Muud › Muud hagiasjad

Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 21.03.2017. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.11.2014a a tööjõu rendilepingu nr xxxx, mille andis hageja kostjale rendile seitse töötajat, et kostja saaks neid kasutada betoonitöödel Soome Vabariigis (lisa nr 1). Esimeseks tööpäevaks oli 18.11.2014 ja viimaseks 01.12.2014a. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ühe töötaja eest töötatud tundide alusel. Tunnihind 25,50.- eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 3.2 kohaselt kui tööd peatatakse muul kui plaanikohaselt ette nähtud kolmel puhkepäeval ja hagejast sõltumatutel põhjustel, siis kohustus kostja tasuma hagejale kompensatsiooni 20.- eurot iga renditud töötaja kohta, keda seisak mõjutab, kuid mitte rohkem kui 8 tunni eest päevas. Lepingu p 3.3 kohaselt pidas tööaaja arvestust hageja ning edastas iga tööpäeva lõpus kostjale allkirjastamiseks, kes pidi need üle vaatama ja allkirjastama. 18.11.-01.12.2014a perioodi kohta on koostatud tunnilehed, mis on allkirjastatud ja mis esitati 08.12.2014a kontrollimiseks ka kostjale (lisa nr 2 ja lisa nr 2.1). 02.12.2014a koostas hageja akti nr A-14568, milles tõi ära kogu töörendi mahu, milleks oli 972h ning millest arvestas maha juba tasutud summad, mille tulemusena jäi kostja kohustuseks tasuda 8514,33.- eurot, millele lisandus käibemaks (lisa nr 3). Seega kokku 10 217,20.- eurot. Hageja edastas eeltoodud summa kohta arve nr 14568, pannes maksetähtajaks 32 päeva, st 06.01.2015a (lisa nr 4). Lepingu p 3.3.4 kohaselt oli viimase arve maksetähtajaks 32 päeva. Kostja ei esitanud akti ega ka viimase arve osas ühtegi pretensiooni. Kostja tasus arve osaliselt, tasudes 12.01.2015a 4000.- eurot ja 05.03.2015a 3000.- eurot. 31.05.2015 teatas kostja, et ei ole oma lepingupartnerilt raha saanud, aga järgmisel nädalal saab tasuma hakata (lisa nr 5). Xxxx edastas 18.11.2015a vastusena, et Xxxx töötundide mahuks on kuni detsember nende arvestuste kohaselt 1303 tundi (lisa nr 7). Hageja selgitab, et Xxxx töötunniarvestus ei ole antud vaidluse juures oluline, sest seda on pidanud kolmas isik ning see on kolmanda isiku ja kostja vaheline arvestus. Antud vaidluse juures on määravaks hageja ja kostja vaheline arvestus. Lisaks on 01.12.2014a arvestuslikult töötunde 35h. Poolte vahel ei ole kokkulepet, et arvestuse aluseks on Xxxx tunniarvestus. Hagejale ei ole ka teada, kuidas on Xxxx need tunnid arvestanud. Kostja esitas Xxxx kirjast tuleneva vastuväite (lisa nr 6). Hageja edastas kostjale 05.04.2016a selgitava e-maili, kuid kostja kohustusi täitnud ei ole (lisa nr 8). Kostja vastus

tegelikult töötatud tundide arvu, mistõttu ongi poolte vahel tekkinud lahkarvamused tegeliku mahu osas. Kostjale on suhtluses oma lepingulise tellijaga saanud teatavaks, et hageja poolt väidetud mahud ei vasta tegelikkusele. Hageja poolt renditud töötajad ei ole töötanud hageja poolt väidetud mahus. Kostja on sellele ka varasemalt tähelepanu juhtinud. Ükski hageja poolt esitatud tõend ei tõenda hageja poolt väidetud asjaolusid. Ei ole tõendeid selle kohta, et kostja oleks aktsepteerinud hageja poolt väidetud tundide mahu või et hageja oleks üldse eelnevalt vastavalt lepingu punktile 3.3 vastavaid arvestusi esitanud. Hageja poolt hagile lisatud tabelit ei ole kostja allkirjastanud. Samuti ei ole kostja allkirjastanud hagile lisatud akti. Nimetatud dokumendid on kas hageja enda allkirjastatud või üldse allkirjastamata. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka väidetavalt AS Xxxx poolt esitatud kirja. Esiteks ei ole viidatud kiri käsitletav tõendina. Kirjal puudub allkiri ja igasugune kinnitus, et selle oleks esitanud AS-i Xxxx pädev ja volitatud isik. Teiseks ei ole AS Xxxx kui kolmas isik pädev ega õigustatud andma kinnitusi kostja eest. Kostja ja AS Xxxx vahel olid lepingulised suhted, mis olid oluliselt suuremad kui hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu maht ning nendesse suhetesse hageja ei puutu. AS Xxxx ei ole ka täinud oma kohustusi kostja ees ning osapooltel on selles osas vaidlused, mis ei puudu käesolevasse menetlusse. Muuhulgas on vaidlused ka töö mahu osas. Seega hagiavalduse lisa 7 (AS Xxxx kiri) ei saa olla käsitletav tõendina, mis kinnitaks hageja väidetud asjaolusid. Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja peab esmalt tõendama, et pooltevahelise lepingu raames on renditud töötajad teinud töid hageja poolt väidetud suuruses ning alles seejärel saaks hagejal tekkida õigus nõuda kostjalt tasu. Käesoleva seisuga hageja seda teinud ei ole. Ükski hageja poolt esitatud tõend ei tõenda hageja väiteid tööde mahu osas. Kohtu põhjendused

esitatud arve nr. 14568 summas 10 217.20 eurot kuulub kostja poolt täies ulatuses tasumisele (tl 27). Kostja on arve nr 14568 tasunud osaliselt, s.o. summas 7 000 eurot (tl 21).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.