Tsiviilasi nr.2-07-13121/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 2.aprill 2008, Kentmanni kohtumaja tsiviilasi OÜ G (pankrotis) hagi OÜ S vastu müügitehingute kehtetuks tunnistamises ja 101 280.70 krooni tagasivõitmises pankrotivarasse kohtuistung 24.märts 2008, Tallinnas hageja OÜ G (pankrotis), reg. xxx, asub xxx, kohtuistungil osales volitatud esindaja, L Ülper kostja OÜ S , reg. xxx asub xxx, kohtuistungil ei osalenud asjaolud 5.aprillil 2004 saabus OÜ G nimele Hollandi firmalt kaupa (koerte ja kasside kuivtoit jaemüügipakendis), mille kohta on vormistatud tollideklaratsioonid I-135419 ja I-135456 (tl. 27, 28). Kaup ladustati AS R tollilaos. AS R tollilaost väljastati OÜ-le S 5.aprilli ja 15.aprilli 2004 deklaratsioonide I-135510 ja I- 135898 alusel koerte ja kasside kuivtoitu jaemüügipakendis (tl. 26, 29, 30). Kauba kogus ja maksumus on kooskõlas hageja nimele saadetuga. Harju Maakohtu 27.aprilli 2004 määrusega on algatatud hageja pankrotimenetlus; pankrot on välja kuulutatud 18.juuni 2004 otsusega 2/20-3331/04. hageja nõue Hageja esitas 3.aprillil 2007 Harju Maakohtule hagi, milles nõuab kostjaga sõlmitud müügilepingute kehtetuks tunnistamist ja kostjalt müügi esemeks olnud kauba maksumuse väljamõistmist. Hageja väidab, et 1) hageja tellimusel saabus Hollandi firmalt Tallinna Tolliinspektuuri kaudu Eesti Vabariiki vormistamiseks ja hagejale üleandmiseks loomade kuivtoit
kogumaksumusega 6 473 eurot. Hageja on vormistanud 31.märtsil 2004 saateleht/arved kauba üleandmiseks kostjale ning sõlminud 2.aprillil 2004 kostjaga müügilepingu, mille alusel on hagejale saadetud kaup tollilaos üle antud kostjale. 2) kostja ei ole hagejale kauba eest tasunud. Kauba üleandmise tehingul on kinke iseloom. 3) hageja ja kostja juhatuse liikmed on lähikondsed; 4) kauba tasuta üleandmisega kostjale on tekitatud hageja võlausaldajatele kahju. Võlgniku juhatuse liige teadis vara ja võlgade suhet ning olulisi makseraskusi. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Väidab, et 1) on üle võtnud hageja kohustuse tasuda hageja poolt 2004 veebruaris tellitud kauba eest ning omandas sellega õiguse saada hageja nimele saadetud kauba omanikuks. 2) hageja on teinud kauba deklaratsioonidest ebaõige järelduse. Hageja nimele saabus tollilattu üks partii kaupa koguses 5 400 kg, maksumusega 3 236.50 eurot, mitte kaks partiid nagu hageja on hagis märkinud. 3) hageja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et ei ole ise kauba eest midagi saatjale tasunud ega kandnud kulutusi seoses kauba Eestisse toimetamisega. Kostjale esitatud arvel nr. 35 on raha laekumine ette nähtud kauba saatja arvele, mitte hageja arvele. Kostja on arve kauba saatjale tasunud 10.novembri 2005 maksekorraldusega. 4) hageja vaidlustatud tehing on tehtud eesmärgiga vähendada makseraskustesse sattunud hageja kohustuste suurendamist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist. Müügilepingu vormistamise eesmärgiks oli kauba ringlusse ja vabasse tarbimisse lubamise nõudeõiguse üleandmine hagejalt kostjale. Tehingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest. Tegemist on kostja poolt hageja müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmisega VÕS § 179 tähenduses. Hageja andis üle nõudeõiguse temale mittevajalikuks osutunud kaubale ning vabanes selle vastuvõtmisega tekkivatest kohustustest. kohtu hinnang Pankrotiseaduse (PaS) § 109 järgi tunnistab kohus vara tagasivõitmiseks halduri nõudel võlgniku tehingu kehtetuks pankrotiseaduses ettenähtud aluste olemasolul. Pankrotihaldur nõuab kinke iseloomuga tehingu kehtetuks tunnistamist; avalduse kohaselt on võlgnik andnud kostjale vara üle ilma tasu saamata. Poolte lähikondsed on tehinguga põhjustanud võlausaldajatele kahju. Kostja möönab kauba üleandmist, kuid väidab, et sellega pole võlausaldajate huve kahjustatud. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse § 110 lg. 1 p. 1 ja 111 lg. 1 p. 1 ja lg. 3 järgi tunnistab kohus kehtetuks kinke iseloomuga tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PaS § 111 lg. 2 järgi eeldatakse võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlikkust juhul, kui kinke iseloomuga tehing on tehtud aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Pooltel puudub vaidlus selles, et Hollandi firmalt hageja nimele saadetud kaup on tollilaos üle antud kostjale. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja kauba eest hagejale tasunud ei ole.
Poolte vahel on vaidlus kostjale üleantud kaubakoguse üle. Kohus nõustub kostjaga selles, et tõendatud on kauba saatmine hagejale koguses 5 400 kg, maksumusega 3 236.50 eurot. Tollideklaratsioon 135 419 (protseduur 7100 000) kajastab kauba saabumist ja ladustamist tollilattu. Deklaratsioon 135 456 (protseduur 9971 990, viiteliselt seotud deklaratsiooniga 195 419) kajastab tollilaos omaniku vahetust tollilaos. Deklaratsioon 135 510 (protseduur 7199 990, viiteliselt seotud dekl. 135 456) kajastab omandaja kauba arvele võtmist tollilaos ja deklaratsioon 135 898 (protseduur 4071 000, viiteliselt seotud dekl. 135 510) kajastab kauba väljumist tollilaost vabasse ringlusesse. Kõikides märgitud deklaratsioonides (tl. 27-30) on kajastatud sama kaubakoguse liikumist ja arvestust. Hageja väited kahekordse kaubakoguse saamise kohta ei ole kooskõlas tõenditega. 2.aprilli 2004 tehing (tl. 34) on formaalselt kinke iseloomuga. Hageja on kauba tollilaos kostjale üle andnud ega ole esitanud kostjale tasunõuet. Võlaõigusseaduse § 259 järgi kohustab üks isik kinkelepinguga tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Asjas kogutud tõendite kohaselt on võlgnik andnud kostjale ilma tasu nõudmata vara üle. Hageja pankrotimenetlus on algatatud 28.aprillil 2004, vaidlustatud leping on sõlmitud 2.aprillil 2004, seega 20 päeva enne pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku esindaja on pankrotiavalduse vormistanud 12.aprillil 2004, s.o. 10 päeva pärast kinke iseloomuga tehingute tegemist. Pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise aluseks on püsiv maksejõuetus, mis pidi võlgnikule ja eelduslikult ka võlgniku lähikondsele olema teada. Seega pidid pooled hageja võlausaldajate huvides hoiduma tehingutest, mis vähendavad vara koosseisu. Kinkelepinguga pankrotimenetluse algatamisele vahetult eelnenud perioodil pankrotivarast välja läinud tehingute kehtetuks tunnistamisel ei oma õiguslikku tähendust kinkija ja kingisaaja informeeritus või suhtumine tehingu tagajärgedesse. Seega ei oma tehinguosaliste seadusjärgsete esindajate sugulus vaidluses määravat tähendust. Vaidlusalune kinke iseloomuga tehing kuulub kehtetuks tunnistamisele juhul, kui sellega on võlausaldajate huve kahjustatud. Harju Maakohtu 28.jaanuari 2005 määruse kohaselt on hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid kogusummas 304 166.21 krooni väärtuses. Vara täies ulatuses nõuete rahuldamiseks ei jätku. Hageja ei ole vaidlusaluse saadetisega seotud kulutusi kandnud. Kauba saatja, ega ka OÜ S nõudeid hageja pankrotimenetluses esitanud ei ole. Kostja väide selles, et arve/saatelehega 41201 hagejale saadetud kauba eest on saatjale tasunud kostja, on kooskõlas 10.novembri 2005 välismaksekorraldusega (tl. 52). Maksekorraldusel on makse selgitusel viide arvele nr. 41201, samale dokumendile on viidatud deklaratsioonis nr. 135456 (tl. 27). Kostja on tasunud ka AS-le R tolliprotseduuride tasu, vastavad lõivud ja maksud (tl. 74). Tehingu kehtetuks tunnistamise korral tekiks olukord, kus pankrotivõlgniku vara suureneb kauba maksumuse ulatuses, samas aga lisandub võlgniku maksekohustus nii müüja ees, kui ka tolliprotseduuridega seotud kulude hüvitamise kohustus kostja ees. Seega ei toonud Hollandi firmalt hagejale saadetud kauba üleandmine kostjale kaasa muudatusi hageja vara koosseisus. Kauba vastuvõtmine võlgniku poolt toonuks kaasa kauba maksumuse ulatuses maksekohustuse, millele lisandunuks kauba saamisega seotud kulutuste, lõivu ja maksude tasumise kohustus. Hageja võlausaldajate kaitseks formaalse nõudeõiguse realiseerimine ei ole asjas esile toodud asjaoludel kooskõlas pankrotiseaduse mõttega ega hea usu põhimõttega. Kostja on
hageja kohustuste ülevõtmisel teinud kulutusi, mille hüvitamine pankrotivara arvel ei ole reaalne. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks saaks vaidluses esile toodud asjaoludel pidada kauba realiseerimisega eelduslikult saadava tulu saamata jäämist, mida hageja aga hagis nõudnud ei ole. Samas on hageja pankrotiotsusega ning võlgniku pankrotiavaldusega (tl. 23) tõendatud, et rendileping kaubanduspindade kasutamiseks AS A-S ruumides on lõpetatud rendile andja algatusel 2.aprillist 2004. Seega puudub alus eelduseks, et võlgnik oleks kauba realiseerimisest tulu saanud. menetluskulud Hageja on tasunud 3.aprilli 2007 maksekorraldusega hagi esitamise eest riigilõivu 5 750.00 krooni. Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 230, 436, 438, 439, 441-442; VÕS §-st 259 ja pankrotiseaduse §-st § 110 lg. 1 p. 1 ja 111 lg. 1 p. 1; lg. 2 ja lg. 3 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata OÜ G (pankrotis) hagi OÜ S vastu müügitehingute kehtetuks tunnistamises ja 101 280.70 krooni tagasivõitmises pankrotivarasse. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.