2-17-4946/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

11.Määrus toimetada KAREL HELJASele ja Andrus Õnnik ́ule kätte ning saata Rahandusministeeriumile (e-post [email protected]) ja peale jõustumist täitmiseks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 5 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lõikele 1. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu 11.04.2017.a. määrusega kuulutati välja KAREL HELJAS pankrot. Nõuete kaitsmise koosolekul 14.06.2017.a. tunnustati nõudeid kogusummas 24 699,55 eurot. Pankrotihaldur koostas 18.08.2017.a. tsiviilasjas jaotusettepaneku ning teade jaotusettepanekuga tutvumise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.08.2017.a. Kohus kinnitas 06.09.2017.a. jaotusettepaneku. 19.09.2017.a. esitas pankrotihaldur PankrS § 158 lg 4 alusel kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Aruande kohaselt tuginedes PankrS §-le 158 teeb haldur tulenevalt PankrS § 157 lg 2 ja § 158 ning vastavalt võlausaldajate otsusele kohtule ettepaneku: a) lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, kuna menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks seaduses ettenähtud viisil; b) otsustada KAREL HELJAS kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada usaldusisik. Haldur esitab andmed vastavalt Pankrotiseaduse § 158 lg 2, § 162 lg 2 ja 3 sätestatule:

9.2.Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx ( so. xxxxxxxxxxx, sh käibemaks). Kuludest xxxxxxxxxxx on kohus kinnitanud 06.09.2017.a. määrusega. Seoses pankrotivaras vahendite puudumisega haldur täiendavat kulude kinnitamist ei taotle. 10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud KAREL HELJAS ́e pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Samas oli võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 kuulutati pankrot välja. KAREL HELJAS on käesoleval ajal töötu ja registreeritud Eesti Töötukassas. Tema sissetulekuks on pankrotimenetluse ajal olnud Töötukassa poolt makstav töötutoetus, kuid vastavalt TMS §-le 131 ei saa Töötukaasa makstavatele toetustele sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekutest kinnipidamiste tegemisel tuleb arvestades asjaoluga, et tal on 1 alaealine laps. KAREL HELJAS ́e pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara ning arestitav sissetulek, millest lähtuvalt on oluliste vahendite pankrotivarasse laekumine lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. KAREL HELJAS on ettenähtud tähtajal esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja tema puhul ei ole teada PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. KAREL HELJAS ́e pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb PankrS § 172 lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 11.Maksejõuetuse põhjus Võlgnik KAREL HELJAS ́e maksejõuetuse peamisteks põhjuseks on kolmanda isiku laenu käendamine ning 2008-2009 üldisest majanduslangusest tingitud sissetuleku kaotus. 12.Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. KAREL HELJAS ́e pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud. PankrS § 65 lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 9 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 1 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning KAREL HELJAS pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on kolmanda isiku laenu käendamine ning 2008-2009 üldisest majanduslangusest tingitud sissetuleku kaotus. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. KAREL HELJAS pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vara laekunud. Haldur leiab, et tema tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 9 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx/tunnis (sh. maksud), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Pankrotihaldur palub määrata halduritasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Võlgnik ei ole esitanud halduri tasu osas vastuväiteid. Kohus leiab, et halduri tasunõue on põhjendatud. Tulenevalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama paragrahvi 11. lõike järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasust hüvitamisele riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas xxxxxxxxxxx, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik'u halduritasu xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks summas xxxxxxxxxxx. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik KAREL HELJAS on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 12.07.2017.a., mille järgi võlausaldajad koosolekul ei ole osalenud, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri. PankrS § 173 lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga 6 (kuue) kuu järel esitama kohtule aruande, milles peab märkima: