2-05-16790/7 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr: 2-05-16790 nõudeõiguse loovutamise avalduse. Nimetatud avaldusega loovutas kostja hagejale 1/3 osas nõudeõiguse maale asukohaga XXX. 18.12.1995.a tegi kostja nõudeõiguse loovutamisest loobumise avalduse, millega tühistas osaliselt 22.02.1994.a tehtud avalduse. Viimati nimetatud avaldusega jättis kostja hagejale nõudeõiguse vaid 2500m2 osas. Ülejäänud tagastatava maa otsustas kostja endale jätta. Hageja on seisukohal, et 22.02.1994.a avaldust tuleb käsitleda kui kinkelepingut ja et kinkelepingu järgi saadut ei ole võimalik kostja poolt peale kinkelepingu esemeks oleva hüve saamist tagasi võtta. 16.01.2007.a esitas hageja taotluse AS ́i ja SM ́u kostjatena kaasamiseks. 28.06.2007.a määrusega otsustas kohus vastava taotluse rahuldada ja kaasas menetlusse kostjatena nimetatud isikud. Hageja täiendas, muutis ja täpsustas mitmel korral oma hagi ja seetõttu esitas 24.10.2007.a kohtule hagiavalduse tervikteksti. Kostjad esitasid igakordselt peale hagi täpsustamist, muutmist ja täiendamist oma vastuväited, mida sai hageja hagiavalduse tervikteksti koostamisel arvesse võtta. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt on hageja lõplikud nõuded, mille juurde ta ka 06.03.2008.a kohtuistungil jäi, järgmised: hageja palub tuvastada Kernu vallavalitsuse 08.07.2003.a korralduse õigusvastasust osas, millega tagastati kostja ES ́ile 2500m2 suurune maatükk 7,7 ha suuruse, kostjale tagastatud maatüki hulgas; tuvastada kostja ES ́i poolt 11.12.2003.a tehtud kinnistamisavalduse, millega paluti kanda kostja ES omanikuna kinnistusraamatusse registriossa nr XXX omanikuna, õigusvastasust ja tühisust 2500m2 (ehk 2500/77000 mõttelise osa) suurust maatükki puudutavas osas registriosas nr XXX märgitud maatüki hulgas; tuvastada ES ́i poolt 27.05.2004.a tehtud kinkelepingute osaline õigusvastasus ja tühisus osas, millega ES kinkis AS ́ile (6/7 kaasomandist) ja SM ́ule (1/7) kaasomandist (registriosas nr XXX märgitud 7,7 ha suuruse maatüki hulgas 2500m2 suuruse ehk 2500/77000 mõttelise osa) maatüki osas; tunnustada hageja omandiõigust maatükile 2500/77000 mõttelises osas XXX külas asuvast 7,7 ha suurusest XXXkinnistust, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas, registriosa nr XXX all; juhul, kui kohus jätab rahuldamata hageja omandiõiguse tunnustamise nõude, palub hageja alternatiivse nõudena kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks õigusvastaste tehingutega tekitatud kahju summas 170 000 krooni. Kahju hüvitamise nõue tuleb hageja hinnangul rahuldada seetõttu, et olles teadlikud maaomandi tekkimise õigusvastasusest, sõlmisid nad sellest hoolimata tehingud, mille tõttu jäi hageja maast ilma. Kahju suurust tõendab hageja kinnisvarabüroo Uus Maa poolt koostatud hindamisaktiga. Kostja vastuväited

4.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja teise nõude osas. Hageja on teise nõudena taotlenud tuvastada kostja ES poolt 11.12.2003.a tehtud kinnistamisavalduse, millega paluti kanda kostja ES omanikuna kinnistusraamatusse, registriossa XXX maatüki omanikuna, õigusvastasust ja tühisust 2500 m2 osas. Kohus lähtus selle nõude läbivaatamisel sellest, et kinnistamisavaldus on tehing ning selle tühisuse osas kehtivad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu tühisuse alused. Tehingu tühisus on niivõrd oluline õiguslik tagajärg, et see saab esineda üksnes siis, kui selline tagajärg on otseselt mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetses lõikes ette nähtud ja kui vastava normi eeldused on täidetud. Tehingu tühisusele saab reeglina tugineda tehingu pool. Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda üksnes siis, kui tal on selleks õiguslik huvi. Seega tuleb kohtu hinnangul antud nõude rahuldamiseks hinnata, kas hagejal on õiguslik huvi viidatud kinnistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja kas esinevad konkreetsed, tehingu tühisust ette nägevad tühisuse eeldused. Kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole õiguslikku huvi kolmanda isiku poolt tehtud kinnistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks. Kinnistamisavaldus on tahteavaldus, millega palutakse kinnistusraamatus teatud õigusemuudatuse kande kaudu kajastamist. Asjaõigusseaduse § 65 kohaselt toimub ebaõige kandega rikutud isiku õiguste kaitsmine viidatud normis sätestatud viisil. Esmakinnistamise osas on vastav eriregulatsioon sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduses. Isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda isikult, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud, nõusolekut vastava omanikukande kustutamiseks. Selle tagajärjel kantakse omanikuna kinnistusraamatusse riik. Vastava nõude eelduseks on maa esmakinnistamise aluseks olnud kohaliku omavalitsuse korralduse tühistamine. Seega toimub ebaõigest kandest tuleneva õiguste rikkumise korral õiguste maksmapanemine mitte kinnistamisavalduse tühisuse tuvastamise kaudu vaid ülalviidatud moel. Sellest tulenevalt ei esine hagejal kinnistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks õigustatud huvi. Sellele lisaks märgib kohus, et kohus ei suutnud tuvastada ühtegi alust, mis viitaksid vastava kinnistamisavalduse tühisusele. Käesolevas asjas on tuvastatud, et asjakohast kohaliku omavalitsuse korraldust tühistatud ei ole. See asjaolu oli väljaspool vaidlust. Sellest tulenevalt ei oleks hageja poolt taotletud lõppresultaadi saavutamine olnud võimalik ka hagi muutes või täpsustades. Käesoleva nõude hindamisel kohtu poolt oluliseks peetud asjaolud ei tulnud hagejale üllatusena, sest kostja viitas neile korduvalt kirjalikult eelnevas menetluses ning hagejal oli võimalik selles osas oma seisukoht kujundada. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohus peab selle nõude jätma rahuldamata ja kohtul ei tulnud hagejale anda täiendavat võimalust hagi muutmiseks või täiendamiseks.

6.Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet omandiõiguse tunnustamiseks. Hageja taotles tunnustada omandiõigust maatükile 2500/77000 mõttelises osas Kernu vallas XXX külas asuvast 7,7 ha suurusest XXX kinnistust, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr XXX all. Selle nõude üle otsustamisel on kohtu hinnangul oluline AÕS § 68 lg 3, mille kohaselt saab omandiõigus tekkida üksnes seaduses sätestatud alustel. Seega peab omandiõiguse tekkimiseks esinema mingi konkreetne, seaduses sätestatud omandiõiguse tekkimise alus, mille kõik eeldused peavad olema täidetud. Kohus hindab alljärgnevalt kõiki võimalikke omandiõiguse tekkimise aluseid, mis käesoleval juhul võiksid kõne alla tulla. Hageja viitas, et tema omandiõigust peaks tunnustama seetõttu, et tema ema loovutas talle maa tagastamise nõudeõiguse 2500m2 osas. Seega, enne, kui asuda kontrollima, kas see loovutus toimus, kas loovutus oli kehtiv, kas loovutamisest oli loobutud, kas loovutamisest loobumine oli kehtiv jne, tuleb hinnata, mis õiguslik tähendus sellisel loovutamisel on ja kas maa nõudeõiguse osalise loovutamise tagajärjel saab tekkida omandiõigus kinnisasjale. Kohus on seisukohal, et maa tagastamise nõudeõiguse loovutamine on küll üheks paljudest eeldustest, mis võivad lõppkokkuvõttes viia kinnisasja omandiõiguse tekkimiseni, kuid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kaudu kinnisomandi tekkimise vältimatuks eelduseks on kohaliku omavalitsuse asjakohane korraldus, mis on kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks. Käesoleva tsiviilasja puhul on väljaspool vaidlust see, et sellist korraldust antud ei ole. Seega ei saa rääkida hageja omandiõigusest kinnisasja mõttelisele osale. Eeldusel, et nõudeõiguse loovutamine oli kehtiv, oleks hageja võinud pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega maa tagastamiseks ja kohaliku omavalitsuse poolse keeldumise korral oleks hageja võinud esitada halduskohtusse kaebuse, mis oleks võinud viia kohaliku omavalitsusepoolse korralduse andmiseni. Käesoleval juhul aga maa tagastamise käigus tekkiva kinnisasja omandiõiguse tekkimise eeldused täidetud ei ole. Kohus märgib ka, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt kinnisasja omandiõiguse üleandmist. Selline nõue peaks samuti põhinema mingil konkreetsel õiguslikul alusel, näiteks müügilepingul vms, kuid käesoleva tsiviilasja raames ei viita miski sellise õigusliku aluse olemasolule. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja omandiõiguse tunnustamisele suunatud nõue jätta rahuldamata.

7.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja viienda nõude osas. Viiendana taotles hageja alternatiivselt, eeldusel, et kohus jätab rahuldamata hageja omandiõiguse tunnustamise nõude, kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale õigusvastaste tehingutega tekitatud kahju suuruses 170 000 krooni. Hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt kuulub kahju hüvitamisele seetõttu, et kostjad teadsid, et üks kostjatest, ES loovutas hagejale maa tagastamise nõudeõiguse 2500 m2 ulatuses, kuid sellest hoolimata lasid ka selle maa endale tagastada. Hageja hinnangul tulenes kahju õigusvastane tekitamine ja põhjuslik seos sellest, et osad kostjatest taotlesid kogu maa tagastamist endale, vaikides maha selle, et hageja hinnangul oli hagejal õigus 2500m2 suurusele maaosale. Kohtu hinnangul saab kahju hüvitamisest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alt 1 järgi rääkida juhul, kui esines õigusvastane tegevus. Maa tagastamise avalduse esitamist ei saa pidada õigusvastaseks tegevuseks ja sellise tegevuse tagajärjeks ei saa pidada hageja omandiõiguse või omandiõiguse saamise õiguse rikkumist. Maa tagastamise eelduste kontrollimise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kes maa tagastamise küsimust menetleb. Seega võiks hagejale kahju tekitada kohalik omavalitsus, eeldusel, et kohalik omavalitsus ei kontrollinud korrektselt kõiki maa tagastamise eeldusi ja seetõttu tagastati maa valedele isikutele või valedes osades, eeldusel, et seetõttu muutus hagejale maa tagastamine võimatuks. Eeldusel, et kostjad esitasid valede andmetega maa tagastamise avalduse, lasus maa tagastamise eelduste kontrollimise kohustus ja maa tagastamiseks vajalike eelduste läbiviimise kohustus kohalikul omavalitsusel. Juhul kui kohaliku omavalitsuse tegevuses esines õigusrikkumisi, siis võib hageja nõuda kahju hüvitamist vastavalt kohalikult omavalitsuselt, kuid selle nõude menetlemine kuulub halduskohtu pädevusse. Sellest tulenevalt ei oleks hagi täiendav muutmine või parandamine saanud tingida ka hagi rahuldamist käesolevas kohtumenetluses. Ka hageja poolt viidatud VÕS § 1037 lg-st 1 tuleneva nõude rahuldamine eeldab õiguste rikkumist. Kuid kohus asus seisukohale, et kostjate poolset hageja õiguste rikkumist ei esinenud. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue 170 000 krooni hüvitamise osas tuleb jätta rahuldamata.

8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS (kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioonis) § 61 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Käesoleval juhul jätab kohus hagi täielikult rahuldamata. Hageja esitas tuvastusnõuded ja alternatiivse nõude, et juhul, kui omandiõiguse tunnustamise nõue jääb rahuldamata, mõista välja hagejale kahju hüvitis nö omandi mittesaamise eest. Kahju suuruseks hindas hageja 170 000 krooni. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjate esindaja poolt osutatud õigusabikulude määramisel tuleb aluseks võtta 5% 170 000 kroonist. Viis sajandikku sellest summast on 8500 krooni. Käesolevas menetluses oli kolm kostjat, kellel oli ühine esindaja. Viieprotsendi piirang on kehtestatud selle poole kaitseks, kellelt kohtukulud välja mõistetakse. Sellest tulenevalt saab hagejalt välja mõista kostjate kasuks 5% hagihinnast. Kostjad tasusid esindajale 19 500 krooni. Käesoleva asja menetluse pikkust, mahtu, toimunud istungite arvu, korduvat hagi muutmist ja täpsustamist ning hagile ja selle muudatustele vastamise vajadust arvestades asub kohus seisukohale, et kostjate poolt esindajale tasutud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostjate poolne õigusabikulude kandmine on tõendatud kostjate esindaja poolt esitatud maksete tasumist tõendavate kviitungitega ja selgitusega nende osas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagejalt tuleb kostjate kasuks õigusabikulude eest välja mõista 8 500 krooni, sest suurema suma väljamõistmist ei võimalda eelmises redaktsioonis kehtinud TsMSis sätestatud 5% piirang. Kuivõrd kahju hüvitamise nõue oli kostjate suhtes esitatud solidaarselt, siis vähemalt selle nõude osas oleksid nad olnud hagi rahuldamise korral solidaarvõlgnikud. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul kohtukulu hagejalt välja mõista kostjate kasuks solidaarselt.