Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1(7)

Hagiavaldus Viru Maakohtule 21. detsembril 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt ostsid hagejad kinnisasja, korteriomandi asukohaga G. xxx xxx linn. Tehing oli sooritatud notariaalselt kinnitatud müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ning 23. detsembril 2004 oli asjaõiguslepingu alusel esitatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kande tegemiseks. Sama kinnistu osas tehti 25. jaanuaril 2005 kinnistusraamatusse kanne kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Narva Linnakohtu poolt 18. augustil 2004 tsiviilasjas nr 2-897/04 tehtud kohtumääruse alusel. Kinnisasja ostu sooritamise päeval kontrollis Narva notar kinnistusraamatu seisu ja veendus, et hüpoteegi kandeid korteriomandi osas ei olnud. Hagejad selgitavad, et kohtulik hüpoteek oli seatud hagi tagamiseks kohtuvaidluses kostja ja korteri eelmise omaniku vahel. Hageja ja kostja vahel ei ole mingeid teisi kohtuvaidlusi peale käesoleva. Hagejad on seisukohal, et nad ei pea kandma endise omaniku kohustusi, kuna kostja esitas kinnistamisavalduse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks hilinemisega. Hagejad leiavad, et nende õigust on ebaõige kandega rikutud, kuna hüpoteegi kanne oli tehtud peale korteriomandi võõrandamist ja seega tuleb hüpoteegi kanne kustutada. Hagejad paluvad kustutada kinnistusraamatus registriosa nr xxx all kinnisasja asukohaga xxx kohta KÜ G. xxx kasuks tehtud kohtuliku hüpoteegi kanne summas 119 355,06 krooni, mis oli sisse kantud Narva Linnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-897/04 tehtud kohtumääruse alusel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kohtukulud. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: väljatrükk 23. detsembrist 2004 (t.l.-2); väljatrükk 26. jaanuarist 2005 (t.l.-3); korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping (t.l.-4-11). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et hagejate kinnisasjale asukohaga xxx seati kohtulik hüpoteek Narva Linnakohtu 18. augusti 2004 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2897/04, milles oli kostjaks kinnisasja endine omanik. Kuna hüpoteek ei ole seotud kinnisasja omanikuga, ei ole kinnisasja praegustel omanikel, so hagejatel õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. Kostja väitel on väär hagejate väide, et omandi ülemineku kanne tehti kinnistusraamatusse 23. detsembril 2004 ning kanne hüpoteegi seadmise kohta 25. detsembril 2004. Kostja on seisukohal, et kanded on tehtud ühel ja samal päeval 25. jaanuaril 2005, kuid kuna asjaõigused saavad järjekoha avalduste saabumise järjekorras, siis oli kohtulik hüpoteek seatud enne kui kinnisomand hagejatele üle läks. Hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmise kohtumäärus oli kohtu poolt esitatud kinnistusosakonnale täitmiseks 19. augustil 2004, so varem kui hagejate avaldus, mis saabus kinnistusosakonda 23. detsembril 2004 ning seetõttu on hüpoteegi kanne õige ja selle kustutamiseks puudub alus. Kostja väitel ei ole hagejad tõendanud kinnistusraamatu kannete ebaõigsust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Hagejate seisukohad kostja vastuse osas Hagejad leiavad, et hageja süül oli kohtulik hüpoteek seatud hagejate kinnisasjale. Peale hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmise kohtumääruse tegemist 18. augustil 2004 ei tundnud kostja muret selle üle, et saavutada kohtumäärusega ette nähtud tagajärje saabumine. Kostja 2(7)

tegevusetuse tõttu jõudis korteri endine omanik korteri võõrandada hagejatele, kuna kostja esitas avalduse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kinnistusosakonnale 28. detsembril 2004. Hagejad leiavad, et nad omandasid kinnisasja ajal kui korteriomand ei olnud koormatud kohtuliku hüpoteegiga. Seda kontrollis ka notar tehingu kinnitamisel. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et hagejad oleks vastutanud korteri endise omaniku kohustuste eest. Hagejad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid hagejad esitatud nõude ja väidete juurde ning paluvad hagi rahuldada. Hagejad nõustuvad, et kostja esindaja külastas neid 27. detsembril 2004. Hagejad selgitavad, et dokumente hüpoteegi kohta neile siis ei esitatud ja nad ei teadnud hüpoteegi olemasolust. Notari juures tehingut tehes kontrollis notar kinnistusraamatu seisu ja hüpoteegi kannet seal ei olnud. Kostja jäi hagiavalduse vastuses esitatud vastuväidete juurde ja palub jätta hagi rahuldamata. Samuti palub kostja välja mõista hagejatelt kostja kohtukulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et hagejad on korteriomandi, asukohaga xxx linn omanikud (kaasomanikud). Hagejate korteriomandile on kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 119 355,06 krooni Narva Linnakohtu 18. augustil 2004 tsiviilasjas nr 2-897/04 tehtud kohtumääruse alusel (t.l.-3). Selles osas vaidlus puudub. Hagejad paluvad kustutada kinnisasja asukohaga xxx kohta kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 119 355,06 krooni, sisse kantud Narva Linnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-897/04 tehtud kohtumääruse alusel, kuna kanne on ebaõige. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et kohtuliku hüpoteegi kanne on õiguspärane. Kohtulik hüpoteek Kostja vastuväite kohaselt ei ole hüpoteek seotud kinnisasja omanikuga ning seega ei ole kinnisasja praegustel omanikel, so hagejatel õigus nõuda kohtuliku hüpoteegi kustutamist. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kohus on seisukohal, et kohtulik hüpoteek erineb tehingulisest hüpoteegist aktsessoorsuse ehk nõudega seotuse poolest. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 1 ja lg 2, hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. AÕS § 364 kohaselt, muus osas kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid. Narva Linnakohtu 18. augusti 2004 hagi tagamise kohtumääruse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 156 lg 1 p 1, hagi tagamise abinõud on kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ning § 160 lg 1 ja lg 5, kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata või kui kostja rahuldab nõude täies ulatuses või kui isik, kes 3(7)

taotles hagi tagamist enne hagi esitamist, ei esitanud hagi ühe kuu jooksul. Hagi rahuldamata jätmise korral kehtib hagi tagamine kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsus ehk konkreetse nõudega seotus seisneb selles, et kohtulik hüpoteek seatakse kohtumenetluse käigus ja sellega tagatakse kohtuotsuse alusel rahuldatav nõue. Kohtulik hüpoteek seatakse kostja kinnisasjale ning nõude äralangemisel ja hagi rahuldamata jätmisel kohtulik hüpoteek lõppes (kehtivas seaduses omandab kohtuliku hüpoteegi kinnisasja omanik). Kohtulik hüpoteek seatakse eranditult haginõude väärtuses. Kohus on seisukohal, et kohtulikku hüpoteeki ei saa seada selle isiku kinnisasjale, kes ei ole menetlusosaline (kostja), kuna sellist võimalust ei näe ette ei materiaal- ega ka menetlusõigus. Omandi üleminek Hagejate väitel ostsid nad kinnisasja, korteriomandi asukohaga xxx linn notariaalselt kinnitatud 21. detsembri 2004 müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ning 23. detsembril 2004 oli asjaõiguslepingu alusel esitatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kande tegemiseks. Kinnisasja ostu sooritamise päeval kontrollis Narva notar kinnistusraamatu seisu ja veendus, et hüpoteegi kandeid korteriomandi osas ei olnud. Kostja vastuväite kohaselt on väär hagejate väide, et omandi ülemineku kanne tehti kinnistusraamatusse 23. detsembril 2004 ning kanne hüpoteegi seadmise kohta 25. detsembril 2004. Kostja on seisukohal, et kanded on tehtud ühel ja samal päeval 25. jaanuaril 2005, kuid kuna asjaõigused saavad järjekoha avalduste saabumise järjekorras, siis oli kohtulik hüpoteek seatud enne kui kinnisomand hagejatele üle läks. Hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmise kohtumäärus oli kohtu poolt esitatud kinnistusosakonnale täitmiseks 19. augustil 2004, so varem kui hagejate avaldus, mis saabus kinnistusosakonda 23. detsembril 2004 ning seetõttu on hüpoteegi kanne õige ja selle kustutamiseks puudub alus. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Vastavalt AÕS § 641, kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Õigusmuudatused, so omandi üleminek ja kohtulik hüpoteek muutuvad kehtivaks alates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kohtuliku hüpoteegi kande tegemisel oli kinnisasja omanikuks hageja või oli omanikuks muu isik. Kinnistusraamatu 26. jaanuari 2005 väljatrükist (t.l.-3) selgub, et kanne Narva Linnakohtu 18. augusti 2004 kohtumääruse alusel kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kinnisasjale asukohaga xxx linn on tehtud 25. jaanuaril 2005. Omandi üleminek hagejatele on sisse kantud 21. detsembri 2004 asjaõiguskokkuleppe alusel samuti 25. jaanuaril 2005. Tegemist on olukorraga, kus mõlemad kanded, nii omandi ülemineku kanne kui ka kohtuliku hüpoteegi kanne on tehtud ühel ja samal kuupäeval 25. jaanuaril 2005. AÕS § 59 lg 1 ja lg 2, asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras. AÕS § 591 lg 4, hagi tagamise määruse alusel tehtav märge ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse üldises korras. Kinnistusraamatu 23. detsembri 2004 väljatrükist (t.l.-2) selgub, et omandi üleminekuks sõlmitu

selleks kuupäevaks esitatud ei ole. Kinnistusraamatu 26. jaanuari 2005 väljatrükist (t.l.-3) selgub, et Narva Linnakohtu 18. augusti 2004 kohtumääruse alusel kohtuliku hüpoteegi kande tegemiseks on kinnistamisavaldus esitatud 28. detsembril 2004. Kostja on esitanud vastuväite, et Narva Linnakohtu 18. augusti 2004 kohtumäärus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks oli kohtu poolt esitatud kinnistusosakonnale täitmiseks 19. augustil 2004, so varem kui hagejate avaldus, mis saabus kinnistusosakonda 23. detsembril 2004. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, kuna kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Narva Linnakohtu 18. augusti 2004 kohtumäärus või kinnistamisavaldus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks oleks esitatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnale 19. augustil 2004. Kostja vastuväite lükkab ümber asjaolu, et kinnistusraamatu 26. jaanuari 2005 väljatrükis (t.l.-3) on kohtunikuabi hüpoteegi kande osas märkinud - „kohtulik hüpoteek summas 119 355,06 krooni KÜ G. xxx kasuks. Narva Linnakohtu

Narva Linnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-897/04, milles kostjaks oli hagejate kinnisasja endine omanik ning hagejad selle tsiviilasja menetluses ei osalenud. Kohus jõuab järeldusele, et kinnistusraamatusse Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr 11220 IV jakku kinnisasjale, asukohaga xxx, KÜ G. xxx kasuks seatud kohtuliku hüpoteek summas 119 355,06 krooni, sisse kantud Narva Linnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-897/04 tehtud kohtumääruse alusel, on ebaõige ning rikub hagejate õigust olematu koormatise sissekandmise läbi. AÕS § 65 lg 1 kohaselt, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Kohus leiab, et hagejatel on õigus nõuda ebaõige kande kustutamist. Kostja kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamiseks nõusolekut andnud ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Hagi tuleb rahuldada ja kustutada hagejate kinnisasjale, korteriomandile asukohaga xxx (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 11220), kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 119 355,06 krooni. Jõustunud kohtuotsus asendab kostja vastavat tahteavaldust ehk nõusolekut kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Riigilõiv Viru Maakohtu 08. oktoobri 2007 kohtumäärusega vabastati hagejad osaliselt riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ja lg 2, tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 190 lg 41, kui poolele, kelle kasuks otsus tehti, või tema poolel menetluses osalenud kolmandale isikule anti riigi õigusabi, mõistab kohus võrdeliselt nõude rahuldamise või 6(7)

rahuldamata jätmise ulatusega teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse, sõltumata sellest, kas ka teisele poolele oli menetluses antud riigi õigusabi. /---/. Kohus selgitab, et hageja oli menetlusabi korras osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest ning seetõttu ettenähtust vähem tasutud riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Hagi tagamine Viru Maakohtu 28. veebruari 2007 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna keelas kohtutäitur Krista Järvetil täiteasjas nr xxx korteriomandi asukohaga xxx müük enampakkumisel kuni tsiviilasja nr 2-06-39231 lahendamiseni. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas hagi. Hageja taotlust hagi tagamise abinõu tühistamiseks ei esitanud. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu, keelata kohtutäituril Krista Järvetil täiteasjas nr xxx korteriomandi asukohaga xxx müük enampakkumisel, tuleb jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.