Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 18.09.2002 sõlmisid P M ja AS SEB Eesti Ühispank (ednise ärinimega AS Eesti Ühispank) Magnet krediitkaardi lepingu nr A020016214, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi limiidiga 12 000 krooni, intressimääraga 16%, kohustusliku tagasimakse limiidiga 6000 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 600 krooni, Krediitkaardiga sai kostja kasutada lepingus sätestatud tingimustel arvelduslaenu. Lepingu p 1.12 kohaselt on krediidilimiit lepingus fikseeritud maksimaalne summa, mille ulatuses on lubatud kaardiga tehinguid teha kaardikontol olevate rahaliste vahendite positiivset jääki ületavas osas, s.t. kostja võis sooritada 12 000 krooni ulatuses igakuiselt tehinguid ehk hageja võimaldab lepingu alusel kostjale igakuiselt nimetatud limiidi ulatuses laenu. Vastavalt lepingu p 1.9 on kohustusliku tagasimakse limiit lepingus fikseeritud krediidilimiidi kasutatud osa piirmäär, mille ületamisel algavad kohustuslikud tagasimaksed. 6000 krooni ületamisel peab kostja hakkama tasuma igakuiselt kohustuslikke tagasimakseid summas 600 krooni. Lepingu p 3.3 järgi, kui laenu summa ületab vastava kuu 01.kuupäeval kohustuslike tagasimaksete limiiti, kannab pank maksepäeval (13.kuupäeval) kostja arvelduskontolt kaardikontole kohustuslike tagasimaksete limiiti ületava laenu osa või kohustusliku tagasimakse summa. Seega võis kostja vastavalt lepingule kasutada kaardikontot krediidilimiidi (12 000 krooni) ulatuses, kuid kostja poolt sooritatud tehingud krediidilimiidi piires ületasid kohustusliku tagasimakse limiiti (6000 krooni), oli hagejal õigus kanda kostja arvelduskontolt iga järgneva kuu 13.kuupäeval kaardikontole kohustuslik tagasimakse (600 krooni) või kohustusliku tagasimakse limiiti ületav väiksem summa. Eelneval kuul sooritatud krediitkaardi tehingute summast tuli järgmisel kuul tagastada 600 krooni, lisaks tuli tasuda intressi. Lepingu punktide 7.4 ja 7.5 kohaselt kohustus konto omanik (kostja) tagama maksepäeval kohustuslike tagasimaksete ja intresside ning igal ajal lepingu kehtivuse ajahetkel krediitkaardiga seotud teenustasude ulatuses vabade vahendite olemasolu kaardikontol. Vastavalt lepingu punktile 7.1 kohustub kostja tasuma pangale intressi (16% aastas vastavalt lepingule), kohustuslikke tagasimakseid, viivist ja muid lepingust ja hinnakirjast tulenevaid summasid ja tasusid, sh teenustasusid. Kostja kasutas krediitkaarti kuni 12.06.2007.a. Makseviivituste tõttu blokeeris hageja 01.07.2007 krediitkaardi ning vastavalt hinnakirjale võttis hageja pangapoolse pangakaardi blokeerimise eest teenustasu 100 krooni. 14.08.2007 saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate TVL-64293849 võlgnevuse tasumise tähtpäevaga 28.08.2007. Leping lõpetati 01.09.2007.a. Viimane laekumine kostja arvelduskontole ja tagasimakse toimus juunis 2007. Kostjale on saadetud rahvastikuregistris märgitud aadressil kolm nõuet võla tasumiseks 04.10.2007, 11.12.2007 ja 11.01.2008. Kirjad on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodust tulenevalt hagejal puudub võla tasumise osas võimalus kostjaga kokkuleppe sõlmimiseks. Seisuga 05.03.2008 võlgneb kostja hagejale 13153.50 krooni, millest laenu põhiosa moodustab 11532.45 krooni, intress 628.73 krooni ning viivis 992.32 krooni. Viivis on arvestatud vastavalt lepingule 16% aastas.

Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 113 lg 1, 94 lg 1 ja 415 lg 1 sätestatule viivise arvestamisel. Lepingu p 9.1 alusel kohustub kostja konto omanikuna lepingu lõppemisel tagastama pangale laenu ja tasuma muud lepingust tulenevad summad. Võla sissenõudmisel tugineb hageja ka VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1 ja 401 lg 1 sätestatule. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline Magnet krediiditkaardi leping nr. A020016214, kaardikonto väljavõte, erakorralise ülesütlemise teade TVL-64293849, arvelduskonto väljavõte, nõuded võla tasumiseks koos koopiatega tagastatud ümbrikutest, rahvastikuregistri väljatrükk, esindaja volitusi tõendav volikiri, riigilõivu kviitung. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud 12.03.2008.a., mille kohta andis ta allkirja. Seega kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 26.03.2008.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb Magnet krediitkaardi lepingust. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja poolt. Eelnevast tulenevalt on hagi rahuldamisel kostja kohustatud hüvitama hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 11. juulil 2008. a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.