Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Rxxx Rxxx`i hagi Yxxx Nxxx vastu lepingu täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.07.2006 võlaõigusliku müügilepingu korteri, mille kohaselt oli lepingu esemeks eluruum asukohaga xxx ning lepingu ese on müüdud 35 000 krooni eest ning nimetaud summad on kostja kätte saanud. Otsene valdus lepingu esemele läks üle lepingu sõlmimise päeva jooksul. Hageja on teinud vastavalt lepingule esemele parendusi summas 10 000 krooni. Kostja esindaja ja hageja leppisid kokku asjaõiguslepingu sõlmimise osas, mis pidi toimuma 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kostja saab teada, et eluruum on kantud kinnistusraamatusse.

1(3)

21.08.2006 esitas kostja avalduse kinnistusosakonnale ning 20.11.2006 on kostja kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja kohustus esitama asjaõiguslepingu sõlmimise ajast ja kohast hagejale, edastada vastava teate lepingus märgitud hageja aadressile. Hageja on pöördunud kostja esindaja poole asjaõiguslepingu sõlmimise asjus. Notari juurde ilmus kostja esindaja, kes ei saanud lepingut sõlmida, kuna kostja oli volituse tagasi võtnud. Asjaõiguslepingu sõlmimisest kostja hagejat teavitanud ei ole ja kostja ei ole lepingust ühepoolse avalduse alusel taganenud. Kostja palub hagi rahuldada ja kohustada kostjat tegema kindla sisuga tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, kuna kostja on korduvalt üritanud kohtuvälisele lahenduseni jõuda. Kostjal puudub kindel elukoht, seega soovis ta nimetatud tehingut tühistada ning lepingu järgi saadu tagastada, millega hageja ei ole nõustunud. Kinnisvaraturg on arenenud ning korteri hinnad kolm korda kallinenud. Kostja tunnistab, et tihti on ta ebaadekvaatne ning seetõttu ei suuda kohtusse ilmuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning on nõus hagejale hüvitama võlaõiguslepingu alusel saadu. Hageja seisukoht Hageja seisukoha kohaselt on kostja jätnud tahtlikult võlaõiguslepingust tuleneva kohustuse täitmata ning seega on esitatud hagi seaduslik. Kostja ei ole teinud katseid hagejaga kontakti saamiseks. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja seisukoht Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ei kohustunud hageja tegema remonttöid korteris. Kostja palub lõpetada leping, kostja on nõus maksma hagejale trahvi lepingutingimuste täitmise võimatuse eest. Istungid Eelistungil, mis toimus 03 . oktoobril 2007 selgitas hageja, et käesoleval hetkel elab ta nimetatud korteris ning on ka korteris teinud remonti. Hageja ei soovi kostja poolt raha tagastamist vaid lepingu täitmist ning kindla sisuga tahteavalduse tegemist kostja poolt. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja soovib korterit kolmandatele isikutele võõrandada. Kostja eelistungile ei ilmunud, kohus lükkas istungi edasi. Kohtuistung Kohtuistungil, mis toimus 17. märtsil 2008 palus hageja teha asjas tagaseljaotsus, kuna kostja kohtuistungile ei ole ilmunud. Hageja esindaja palub hagi rahuldada, kuna kostjalt lepingu rikkumise eest raha ei soovi, kuna kinnisvaraturu seisukord on muutunud Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on saadetud postiga, samuti on kohtukutse avaldatud Ametlikes Teadeannetes.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 413 rahuldamisele tagaseljaotsusega. 2(3)

Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kooskõlas TsMS 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja oma vastustes teatab, et on nõus hagejale maksma leppetrahvi ja tagastama lepingu järgi saadu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostjale kätte toimetatud. Kostja kohtult kohtuistungi edasilükkamist taotlenud ei ole. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 77 lg 1 kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Kostja ei ole hagejale teinud lepingu ülesütlemist. Kostja argumenteeritud ja põhjendatud vastuväiteid ning sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 208 lg 1. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg 1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1 ja 3, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige:

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.