OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ (likvideerimisel) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 3 217,20 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx Hageja esindaja: Erki Casar (e-post [email protected]) Kostja: XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx, asukoht alates 31.05.2017. a xxxx, xxxx); juhatuse liige kuni 31.05.2017. a Xxxx(e-post xxxx) Kostja seaduslik esindaja: likvideerija Xxxx(IK xxxx, e-post xxxx);
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ (likvideerimisel) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XxxxOÜ-lt (likvideerimisel) OÜ Xxxxkasuks võlgnevus summas 3 217,20 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses XxxxOÜ (likvideerimisel) kanda.
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt (likvideerimisel) menetluskulud summas 300 eurot OÜ Xxxxkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 21.03.2017. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.11.2014a a tööjõu rendilepingu nr xxxx, mille andis hageja kostjale rendile seitse töötajat, et kostja saaks neid kasutada betoonitöödel Soome Vabariigis (lisa nr 1). Esimeseks tööpäevaks oli 18.11.2014 ja viimaseks 01.12.2014a. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ühe töötaja eest töötatud tundide alusel. Tunnihind 25,50.- eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 3.2 kohaselt kui tööd peatatakse muul kui plaanikohaselt ette nähtud kolmel puhkepäeval ja hagejast sõltumatutel põhjustel, siis kohustus kostja tasuma hagejale kompensatsiooni 20.- eurot iga renditud töötaja kohta, keda seisak mõjutab, kuid mitte rohkem kui 8 tunni eest päevas. Lepingu p 3.3 kohaselt pidas tööaaja arvestust hageja ning edastas iga tööpäeva lõpus kostjale allkirjastamiseks, kes pidi need üle vaatama ja allkirjastama. 18.11.-01.12.2014a perioodi kohta on koostatud tunnilehed, mis on allkirjastatud ja mis esitati 08.12.2014a kontrollimiseks ka kostjale (lisa nr 2 ja lisa nr 2.1). 02.12.2014a koostas hageja akti nr A-14568, milles tõi ära kogu töörendi mahu, milleks oli 972h ning millest arvestas maha juba tasutud summad, mille tulemusena jäi kostja kohustuseks tasuda 8514,33.- eurot, millele lisandus käibemaks (lisa nr 3). Seega kokku 10 217,20.- eurot. Hageja edastas eeltoodud summa kohta arve nr 14568, pannes maksetähtajaks 32 päeva, st 06.01.2015a (lisa nr 4). Lepingu p 3.3.4 kohaselt oli viimase arve maksetähtajaks 32 päeva. Kostja ei esitanud akti ega ka viimase arve osas ühtegi pretensiooni. Kostja tasus arve osaliselt, tasudes 12.01.2015a 4000.- eurot ja 05.03.2015a 3000.- eurot. 31.05.2015 teatas kostja, et ei ole oma lepingupartnerilt raha saanud, aga järgmisel nädalal saab tasuma hakata (lisa nr 5). Xxxx edastas 18.11.2015a vastusena, et Xxxx töötundide mahuks on kuni detsember nende arvestuste kohaselt 1303 tundi (lisa nr 7). Hageja selgitab, et Xxxx töötunniarvestus ei ole antud vaidluse juures oluline, sest seda on pidanud kolmas isik ning see on kolmanda isiku ja kostja vaheline arvestus. Antud vaidluse juures on määravaks hageja ja kostja vaheline arvestus. Lisaks on 01.12.2014a arvestuslikult töötunde 35h. Poolte vahel ei ole kokkulepet, et arvestuse aluseks on Xxxx tunniarvestus. Hagejale ei ole ka teada, kuidas on Xxxx need tunnid arvestanud. Kostja esitas Xxxx kirjast tuleneva vastuväite (lisa nr 6). Hageja edastas kostjale 05.04.2016a selgitava e-maili, kuid kostja kohustusi täitnud ei ole (lisa nr 8). Kostja vastus
2.Kohtule 15.05.2017. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Poolte vahel on sõlmitud 14.11.2014.a. tööjõu rendileping, mille alusel pidi hageja rentima kostjale seitse töötajat, kes on vajalikud Soomes, Xxxx kemikaalisadamas ehitamisel oleva LNG reservuaari seinte betoonimistööde teostamisel. Lepingu punkt 3.3 sätestab, et rendileandja peab iga renditud töötaja osas töötundide arvestust ja esitab selle allkirjastamisele rentniku poolt kinnitatud isikule peale töövahetuse lõppu. Rentnik kohustub vaatama koheselt üle tööaja arvestuse ning allkirjastama ühe eksemplari ning tagastama selle rendileandjale. Seega oli vastavalt lepingu punktile 3.3 oli hageja kohustuseks pidada iga töötaja osas töötundide arvestust ja esitada see allkirjastamiseks kostjale peale töövahetuse lõppu, st igapäevaselt peale iga isiku töövahetuse lõppu. Hageja ei ole lepingut selles osas täitnud ning ei ole pidanud vastavat arvestust, mistõttu on poolte vahel tekkinud vaidlused ja eriarvamused väidetavalt töötatud mahu osas. Nagu ka hagiavalduse tekstist nähtub, siis on hageja esitanud kostjale eelnevalt viidatud tundide arvestused alles pärast tööde lõppu ja ka pärast arve ja akti esitamist. Akt on koostatud 02.12.2014.a., arve on koostatud 04.12.2014.a. ning lepingu punkt 3.3 järgsed arvestused esitati alles 08.12.2014.a., kuigi hageja pidi seda tegema igapäevaselt. Kostja tellija ei kinnitanud kostjale hageja poolt väidetud andmeid ning ka hageja ei suutnud hiljem tagantjärele tõendada
tegelikult töötatud tundide arvu, mistõttu ongi poolte vahel tekkinud lahkarvamused tegeliku mahu osas. Kostjale on suhtluses oma lepingulise tellijaga saanud teatavaks, et hageja poolt väidetud mahud ei vasta tegelikkusele. Hageja poolt renditud töötajad ei ole töötanud hageja poolt väidetud mahus. Kostja on sellele ka varasemalt tähelepanu juhtinud. Ükski hageja poolt esitatud tõend ei tõenda hageja poolt väidetud asjaolusid. Ei ole tõendeid selle kohta, et kostja oleks aktsepteerinud hageja poolt väidetud tundide mahu või et hageja oleks üldse eelnevalt vastavalt lepingu punktile 3.3 vastavaid arvestusi esitanud. Hageja poolt hagile lisatud tabelit ei ole kostja allkirjastanud. Samuti ei ole kostja allkirjastanud hagile lisatud akti. Nimetatud dokumendid on kas hageja enda allkirjastatud või üldse allkirjastamata. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka väidetavalt AS Xxxx poolt esitatud kirja. Esiteks ei ole viidatud kiri käsitletav tõendina. Kirjal puudub allkiri ja igasugune kinnitus, et selle oleks esitanud AS-i Xxxx pädev ja volitatud isik. Teiseks ei ole AS Xxxx kui kolmas isik pädev ega õigustatud andma kinnitusi kostja eest. Kostja ja AS Xxxx vahel olid lepingulised suhted, mis olid oluliselt suuremad kui hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu maht ning nendesse suhetesse hageja ei puutu. AS Xxxx ei ole ka täinud oma kohustusi kostja ees ning osapooltel on selles osas vaidlused, mis ei puudu käesolevasse menetlusse. Muuhulgas on vaidlused ka töö mahu osas. Seega hagiavalduse lisa 7 (AS Xxxx kiri) ei saa olla käsitletav tõendina, mis kinnitaks hageja väidetud asjaolusid. Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja peab esmalt tõendama, et pooltevahelise lepingu raames on renditud töötajad teinud töid hageja poolt väidetud suuruses ning alles seejärel saaks hagejal tekkida õigus nõuda kostjalt tasu. Käesoleva seisuga hageja seda teinud ei ole. Ükski hageja poolt esitatud tõend ei tõenda hageja väiteid tööde mahu osas. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 14.11.2014. a tööjõu rendilepingu, mille alusel hageja andis kostjale rendile seitse töötajat, kes olid vajalikud Soome Vabariigis, Xxxx kemikaalisadamas LNG reservuaari seinte betoneerimistööde teostamisel (tl 24). Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas tööjõu kasutamise eest perioodil 18.11.2014. a kuni 01.12.2014. a.
esitatud arve nr. 14568 summas 10 217.20 eurot kuulub kostja poolt täies ulatuses tasumisele (tl 27). Kostja on arve nr 14568 tasunud osaliselt, s.o. summas 7 000 eurot (tl 21).
7.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Hageja väitel kostja lepingu punktidest 3.1. ja 3.2. tulenevat kohustust tasuda tööjõu kasutamise eest perioodil 18.11.2014. a kuni 01.12.2014. a. täies ulatuses täitnud ei ole. 02.12.2014. a on hageja koostanud akti nr A-14568, kostja akti ega vaidlusaluse arve osas hagejale pretensioone esitanud ei ole (tl 26-28).
9.Kostja vastuväite kohaselt puudub kostjal kohustus arve nr 14568 täies ulatuses tasumiseks, kuna hageja ei ole pidanud lepingu punktile 3.3 vastavat tööaja arvestust. Kostjale on tellija kaudu saanud teatavaks, et hageja poolt väidetud mahud ei vasta tegelikkusele (tl 45-46). Samuti ei ole kostja allkirjastanud vaidlusalust akti (tl 46).
10.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et töötunnitabelid on tegelikkuses hageja poolt koostatud ning need on ka kostja esindajale epostiga edastatud (tl 54, 56-61). Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hagejale oleks töötunniarvestuse osas pretensioone esitatud. Arve osalise tasumisega on kostja kohtu hinnangul aktsepteerinud nii tööaja arvestust kui selle alusel väljastatud arvet. Kostja on 31.05.2015. a e-kirjas andnud ka lubaduse võlgnevus likvideerida (tl 28). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3 217,20 eurot tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel kohus tagastab enammakstud riigilõivu menetlusosalise avalduse alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.