Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik
2-07-50593 28. mai 2008, Narva kohtumaja Viru Maakohus Natalja Losevtsova
Kohtuasi
A. V. hagi A. L.vastu põlvnemise tuvastamises ja elatise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: A.V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx. elukoht xxx xx-xx, xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
20.mai 2008 Hageja: A.V. Kostja: A. L.
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Jelena Muttonen Marina Davõdovitš
Resolutsioon
Rahuldada A. V. hagi A. L.vastu poja põlvnemise tuvastamises. Rahuldada A. V. hagi A. L.vastu elatise nõudes osaliselt. Tuvastada M.V. (isikukood xxxxxxxxxxx, sünniakti koostatud Ida-Viru Maavalitsus (Narva) 03.oktoobril 2005.a, akt nr 527) põlvnemist isast A. L., isikukood xxxxxxxxxxx. Mõista välja kostjalt A. L. hageja A. V. kasuks poja M. V., sünd. xx.xx.xxxx.a., ülalpidamiseks alates 04.12.2007.a. elatusrahana igakuuliselt 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuni poja taisealisuseni (xx.xx.xxxx.a.), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 võib kohus vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulud Pooled kannavad oma menetluskulud ise. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28. mail kohtukantselei kaudu.
2008.a kell 16.30 Narva kohtumajja
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused 04.12.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja A. V. hagi A. L. vastu põlvnemise tuvastamises ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled 2004.a. veebruaris, lähedastes suhetes olid septembrikuust 2004. xx.xx.xxxx sündis pooltel poeg M., isikukood xxxxxxxxxxx. Poja sünnitunnistusel on emana märgitud hageja, isa kohta kanne puudub. Hageja ja laps võtsid endale kostja soovitusel tema ema neiupõlvenime V., see oli kokku lepitud veel hageja raseduse ajal. Abielu ei ole registreeritud, kuna on olnud tülisid, kuid hageja raseduse ajal soetasid pooled kaasomandisse korteri aadressil xxx kooselamise eesmärgil. Kohe peale lapse sündi pooled läksid tülli ning hageja sõitis lapsega oma ema juurde. Tüli tõttu kostjaga oli laps registreeritud ilma kostja kohalolekuta ning lapse sünnitunnistusel oli lapse isa lahtrisse tehtud kriips. Kostja ei ole hagejaga suhteid lõpetanud, kuid ei ole ka kutsunud teda lapsega ühisesse korterisse, põhjendades seda sellega, et korteris käib remont. Kuid mõne aja möödudes poole läksid lõplikult lahku. Vastavalt PkS § 38 lg 3 põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Poeg oli eostatud kostja poolt. Kostja teab, et ta on lapse isa, kuid mingit tähelepanu lapsele ei osuta, ei ole temast huvitatud, mingit materiaalset abi lapse ülalpidamiseks ei osuta ning mingeid toiminguid lapse suhtes oma õiguste seadustamiseks ette ei võta ning ei avalda selle tegemiseks ka soovi. PkS § 42 lg I kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema nõudel. Vastavalt PkS § 42 lg 2 põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Peale poolte suhete lõppemist, s.o juuni 2006, kostja mingit materiaalset abi hagejale ja pojale ei osutanud. Poeg M. on täielikult hageja ülalpidamisel. Lapsel on bronhiaalne astma,
diagnoos oli pandud 1.aastaselt, laps on pidevalt haige, hageja viibib temaga tihti haiguslehel, iga kahe kuu tagant viib hageja last Tartu tema tervise kontrolliks. Laps vajab astma ja allergia ravimeid, vajab inhalaatorit ning spetsiaalset toitumist. PkS § 45 kohaselt lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad Õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Vastavalt PkS § 60 lg l on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja arvestuse kohaselt lapse igakuised vajadused moodustavad 5 000 krooni kuus. Lapse vajaduse kalkulatsiooni hageja lisab hagiavaldusele. Täpseid andmeid kostja sissetuleku kohta hagejal ei ole. Kuid oletab, et sissetulek moodustab umbes 20 000 krooni kuus. Teisi lapsi kostjal ei ole. Hageja töötab Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses, tema töötasu moodustab keskmiselt arvestades haiguslehti puhtalt 6 000 krooni. Samuti hageja saab 1 200 krooni peretoetust. Lähtudes lapse vajadustest ning poole materiaalsetest võimalustest hageja leiab, et kostja peab kandma suurema osa kulutustest lapse ülalpidamiseks. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Juhindudes TsMS § 3 lg 1 , § 230 lg 4 , 5 , § 251 lg 1 , § 334 lg 1 , § 338 , § 339 , § 340 , § 363 , PkS § 38 lg 3 , § 42 lg 1 , 2 , § 45 , § 60 lg 1 , § 61 lg 1, 2, 4, § 70 lg 1,2 palub hageja tuvastada, et M.V., sündinud xx.xx.xxxx.a. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb A. L., sündinud xx.xx.xxxx.a. ning välja mõista A.L. hageja kasuks igakuiselt elatis 3 000 (kolm tuhat) krooni poja M.V., sündinud xx.xx.xxxx.a. ülalpidamiseks, alates 01.12.2006.a. ja menetluskulud jätta kostjale kanda. Kostja vastus Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 13.12.2007.a. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Osas, mis puudutab tunnistamist lapse isaks, ta tunnistab hagi, kuna lähtudes lapse sündimise ajast, eostumine toimus kooselu ajal hagejaga. Elatise väljamõistmise osas tunnistas hagi osaliselt. 15.01.2008 kohtule esitatud vastuse kohaselt kostja mitte kunagi ei vaidlustanud, et M.V. põlvneb temast. Alates hageja raseduse teavitamisest pakkus kostja koos elada ja ametlikult perekonda registreeruda. Selle fakti kaudseks tõendusteks saab arvata hageja perekonnanime vahetust kostja ema neiupõlvenime peale ning korteri koosomandisse ostmise fakt hageja raseduse ajal. Vaatamata kostja soovile jäi laps ametlikult ilma isata, millega oli rikutud lapse ja kosja õigused tulenevad Perekonnaseaduse §45 ja Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse §24. Kui hagiavalduses on märgitud, et 2006. aasta 01. juunini toetas kostja last rahaliselt ja mitterahaliste annetustega. Alates ülalnimetatud tähtajast hakkas hageja koos olla ja hiljem koos elada kolmanda mehega, mille pärast kõik kontaktid hageja ja kostja vahel olid peatanud hageja soovil. Kostja teades nimetab laps seda meest ka „isaks". Kostja arvates pole õige lapse elatisraha arvutuse sisse kanda kulud mänguasjade, Tartu sõidu kulud jne. kuna kostja võib niisama osta lapsele mänguasju ning käia Tartus arsti juures. Kostja omandis on 1/2 korterist xxx (registriosa number xxxxx), Narva ning auto Alfa Romeo 156.
Ainus sissetulek on kostja palk. Lähtudes ülaltoodust arvab kostja, et nõue lapse elatise maksmise kohta suuruses 3000 krooni igakuiselt on põhjendamata. Kostja on nõus lapse põlvnemisega ja määramisega elatusrahana lapsele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtukulud palub kostja jagada poolte vahel. Hageja arvamus kostja vastusele
Hageja leiab, et kohtu ettepanek lahendada poolte lapse M. V. põlvnemise vaidlus A. L.kohtuväliselt, s.o Perekonnaseisuameti kaudu ei ole võimalik. Kostjaga kokku leppida või lahendada asi kompromissidega ei ole peale poolte lapse sünnijärgset lahkuminekut kuidagi õnnestunud ja hageja ei usu enam, et see õnnestuks ka nüüd. Vastavalt PkS §42 lg 2 põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hageja leiab, et nõue lapsele elatise maksmise kohta suuruses 3000 krooni igakuuliselt on täielikult põhjendatud, lähtudes lapse vajadustest ja tervislikust seisundist. Vastavalt PkS §61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Ühtlasi palub hageja kohtul välja mõista lapse elatisraha tagasiulatuvalt eelmise aasta eest, kuna kostja mingeid rahalisi või mitterahalisi annetusi ei ole osutanud. PkS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on seisukohal, et kostjal olevad laenulepingud ei saa olla põhjenduseks lapse elatisraha suuruse määramisel. Ka hagejal on laenulepingud. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud hageja seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. 20.05.2008.a. toimunud kohtuistungil palus hageja tuvastada isadust lapse M. V.suhtes ning nõuda kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks, kuna 2 ja pool aasta jooksul kostja ei osuta materiaalset abi ja hageja kasvatab last üksinda. Pooled said tuttavaks 2004.a. xx.xx.xxxx sündis poeg M.. Abielu ei olnud sõlminud. Pärast lapse sündi läksid pooled lahku mõnel põhjusel. Mõnda aega suhtlesid pooled ning pärast lõpetasid suhtlemist. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega suhelda lapsega. Kostja vastus oli, et ta hakkab lapsega suhtlema kui hageja keeldub oma osast ühisest korteriomandist.
Lapse kohta ei olnud tehtud kanne sünniakti kuna pooled olid riius ning ei suhelnud, last aga oli vaja registreerida. Kostja ei osutanud abi ning ei pakkunudki abi ning ei tundnud huvi lapse vastu 2,5 aasta jooksul. Kostja ei vaidlustanud oma isadust, kuid ei tundnud selle vastu huvi. Hageja soovib mõista kostjalt elatis summas 3000 krooni igakuiselt lapse ülalpidamiseks toodud kalkulatsiooni alusel. Lapse igakuised vajadused – kulud lasteaiale, toidule, riietusele, jalatsitele, vitamiinidele, hügieentarvetele, vaba aja veetmiseks, mähkmetele, mänguasjadeks jms. See kalkulatsioon on kohtule esitatud koos hagiavaldusega. Laps on 2,5 aastat vana. Lapsel on astma. Hageja sissetulekuteks on palk umbes 8000 krooni igakuiselt. Hageja elab hageja ema korteris koos lapsega. Pooltel on kaasomandis korter aadressil xxx, mille kostja kasutab üksinda. Hageja saab üksikvanema toetust, lapse toetust ja lapse hooldustasu kokku 1200 krooni. Hagejal ei ole autot, garaaži ja suvilat. Hageja palus hagi rahuldada, tuvastada lapse M. V. põlvnemist kostja A. L. ning mõista kostjalt välja elatis summas 3000 krooni igakuiselt. 20.05.2008 toimunud kohtuistungil kostja selgitas, et ta ei ole kunagi vaidlustanud poolte ühise poja M. V. põlvnemist. Samal ajal ei ole kostja nõus hageja poolt esitatud faktidega miks ei olnud lapse põlvnemine varem tuvastatud. Laps oli registreeritud ilma kostja. Hageja elas teise mehega ning laps kutsus meest isaks. Alates lapse sünnist kuni juunini 2006.a kostja osutas abi ning osaliselt kandis raha arveldusarvele. Alates juunist 2006 ei osuta kostja mingit abi. Kostjale oli keeldutud lapsega suhtlemisest, kuna hageja hakkas elama teise mehega. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud lapse vajaduste kalkulatsiooniga. Kostja tunnistab elatise nõude, kuid ei ole nõus elatise suurusega. Kostja teab, et lapse peale kulutakse umbes 5000 krooni kuus, võttes arvesse lasteaiatasu, mänguasju jne. Hageja nõuab 3000 krooni, kostja leiab, et piisab 2500 krooni, kui seaduse järgi aga, siis 2250 krooni. Kostja sissetulekud: alates 01.05.2008 bruto sissetulek 26000 krooni igakuiselt, tema omandis on poolkorterist xxx, 2 sõidukit Honda Accord 1993.a ja Alfa Romeo 2002.a. Kostja tunnistas, et ta on lapse isa ning palus välja mõista temalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 2500 krooni. Kohus leiab, et kuulub nõue lapse põlvnemist tuvastamises rahuldamisele. PkS § 38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud. Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PkS § 41 lg 1 kohaselt lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele. Vastavalt PkS § 42 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.
Vastavalt PkS § 43 lg 1 kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seaduse paragrahvides 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. M. V. sünniaktis nr 527 ning sünnitunnistuses CL 0304194 ei ole tehtud isa nimi kannet. Sünniakt oli koostatud hageja avalduse alusel. Hageja A.V.on vallasema. Ta esitas Virumaa pensioniameti Narva osakonnasse avalduse üksikvanematoetust saamiseks riigi arvelt ning saab igakuiselt lapsetoetust 300 krooni, üksikvanematoetust 300 krooni ja lapsehooldustasu kuni 3.a. lapse kasvatajale 600 krooni. See tõendatakse 29.11.2007 Sotsiaalkindlustusameti tõendiga nr 7.V45-2/3463. 24.04.2008.a. ekspertiis akti nr GE-0633-08/1769 kohaselt arvab ekspert, et A. L. isadus M.V. suhtes ei ole välistatud ning Andrei Litvinjuk saab väga suure tõenäosusega olla M.V. bioloogiline isa. Kostja tunnistas end M.V., sündinud xx.xx.xxxx.a, isaks. Kohus leidis tõendamist, et M. V. põlvneb A. L., kes on tema eostanud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus on seisukohal, et hageja nõue väla mõista kostjalt hageja kasuks igakuiselt elatis 3000 krooni poja M. ülalpidamiseks alates 01.12.2006.a tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt PkS § 38 tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Perekonnaseadus ettenähtub, et ainult vanematel on õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda, ülalpidada. Kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni ei olnud lapse M. V. põlvnemist tuvastutud kostjalt. Kostja ei omanud vanema õigusi ning kohustusi M. V. suhtes. Kohus pöörab veel kord tähelepanu, et PkS § 38 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Seoses sellega, hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt väljamõistmisest elatise poja ülalpidamiseks alates 01.12.2006.a. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused on lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Hageja seletuste kohaselt nähtub, et moodustavad laste ülalpidamis kulud kokku 5000 krooni kalendrikuus. Kostja tunnistab elatise nõuet osaliselt ehk nõustub maksma 2 500 krooni kuus poja ülalpidamiseks. Lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmisel kuulub rahuldamisele osaliselt. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegrupi puhul 0-6 aastat
on terve linnalapse ühe kuu ülalpidamiskulu 1875 krooni. Lisandub lapse erivajaduse tõttu 44 krooni. (vaata: (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-7-05) Hageja ei esitanud kohtule tõendeid, et laps on haige ning vajab ravimisel. Eesti Vabariik on kehtestanud, et laste ülalpidamiseks kulub mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalka alammäära ning kohus arvestab seda ülalpidamiskulude tõendatuse hindamisel. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded elatise suuruse osas ei ole kooskõlas eelpool nimetatud uurimistöö tulemustega ning kohtule esitatud tõenditega ja lapse vajadusega. Kohtu arvates on põhjendatud uurimistöös ülaltoodud kulutused laste ülalpidamiseks ühes kalendrikuus, mille vanemad peavad kandma ühiselt vastavalt oma varalistele võimalustele. Kohus leidis, et hageja ei tõendatud 2-aastase lapse ülalpidamiskulusid summas 5818 krooni kuus. Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja ta on tema ülalpidamisel, kuna ta on üksikema. Kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni ei olnud lapse M. V. põlvnemist tuvastutud. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus poja M. V. põlvnemise tuvastamises ja elatise nõudes 04.12.2007.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et elatise tuleb väljamõistmisele alates 04.12.2007.a. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. Kohtukulud
Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 ning § 168 lg 6 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise. Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 168 lg 6.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.