepinguline suhe mõne isikuga, kes on nõude võlausaldajale loovutanud, on võlgnevus tänaseks tasutud. Seega arvestas kohus lahendi tegemisel ebaõigesti võlgniku vastuväidetega neid kontrollimata. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja