Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

URFINS

GRUPP

(edaspidi: avaldaja) esitas pankrotiavalduse võlgniku OÜ

IGOTEKS

(edaspidi: võlgnik) väljakuulutamiseks.

kohtule pankroti

Pankrotiavalduse kohaselt 31.03.2006.a sõlmisid OÜ IGOTEKS ja V.I.N. (registrikood 10631115), võlausaldaja nõustumisel, kohustuste ülemineku lepingu. Ülalnimetatud lepingu alusel läks võlgnikule üle OÜ V.I.N. võlgnevus summas 145 650,70 krooni võlausaldaja ees. Võlgnevus tekkis üüritasu summas 75 113,40 krooni võlgnemisega, millele lisandub kõrvalkulude tasu summas 50 384 krooni ning viivised summas 20 153,30 krooni. OÜ IGOTEKS pidi tasuma võlausaldajale temale üleläinud võlgnevuse 6 kuu jooksul alates kohustuste ülemineku lepingu allakirjutamisest. Võlgnik täitis oma kohustuse võlausaldaja ees ainult osaliselt tasaarvestuse tegemisega summas 50 000 krooni ja veel tasus võlausaldajale 13 999,30 krooni. Seega võlgniku kohustuse suurus seisuga 24.05.2007.a oli 81 651,70 krooni. Võlausaldaja ja võlgniku vahel 10.03.2005.a sõlmitud äriruumide üürilepingust nr 34 tulenevaid kohustusi võlgnik ei täitnud nõuetekohaselt. Võlgniku võlgnevus (üür ja kõrvalkulud) seisuga 24.05.2007.a moodustasid summa 23 570,48 krooni. 24.05.2007.a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse 105 221,18 krooni tasumise nõudega. Kuid võlgnik ei täitnud oma kohustust 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist. Võlausaldaja arvates võlgnik maksujõuetust tõendavad järgmised asjaolud: • pankrotihoiatuses märgitud võlgnevus ei ole tasutud pankrotiavalduse esitamise hetkeni; kohustuste ülemineku lepingu punkti 6 alusel võlgnik pidi tasuma võlausaldajale leppetrahvi summas 276 434 krooni, kuid leppetrahvi ei tasutud; • pankrotiavalduse esitamise hetkeni võlgniku poolt on jäetud tasumata üüri ja kõrvalkulude arved üldsummaga 21 642,10 krooni; 2(10)

võlgnikul puuduvad rahalised ega varalised vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks; Ülaltoodu alusel võlausaldaja palub algatada võlgniku OÜ IGOTEKS suhtes pankrotimenetluse ja kuulutada välja OÜ IGOTEKS pankrot. •

II Menetluse käik Viru Maakohus algatas 18. jaanuaril 2008 aastal kohtumäärusega OÜ IGOTEKS pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi, keda kohus kohustas välja selgitama võlgniku vara ja kohustused ning esitama kohtule sellekohase aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne OÜ IGOTEKS (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses kohus pankrotihaldurit esitama täiendavaid andmeid võlgniku maksevõime kohta.

kohustas

ajutist

Pankrotiasja menetlemise käigus on tuvastatud ja kindlakstehtud alljärgnev:

4(10)

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 5(10)

kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja mõlemal 31.12.2007.a. seisuga rahuldav olles 1,560 ja 31.12.2007.a. seisuga hea olles 1,720.

Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja 31.12.2006.a. seisuga 0,312 ja 31.12.2007.a. seisuga 0,720. See näitab, et 2007.a. lõpu seisuga ei olnud äriühing võimeline katma kõiki lühiajalisi võlgu rahaliselt.

Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist olnud lubatud suuruses olles 31.12.2006.a. 0,277 ja 31.12.2007.a. 0,306.

Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital. Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhe 2006.a. 0,785 ja 2007.a. 4,394. Seega oli võlausaldajate riskimäär lubamatult suur.

Võlgniku esindaja väidab, et võlausaldaja tegutseb pahauskselt, kuna võlgnik ei ole maksejõuetu ning et käesolev pankrotimenetlus on alustatud võlausaldaja poolt kui mõjutusvahend ning selleks, et saada kasu, mille saamiseks avaldajal õigust ei ole. Seisuga 01.01.2008 moodustavad võlgniku kohustused 159 929 krooni. Võlgniku vara-seadmed moodustab 316 115 krooni ja 62 939 krooni - väheväärtuslikud asjad. Valmistoodangu jääk - 19 049 krooni. Toodang töös - 45 622 krooni. Osakapital 40 000 krooni Eelmiste aastate kasum 145 378 krooni. Võlgniku esindaja leiab, et lähtudes nimetatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust, et võlgnik on maksejõuetu. V.I.N. võla ülevõtmisel määrati võlasummaks 145650,70 krooni, mille võlgnik üle võttis. Võlausaldaja poolt esitatud lepingust (vaata tl 4) nähtub, et kohustuste summa sisaldab viiviseid. Sellele vaatamata arvestab võlausaldaja viivisest viivist, mis on seadusevastane. Sellele faktile pöörab tähelepanu ka pankrotihaldur oma kohtule esitatud arvamuses. Võlausaldaja paisutab tahtlikult üle renditasu ning kommunaalmaksete arveid selleks, et luua võlgniku jaoks olukorda, kus võlgnik ei saa võlga tasuda, s.t võla tasumisel esitab võlausaldaja võlgnikule arved veelgi suuremate summadega, mida võlgnik ei suuda tasuda. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule arveid kogusummas 332 292,83 krooni. Vastavalt rendilepingule peavad arved olema esitatud summas 282 943,78 krooni. Sellest on näha, et võlausaldaja suurendas põhjendamatult arveid 49 349,05 krooni võrra. Põhjendamatud viivistearved moodustavad 16 549,64 krooni. Võlausaldaja esitas arved summas 1062 krooni teenuste eest, mida võlgnikule ei osutata (territooriumi koristamine). Võlausaldaja esitas võlgnikule arveid hoone kindlustamise eest, kuid hoone kindlustamist avaldaja poolt ei teostatud. Eelpooltoodust lähtudes nõuab võlausaldaja põhjendamatult 66 960,69 krooni (49 349,05+16 549,64+1062). Seejuures ei arvestanud võlgnik makseid hoone kindlustamise eest. Võlgnik esitab kohtule koondtabeli kütte osas, millest nähtub, et 2007-2008 aastal esitas võlausaldaja võlgnikule arveid kütte eest summades, mis ületavad arveid kogu maja kütmise eest. Seejuures on vajalik märkida, et ruumid, mida võlgnik kasutab, moodustavad kõigest 19% hoone üldpinnast. Ülemaks küttearvete osas moodustas 19 022,42 krooni, arvestamata ülemaksu 2007 aasta aprilli ja mai eest, kuna võlgnikul puuduvad võlausaldaja poolt esitatud arved. Võlgniku arvates esitas võlausaldaja põhjendamatud arveid summas 2832 krooni teenuste eest, mida ei osutatud ning võlgnik tasus täiendavalt 1416 krooni, mis on avaldaja alusetu rikastumine. Samuti maksis võlgnik hoone kindlustuse eest esitatud arvete alusel 1869,40 krooni, mis on avaldaja alusetu rikastumine. 7(10)

Rendilepingu ja lisade alusel on võlgniku käsutuses ruumid üldpinnaga 387 м2. Igal aastal oli võlausaldajal õigus suurendada renditasu 7% võrra. Kuni 2007 aasta juulini ei olnud poolte vahel vaidlust renditasu arvete osas. Kuid alates 2007 aasta juulist suurendas võlausaldaja renditasu rohkem kui 7% võrra. Igakuiselt esitas võlausaldaja võlgnikule arveid 2049,72 krooni võrra suurendatud renditasuga. 2007 aasta juuli ja augusti eest tasus võlgnik renditasu 4099,44 krooni võrra rohkem, mis on avalaja alusetu rikastumine. Võlgnik leiab, et summas 12298,32 krooni esitatud arved on põhjendamatud. Alates 2007 aasta detsembrist lõpetas võlgnik avaldaja arvete tasumise, kuna võlgnikule sai teatavaks, et alates 31.11.2006 lõpetas hoone omanik SA Linnaelamu ühepoolselt rendilepingu rentniku AS Urfins Grupp. Kuna rendileping hoone omaniku ja AS Urfins Grupp vahel on lõpetatud, siis ei ole võlausaldajal alates 01.12.2006 õigust esitada võlgnikule renditasu arveid, kuna tal ei ole seaduslikku õigust kasutada hoonet aadressil Gerassimovi 16a, Narva. Käesoleval ajal Viru Maakohtus on menetluses tsiviilasjas nr 2-07-2753 SA Linnaelamu ja AS Urfins Grupp vahelise rendilepingu lõppenuks tunnistamises, hoone ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises ja AS-lt Urfins Grupp põhivõla 372708,59 krooni, viivise 38696,18 krooni väljamõistmises. Võlgnik leiab oma avalduses, et kuna võlausaldajal on suured võlad võlausaldajate ees, hakkas võlausaldaja tahtlikult suurendama renditasu ja kommunaalmaksete arveid, ning esitas ka ebaseaduslikult suurendatud küttearveid. Rendileandja pahauskse tegevuse tõttu lõpetasid paljud suured allrentnikud võlausaldajaga ühepoolselt lepingu. Selle tulemusena, ning põhjusel, et võlausaldaja kaotas rahalised laekumised allrentnikelt, hakkas ta võlgnikule esitatavaid arveid oluliselt suurendama. Tekkinud olulise võlgnevuse tõttu pöördus võlgnik korduvalt avaldaja poole palvega vaadata arved üle ja teha ümberarvestused , mille kohta on esitatud kohtule tõendid. Kuna ülaltoodust tuleneb, et võlgniku võlgnevuse summa ei ole tõendatud, ning seoses sellega, et võlausaldaja sai põhjendamatult alates 2007 aasta detsembrist renditasu summas 78 587,86 krooni, kuulub vastavalt kohustuste ülevõtmise lepingule OÜ VIN ning OÜ Igoteks vahel võlasumma 77 650,70 krooni tasaarvestusele. Seega, tasaarvestuse tegemisel (178 587,86 – 77 650,70 krooni) kuulub summa 100 937,16 krooni avaldajalt väljamõistmisele. Ülatoodu alusel leiab võlgniku esindaja, et kuna võlgnik ei ole maksejõuetu, siis vaidlus antud nõude üle kuulub läbivaatamisele väljaspool pankrotimenetlust, kuna võlausaldaja peab tõendama nõude olemasolu. Kohtuistung 10.01.2007 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde, taotles aresti kohaldamist Katarina Vološina suhtes kohtuotsuse jõustumiseni, kehtestada käsutuskeeldu kogu võlgniku vara suhtes ning esitada prokuratuurile teade võimalikust kuriteo toimepanemisest. 12.03.2008 a määrusega kohus rahuldas osaliselt pankrotiavalduse tagamise avalduse ja kehtestas käsutuskeelu kogu võlgniku vara suhtes. Võlgniku seadusliku esindaja sõnadel võlausaldaja arved on osaliselt põhjendamatud, seega võlgnevuse summa on vähem, kui on märgitud pankrotiavalduses. Võlgniku esindaja väidab, et 8(10)

ta on võimeline praegu enamuse võlgadest ära maksta ning sellega vältida pankroti väljakuulutamist, kuna võlasummaks jääb umbes 40 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur teatas kohtule, et võlgnik ei ole käesoleva ajani korrektset võlgade nimekirja esitanud. Võlgniku seaduslik esindaja nimetas kohtuistungil kohtule umbkaudselt võlgade summad. Võlausaldaja esindaja pakkus pankrotimenetluse käigus kompromissina võlgnikule maksta põhivõlgnevus summas, esimesel korral 200 000 krooni ja teisel korral 250 000 krooni ajutise halduri kontole võlgniku võlgade kustutamiseks ning kanda kõik ajutise pankrotihalduri kulud, pärast mida on võlausladaja nõus pankrotiavalduse tagasi võtma. Võlgniku esindaja ei nõustu põhivõlgnevuse summaga ning väidab, et võlausaldaja peab esitatud arveid selgitama ning põhjendama. III Kohtu seisukoht Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlausaldaja avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja selgitustega. Kohus märgib, et võlgnik pole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et oleks esitatud tasaarvestuse avaldust võlausaldajale. Ainuüksi selge vaieldamatu võlg võla loovutuslepingu alusel annab aluse kohtule pankroti väljakuulutamiseks. Kohus tutvunud eelpool nimetatud materjalidega ja tõenditega kogumis leiab, et võlgnik ei ole suuteline täitma nõuetekohaselt omale võetud kohustusi. Vaidluste lahendamiseks rendilepinguga seotud asjaolude üle pole võlgnik kasutanud ka õiguskaitsevahendeid. Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et tegutsedes rendipinnal ei neil kohustust tasuda üüri ei allrentnikule (võlausaldaja) ega pole tasutud üüri ega kommunaalmakseid ka ruumide omanikule SA Narva Linnaelamule. Kohus andis menetluse pooltele korduvalt võimalusi lahendada tekkinud olukord väljaspool pankrotimenetlust. Pooled mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele ei jõudnud. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud OÜ IGOTEKS pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu ja võlausaldajate usaldus. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 16 tunni eest 16 000 krooni (arvestusega 1 tund = 1 000 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 1 543,60 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise 9(10)

halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb ajutise halduri tasuks määrata 16 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 543,60 krooni, kokku 17 543,60 krooni.

Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2, lg 3, 23, 31 lg 1, lg 5, TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Fred Fisker Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.