Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-03-124 (enne 01.01.2006 nr 2-271/03) 07. aprill 2008, Narva Tamara Šabarova
Kohtuasi
A.E (E) hagi J.R (R) vastu ebaseaduslikult püstitatud müüri lammutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: A.E (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Asjast puudutatud isik: J.R (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Asjast puudutatud isiku J.R lepinguline esindaja Marina Dubovskaja (19.04.2007 volikiri on toimikus, I köide, tl 67, FIE Marina Dubovskaja, asukoht xxx xxxx; xxx) Asjast puudutatud isikud: kõik xxx, xxx xx majas asuvate korterite omanikud Hagita menetlus Menetluse liik 04. märts 2008, avalik kohtuistung Asja läbivaatamise kuupäev Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt Istungil viibinud isikud Avaldaja, asjast puudutatud isikud: J.R ja tema Istungil osalenud isikud esindaja, I.J (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) N.P (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) V.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) U-S.P (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) T.V (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) L.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Resolutsioon
13.03.2003.a esitas hageja A.E hagi J.R ) vastu ebaseaduslikult püstitatud müüri lammutamise nõudes. 13.03.2003.a kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 2002.a aprillis ehitas hageja naaber J.R korrusele kus hageja elab, tema korteri vastu kivimüüri, millega eraldas pinna üldkasutatavast koridorist oma korteri ees. Kui kostja alustas ehitustöid, pöördus hageja AS J K poole (meie elamu teenindav AS) asjaolude selgitamiseks. Hagejale teatati, et antud ehitustööd ei olnud kooskõlastatud vastavalt Planeerimis- ja ehitusseadusele ning puudub elamu xxx xx korteriomanike nõusolek
Tsiviilasi nr 2-03-124
selleks. Vastavalt Planeerimis-ja ehitusseadusele (kehtetu alates 01.01.2002.a.) § 36 lg 1 ehitiste ehitamine toimub ehitusprojekti alusel, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Korteriomandi seaduse § 16 lg l ütleb, et ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet. Kostja ei kooskõlastanud ehitustööde teostamist kivimüüri püstitamiseks üldkasutatavas koridoris ei elamu korteriomanikkudega ning eelkõige, naabritega omal korrusel. AS J K direktor teatas kostjale korduvalt kirjalikult, et kõik ehitustööd üldkasutataval pinnal on võimalik teha ainult kõikide korteriomanikkude nõusolekul. Kõik need teatised on kostja jätnud tähelepanuta. 21.08.2002.a, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt tehti kostjale ettekirjutis kivimüüri lammutamiseks, sest Planeerimise- ja ehitusseaduse § 42 järgi ilma ehitusloata püstitatud ehitis on omavoliline ehitis ning kuulub lammutamisele. Planeerimise- ja ehitusseaduse §-de 61 ja 62 alusel. Kostjale oli määratud tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks - 01.10.2002.a. 28.10.2002.a. kostja kohustus lammutama müüri 2003.a. jaanuariks, kuid siiamaani kostja kivimüüri lammutanud ei ole. Vastavalt Ajaõigusseaduse § 143 lg 1 kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Uue ehitise metalluks asub minu magamistoa seina lähedal ning iga kord, kui seda uks lukustatakse, see lärmab. Selline lärm takistab hagejal rahulikult elada. Korteriomandi seaduse §12 lg 3 alusel võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Antud kivimüür piirab hageja õigused vabalt kasutada omandit ja mulle kuuluvat mõttelist osa üldkasutatavas koridoris. Lisaks, ei näe püstitatud müür esteetiline välja ning halvendab üldkoridori väljanägemist. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Planeerimis- ja ehitusseaduse §-st 42, 61 ja Asjaõigusseaduse § 144 lg 2 palub hageja kohtul kohustada kostjat J.R-t, elukoht xxx xx-xx, xxx, lammutama püstitatud kivimüür. Kõik kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
22.04.2003.a kohtule saadetud vastuses kostja hagi ei tunnista ja esitab järgmised vastuväited. Kostja leiab et puudub hagi ese. Vastavalt TsMS § 4 lg 1 võib isik kohtusse pöörduda oma rikutud õiguse kaitseks. See, et meie koos naabri Irinaga 33 korterist 2002.a suvel paigaldasime vaheseina enda välisuste ette, ei riku mingeid hageja õiguseid. Hageja korter asub üle ühiskoridori platsi meie korteritest eemal ja hageja ei pea meie korterite välisustele lähenema. Teiste korterite omanikud ei ole vastu et nimetatud vahesein on. Minu ja naabri poolt meie välisuste esise ruumi kasutamine ei ole vastuolus mingisuguste seadustega. Just arvestades teiste korteriomanikkude huve (pimeda nurga likvideerimine, mida kasutasid kodutud ja kõrvalised isikud), on see kasuliku pinna kasulik kasutamine- meie suur pere, mis koosneb 7-st inimesest jätab sinna oma välisjalatseid ja hoiab nimetatud pinna puhtana ja korras. Meie naabrinaisega otsustasimegi eraldada meie välisuste ees asuva pinna. Selle tõestuseks, et puudub vaidluse ese on hageja enda väited selle kohta, et tema õiguseid rikub ainult meie uste lahtitegemine ja kinni panemine. Kuid see ei ole aluseks hagi esitamisele. Peale seda on olemas Narva Jõesuu linna peaarhitekti luba vaheseina püstitamiseks. Ja lõpuks 2002.a-l 26 korteriomanikku andsid kirjaliku nõusoleku vaheseina püstitamiseks ning 12.01.2003.a korteriomanike üldkoosolek andis loa vaheseinte püstitamiseks korruste vahelistele trepikoja platsidele, kus on olemas selleks tehnilised võimalused.
Kohus määras asja läbivaatamiseks 25.04.2007.a kohtuistungi. Avaldaja väitel on kohtuliku arutamise käigus tekkinud palju keerukaid küsimusi, mille on põhjustanud kostja ja majavalitseja ebakorrektsus, kes kirjutasid alla vastukäivaid dokumente. Hageja arvab, et kostja otsustas suurendada oma korteri reaalosa üldkasutatava pinna arvel ja ükski koosolek ei saa võtta avaldajalt seda osa, et suurendada kellelegi teise reaalosa. Seepärast palub hageja tagastada talle need majaosad, mis talle kuuluvad. Kostja peab lammutama vaheseina ja eest ära võtma ukse. Hageja 2(7)
Tsiviilasi nr 2-03-124
arvab, et teine korter ka sai kasu sellest. Ei ole mingi tõendit, et nende perekonnal on 7 inimest. 2 inimest elavad. Peale seda, et kostja rikkus seadust, ei saa hageja tuua tarbeid, ega ehitusmaterjale, mida ei ole kuhugi panna. Trepikoja näeb ka ebakorrektne välja. Hageja ei saa midagi sinna tuua, ei saa osta mööblit. Maja on väga kena projektiga, aga miks hageja peab kannatama. Hagejat ei rahuldaks see, et R teeb talle ukse lahti selleks, et hageja saaks midagi tuua oma korterisse, pikad või suured asjad. Siin on antud valeütlusi ja hageja arvab, et siin on erinevate võtetega kõik saavutatud. Hageja teab, et kõik elanikud peavad andma notariaalse nõusoleku ümberehitamiseks. Hageja osales 12.01.2003.a üldkoosolekul, kus otsustati vaheseinte paigaldamise küsimus. Hageja jääb oma nõuete juurde ja palub kohustada kostjat lammutada vahesein. Hageja ei soovi sõlmida kompromissi. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et kõige tähtsam on see, et mingeid hageja õigusi kostja rikkunud ei ole. KOS § 16 lg 1 sätestab, et ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lg 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lg 5 järgi. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi käesoleva seaduse § 11 lg 1 punktis 1 nimetatud määra. Kostja koos naabriga kasutavad seda koridori, nad tasuvad selle pindala eest ja seepärast teiste naabrite õigusi ei ole rikutud. Ülejäänud koridor ja trepikoja plats on piisav selleks, et tuua asju ja ehitusmaterjale, mis on näha ka projektist. Hageja oma hagis viitab planeerimise ja ehitusseadusele, aga seadus ei kehti. Hageja viitab sellele, et ehitustööde alguse ajal, ei saadud ehitusluba vaheseina paigutamiseks, aga projekt on olemas ja kooskõlatatud ja samuti on olemas majavalitseja nõusolek. Maja elanikud on vastu võtnud maja sisekorra eeskirja, mille p 20 järgi on ümberehituste teostamine üldkasutavates kohtades keelatud ilma projektita ja majavalitseja kirjaliku nõusolekuta, aga antud juhul on olemas projekt ja majavalitseja nõusolek selleks. 12.01.2003.a korteriomanike üldkoosolekul vaadati läbi küsimus vaheseina paigaldamise kohta ja hagejal oli õigus, mittenõustumisel koosoleku otsusega, seda vaidlustada, aga hageja seda ei teinud. Selles majas on 2 trepikoda, 5 korrust ja seepärast 10 trepiplats ja vaheseinad on paigaldatud 5-le neist. Keegi naabritest ei ole nende vaheseinte vastu, sellepärast et varem kui vaheseinu ei olnud magasid trepikodades tihti kodutud, koerad ja kassid. Praegu seda probleemi enam pole. Asjast puudutatud isiku N.P väitel elab ta 5 korrusel samas trepikojas, kus elavad pooled ja tal on sama trepiplatvorm. Vahesein ei sega. Arvab, et selle seinaga on mugavam ja soojem. Kui oleks raha, siis paigaldaks samasugusevaheseina. Mööbli saab korterisse viia. Trepiplatvormid on väga suured, isegi peale vaheseina ehitamist. Remondi tegemisel tõi N. P kõik ehitusmaterjalid kohale ja midagi ei seganud. Asjast puudutatud isiku I.J sõnul tema korter on poolte korteritega ühel korrusel ja kostja korteriga koos, ehitatud seina taga. Kui ei olnud vaheseina, oli pimedal ajal hirmus käia. Kui vahesein pandi, siis oli palju vaiksem. See sein ei puuduta hagejat. Ta ei käi seal. Ta pani endale teise ukse ja I. Jefremovale võib olla ka ei piisa neid 15 cm, et midagi tuua. I. J ei hoia midagi trepikojaplatvormis. Asjast puudutatud isiku L.K sõnul tal on juba ammu see vahesein. Ta maksab nende ruutmeetrite eest. Koosolekul otsustati kõik. Asjast puudutatud isiku T.V sõnul sama küsimus kerkis ka akende panemise ajal. Pärast otsustati, et on kasulik sooja hoidmise mõttes aknad ette panna. Elanikke sein ei sega. Inimesed saavad kõik korterisse tuua ja seinaga on soojem. Praegu on kõikides majades lubatud vaheseinte panemine, seda platvormi ei ole vaja. Ruumi on palju.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-03-124
Asjast puudutatud isiku V.K sõnul ta ei ole selle vastu, et vahesein on olemas. Ta teeb praegu remonti ja platvormiruumi on piisavalt. Korteriomanike poolt on vastu võetud otsus, et lubada seinte panemine. Milleks üldse see jutt, kui koosolek on otsustatud lubada vaheseinte paigaldamist. Asjast puudutatud isiku U-S.P sõnul ta paigaldas ka vaheseina. Nende trepikojas on jäänud kaks korrust, kus ei ole vaheseina. Ta arvab, et seinaga on mugavam. See vahesein on neil juba 15 aastat ja maksavad nende meetrite eest. Teistele korteriomanikele on ka parem kui neil on vahesein ja me maksame täiendavate meetrite eest. Asjast puudutatud isiku N.R sõnul sellistes tüüpmajades on igal pool samasugused vaheseinad. Kedagi nad ei sega peale hageja. Hageja ei ole kordagi pöördunud nende poole kaebusega, et vahesein segab tal midagi korterisse viia. Tal oli keldris ruum, mida ta kasutab isiklikult.
04 mai 2007.a vaatluse läbiviimise juures viibisid hageja ja kostja koos abikaasaga. Vaatluse läbiviimise eesmärgiks oli teha kindlaks, kas kaugus R-te korteri nr xx kivist juurdeehitisest kuni E korterini nr xx, mis asuvad üksteise vastas, on küllaldane, et saaks kohale toimetada näiteks suure gabariidiga asju või pikki ehitusmaterjale. Vaatlusprotokolli kohaselt 2 korruse, trepiplatvormi plaan on muutusteta. 3.korruse trepiplatvormil vasakule jäävate korterite ette on ehitatud vahesein ja selle tagajärjel kaugus korterite vahel on muutunud, pikkus 2,93 m ning laius 2,2 m. Trepiplatvorm 3 ja 4 korruste vahel omab järgmisi mõõtmeid: pikkus 2,74 m ja laius 1,74 m. Sellel platvormil on ilma aknalauata aken põrandast laeni. 4 korrusel vasakut kätt asuvad korterid on vaheseina (juurdeehitise) taga. Korterist nr 35 kuni ehitatud vaheseina ukseni on kaugus 2,39 m. Kaugus ülemisele 5 korrusele viiva trepimarsini on 2,2 m. Kaugus korteri nr xx (hr E korter) kinnisest uksest kuni korteri nr xx (hr R korter) lahtise ukseni on 2,2 m. 5.korruse trepiplatvormi plaan on muutusteta ja seoses sellega on ruumi igasuguse vara ladustamiseks.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et A.E on xxx, xxx xx-xx asuva korteriomandi omanik ja J.R on xxx, xxx xx-xx asuva korteriomandi omanik. Menetlusosaliste seletuste kohaselt xxx, xx xx asuvas majas ei ole moodustatud korteriühistut, nendel on valitseja S.M. Vastavalt xxx xx maja korteriomandi ühenduse valitseja 02.05.2003 õiendile (I kd tl 25) elumaja xxx xx koosneb 40 korteriomandist. Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset 4(7)
Tsiviilasi nr 2-03-124
kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub AÕS § 72 lõikes 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lõikes 5 sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Vaidlusalune ruum on korteriomanike kaasomandisse kuuluv vara. Vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. A.E väitel vaheseina püstitamisega on J. R poolt rikutud tema kaasomaniku õigusi, ta ei saa kohale toimetada näiteks suure gabariidiga asju või pikki ehitusmaterjale, vahesein oli püstitatud seaduse nõuete rikkudes. Valitseja S. M kirjadest R-tele (I kd tl-d 4, 5) on näha, et 2002.a aprillis neile teatati, et trepikojas ehitamine on keelatud. Kuni 01.01.2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 2 lg 4 järgi ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist kohalikult omavalitsuselt (ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkus). Sama seaduse § 36 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse paragrahvides 38-41 nimetatud ehitiste ehitamine toimub ehitusprojekti alusel, välja arvatud paragrahv 40 2. lõikes sätestatud juhul. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 53 lg-st 1 tuleneb, et kohalik omavalitsus annab ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 38 lg 1 järgi ehitis on hoone või rajatis; lg 2 sätestab, et hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt rajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Tulenevalt planeerimis- ja ehitusseaduse §-st 42 ilma ehitusloata püstitatud ehitis on omavoliline ehitis, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 40 2. lõikes nimetatud juhul. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalune vahesein on ehitis ja see oli püstitatud ilma kaasomanike eelneva nõusolekuta, ehitusloata ja ehitusprojektita. Trepikoja vaheseina ehitusprojekt oli koostatud juunis 2003.a (I kd tl 35-39). 12.01.2003 xxx xx maja protokolli (MIS PROTOKOLL) nr 3 (I kd tl 18-19) kohaselt punktis VI võeti vastu otsus lubada korteriomanikele vaheseinte püstitamise trepikodades, kus see on tehniliselt võimalik. 28.04.2003 õiendist (I kd tl 24) ilmneb, et 12.01.2003 koosolekust võttis osa 15 korteriomanikku, hääletamist punktis VI märgitud küsimuses ei toimunud. 5(7)
Tsiviilasi nr 2-03-124
Seega ei olnud olemas kaasomanike kokkulepet AÕS § 72 lg 1 järgi juurdeehitise lubatavuse kohta. Kuna elamus vaheseinte paigaldamise on otsustanud üldkoosolek, siis oleks A. E pidanud vaidlustama üldkoosoleku vastava otsuse, kui ta leidis, et rikutakse tema õigusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 16.04.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03 nõustus Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga asjas nr 3-3-1-64-02, et kui juurdeehitis sisuliselt kellegi huve ei riku, ei saaks nõuda lammutamist ainuüksi karistusena omavolilise käitumise eest. Oma ülalmainitud otsuses tsiviilkolleegium leidis, et oluline on kindlaks teha, kas juurdeehitis ka sisuliselt rikub teiste kaasomanike huve. Selleks oleksid kohtud pidanud vajadusel korraldama paikvaatluse. TsMS § 127 lg 1 alusel saab kohus paikvaatluse teha ka omal algatusel. Välja tuleb selgitada, kas kassaator muutis juurdeehitisega oluliselt asja majanduslikku otstarvet (AÕS § 74 lg 1), s.t kas trepikoja kasutamine liikumiseks ja asjade transportimiseks korruste vahel on takistatud. Kolleegium ka leidis, et menetlusosaliste käitumise hindamisel tuleb arvestada ka kuni
6(7)
Tsiviilasi nr 2-03-124
Kohtule on dokumentaalse tõendina esitatud avaldus (I kd tl 17), mille kohaselt 25 korteriomanikku on nõus vaheseina ehitamisega tingimusel, et seina taga olevate korterite omanikud tasuvad juurdesaadud meetrite eest ise. Arvestades vaatluse käigus tuvastatu ning korteriomanike seisukoha leiab kohus, et J. R tegevus ei riku teiste kaasomanike, s.h ka A. E, huve. Samuti leiab kohus, et J. R tegevus on hea usu põhimõttega kooskõlas. Esialgselt ta rikkus seadus, kui hakkas ehitama vaheseina ilma kaasomanike nõusolekuta, ehitusloata ja projektita, kuid pärast enamus kaasomanikest kiitis heaks vaheseina püstitamine, oli tehtud ehitusprojekt. Seega A. E avaldus ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 2 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Avaldus on jäetud rahuldamata täies ulatuses, seega avaldaja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostja esitas nõude kohtukulude väljamõistmiseks õigusabikulude näol summas 2250 krooni. Arvestades kohtumenetluse pikkust, istungite arvu ja vaidluse sisu leiab kohus kostja kohtukulud vajalikeks ja põhjendatuks ning peab õigustatuks mõista avaldajalt kostja kasuks välja kohtukulude katteks 2250 krooni. Kohtumäärus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463–466, 660 ja 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.