Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. menetluses. Kohtuotsus Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri teatavakstegemisega.

kätte

toimetada

hageja

esindajale

ja

kostjale

avaliku

I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.06.2005 esitas OÜ Aktiva Finants hagi A M vastu võlgnevuse 5238.40 krooni ja viiviste 5238.40 krooni, kokku summas 10476.80 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt Elisa Mobiilsideteenused AS sõlmis kostjaga 18.02.1997.a. liitmislepingu nr 0011642, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Elisa poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Lepingu lahutamatuks lisaks oli Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjad. Kostja oli kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva ees, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Elisa loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Elisa loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 5238.40 krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja nõuet täitnud ei ole. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 5238.40 krooni ja viivised summas 75734.53 krooni (arvesatud hagejale nõude loovutamise hetke seisuga). Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 5238.40 krooni. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest lubatud. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Kostja tegevusetus võlgnevuste likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Vastavalt TsK § 222 lg 1-le vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 10476.80 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv 1050 krooni ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 523.84 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – lepingu ärakiri, arved, Eeskirjad, nõude loovutamise teade, võlateatis, volikirjad, esindustasu arve, riigilõivu tasumist tõendav kviitung.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis alates hagi menetlusse võtmisest, s.o 05.07.2005.a. kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressidele. Materjale kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Lõuna Politseiprefektuuri andmeil on kostja võimalikuks elukohaks xxxx, kuid isik viibib xxxx. Ka MTA andmebaasist nähtuvalt on kostja aadressiks xxxx. Nimetatud aadressilt on kohtumaterjalid tagastatud märkega “ei ela antud aadressil.” Välisministeeriumi kirjaliku vastuse kohaselt puuduvad neil andmed A. M elukoha kohta välisriikides. Kohtu nõudele täpsustada kostja asukohta esitas hageja vastuse 30.01.2008.a., mille kohaselt puuduvad hagejal täiendavad andmed kostja elu- või asukoha kohta ning hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamist. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; lg 1 p 2 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada ka siis, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 05.02.2008.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale anti hagile vastamise tähtajaks 20 päeva. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 26.03.2008.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb Elisa Mobiilsideteenused AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust ja nõude loovutamise lepingust. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne

võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud hageja menetluskulud, milleks on tasutud riigilõiv 1050 krooni, õigusabi kulud 523.84 krooni ja AT-s avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

I. Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 2. juunil 2008. a. Nooremreferent

L. Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.