Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

aluseks on vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt 26.01.2007. Kaebuse kohaselt edastas vastustaja kaebuse esitajale 26.01.2007.a. „Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti“, mis kaebuse esitaja kätte jõudis 02.02.2007.a. Kaebuse esitaja vaidlustas kõne all oleva akti oma avalduses vastustajale 07.02.2007.a., millele vastust ei järgnenud. 25.05.2007.a. määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 26.06.2007.a. määrusega keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas avalduse kaebajale. 03.07.2007.a. esitas kaebaja avalduse menetlusse võtmist takistavate puuduste kõrvaldamiseks seatud tähtaja 21 päeva ennistamist, kuna kaebaja viibis 31.05.200715.06.2007.a. SA TÜK Psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 217 lg 3 sätestab, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kaebaja uue avalduse (tl 22) kohaselt ülalnimetatud toimingut ei järgnenud ja kostja kõrvaldas täiesti omavoliliselt hageja arveldusarvelt 19.03.2007 viide 22289634, 1 791,59 krooni. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Lisaks eelöeldule esitas kaebaja Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse tõendi, milles on öeldud, et tulumaksu põhivõlg on kaebajal täielikult tasutud 13.05.2007.a. Kaebaja palub kuulutada kohtutäituri toiming põhiseaduse vastaseks ja hüvitada kaebajale omavoliliselt tekitatud kahju summas 1 791,59 krooni. 07.08.2007.a. määrusega jättis kohus tähtaja ennistamise taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 12.10.2007.a. määrusega jättis kohus menetlusse võtmist takistavate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja ennistamata 09.11.2007.a. esitas A.A. määruskaebuse 12.10.2007.a. kohtumäärusele. TsMS § 67 lg 1 järgi kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Lg 2 järgi tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest, palub kaebuse esitaja teha Tartu Ringkonnakohtul teha Tartu Maakohtu 12.10.2007.a. otsusest erinev otsus. Menetlusosaline viibis erakorralisel ravil SA TÜK Psühhiaatriakliinikus, millest ette ega mille vältel polnud võimalik teavitada kohut ajavahemikul 31.05.2007-15.06.2007. Arvestades SA TÜK Psühhiaatriakliinikus ravil oldud aeg lõpeb 25.05.2007.a. määruses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 06.07.2007.a. Järgides TsMS § 67 lg 1 ja lg 2 ning § 68 lg 2 esitas menetlusosaline kohtule ka vastavasisulise avalduse koos põhjendusega, milles palus tähtaja ennistamist. 19.11.2007.a. määrusega võttis kohus määruskaebuse menetlusse leides, et kaebus vastab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. 23.11.2007.a. määrusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse. TsMS § 64 lg 1 kohaselt kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Maakohus jättis 25.05.2007.a. määrusega avalduse

käiguta ja andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitaja sai nimetatud määruse kätte 30.05.2007.a. ja kõrvaldas selles toodud puudused 03.07.2007.a. Ühtlasi taotles määruskaebuse esitaja talle antud 21 päevase tähtaja ennistamist, kuna viibis 31.05.2007-15.06.2007.a. statsionaarsel ravil SA TÜK Psühhiaatriakliinikus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas analoogia alusel ebaõigesti TsMS §-s 67 lg 2 sätestatut. Kuivõrd määruskaebuse esitaja viibis 31.05.200715.06.2007.a. ravil ja maakohus pidas seda mõjuvaks põhjuseks, siis tulnuks maakohtul nimetatud ajavahemiku võrra pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega. Sellest tulenevalt on määruskaebuse esitaja poolt 03.07.2007.a. kohtusse esitatud puuduste kõrvaldamise avaldus esitatud 21 päevase tähtaja jooksul ning maakohtul puudus alus sellega mitte arvestada. 09.01.2008.a. määrusega võttis kohus asja menetlusse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Kostja arvates tuleks kaaluda hagi menetlusse mittevõtmist või jätta hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja vastuse kohaselt (tl 54) on võlgnik A.A. suhtes algatatud täitemenetlus, mille aluseks on Tartu Maakonna Maksuamet 31.10.1996.a. maksuameti ettekirjutus nr. 237 ja sissenõudja Maksuamet avaldus. Nõude suurus on 8 262 krooni tulumaksu põhivõlg ja 4 015 krooni intress. Täitemenetluse käigus on võlgniku kui sissenõudjaga pidevalt suheldud. Võlgnikule on edastatud kõik dokumendid – kutsed, aktid, vastused avaldusele jne. Võlgnikule on piisavalt selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Antud võimalus vabatahtlikult nõue täita, koostatud maksegraafik (sissenõudja nõusolekul) jne. menetluse käigus on võlgnik esitanud nõudjale avalduse menetluse peatamiseks, avaldust nõudja ei rahuldanud, kuna avaldusest ei nähtunud mõjuvaid põhjusi. Võlgnikule edastati korduv teade. Korduvale teatele vastas võlgnik avaldusega, milles palus selgitust nõuete osas. Võlgnikule saadeti teatis, milles teatati, et täiteasja 185/201/2393 tulenev nõue koosneb tulumaksu intressist 8 321 krooni ja kohtutäituri tasu jäägist 1 357 krooni. Menetluse käigus on võlanõude katteks arestitud võlgniku arveldusarve. Menetluse kestel on võlgnik tasunud tulumaksu põhivõla 8 262 krooni täielikult 13.05.2005.a. Käesolevaga on võla jäägiks tulumaksu intress 1 551 krooni. Samuti leiab kostja, et hageja nõue hüvitada kostja poolt tekitatud kahju 1 791, 59 krooni ja kuulutada toiming põhiseaduse vastaseks on alusetu. Hageja väidetav nõue on alusetu ja põhjendamatu. Hageja on suunanud oma nõuded põhjendamatult kostja vastu, kes aga ilmselgelt ei saa olla kohustatud subjektiks. Hageja üritab nõuet kostja vastu pöörata ilmselt seetõttu, et kasutada menetluse venitamistaktikat ja pahauskselt saada oma nõue rahuldatud täituri arvel. Kahju hüvitamise eesmärk pole saavutatav, sest väidetav nõue, mida hageja kahjuna käsitleb, oli hageja enda tegevuse tagajärg. Hageja jättis oma kohustused täitmata Maksuameti ees, millest tulenevalt saatis Maksuamet avalduse sundtäitmiseks. Täitemenetluses täidetav nõue tuleneb täitedokumendist. Hageja on oma hagis märkinud kostjale saadetud avaldusest. Antud avaldust ei käsitletud kui kaebust. Hageja avaldusele saadeti vastuseks kostja poolt teatis hagejale, milles teatati, et täiteasjast 185/2001/2393 tulenev nõue koosneb tulumaksu intressist 8 321 krooni ja kohtutäituri tasu jäägist 1 357 krooni. Lähtudes nõudja andmetest, et võlgnikul on tasumata põhivõla intress, siis Maksuameti nõude katteks arestiti võlgniku arveldusarve. TMS § 115 lg 1 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole. Lg 2 kohaselt konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui arestimise

hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. SEB Ühispanka on saadetud 26.01.2007.a. vara hoiusel või arveldusarve akt 185/2001/2393 summas 9 355,50 krooni (põhivõla intress 8 321 krooni ja täituritasu 914,50 krooni ja täitekulu 120 krooni). Maksuameti 26.10.2006.a. päringu kohaselt on intress võlas. 19.03.2007.a. on laekumine 1 791,59 krooni SEB Ühispangast täiteasja 185/2001/2393 nõude katteks. Täitemenetluse seadustik § 133 lg 1alusel – arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale seega oli võlgnikule tagatud igakuiselt 1 miinimumpalk. Kostja poolt võlgniku arve arestimine on põhjendatud ja seaduspärane. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata. Hageja oma vastuses kostja kirjale (tl 60) leiab, et kostja väide, et „hageja on oma hagis märkinud kostjale saadetud avaldust, antud avaldust ei käsitletud kui kaebust“, on kohust eksitav, kuna avaldus, mille sisuks on pretensioon ongi kaebus. Pöördumise vormi sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 46, mille järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Teiseks, kostja moonutab fakte, kui väidab, et „hageja avaldusele saadeti vastuseks kostja poolt teatis hagejale“. Võib oletada, et kostja siinkohal räägib teatisest, mille koostamise aeg on 03.11.2006.a., aga hagejapoolne avaldus kostjale on saadetud tähitud kirjana 07.02.2007.a.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja kahju hageja kasuks välja mõistmata. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 tuleneb, et Kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Täitemenetluse seadustik (TMS) sätestab nõuded võlgniku kontole sissenõude pööramisele. TMS § 115 lg 2 järgi Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Hageja oma avalduses (tl 22) rõhutab, et esitatud Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse tõendilt (tl 24) nähtub, et tulumaksu põhivõlg on kaebajal täielikult tasutud 13.05.2007.a. Samas hageja poolt esitatud dokumendist tuleneb, et tulumaksu põhimaks 8 262 krooni on hagejal küll täielikult tasutud 13.05.2005.a., kuid intress 4 015 krooni koos juurdearvestatud intressiga kuni 13.05.2005.a. on hagejal kirja esitamise ajani (14.11.2006.a.) tasumata. Samuti tuleneb Maksu- ja Tolliameti e-kirjadest kohtutäitur Jaanika Pajuste’le 26.10.2006.a. (tl 58), et A.A. poolt on põhimaks tasutud viimases osas 13.05.2005.a., kuid intress on võlas, ning 06.11.2007.a. (tl 57) e-kirjast, et A.A. on tasuda veel tulumaksu intressi 1 551 krooni.

Kohus leiab, et 19.03.2007.a. täitemenetluse käigus A.A. kontolt kohtutäitur Jaanika Pajuste kontole summa 1 791, 59 krooni on õiguspärane. Seega ei ole põhjendatud ka kaebus kohtutäitur Jaanika Pajuste tegevuse peale.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.