US ́e hagi ES ́i, AS ́i ja SM ́i vastu korralduse õigusvastasuse tuvastamise, kinnistamisavalduse tühisuse tunnustamise, kinkelepingute osalise tühisuse tunnustamise, omandiõiguse tunnustamise ja kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: US (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: Ivo Kaurit (Õigusbüroo OÜ Liliana & K, aadress
2.Mõista hagejalt, US ́elt kostjate, ES ́i, AS ́i ja SM ́i kasuks välja solidaarselt menetluskulu 8 500 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 09.09.2005.a kohtule hagi, milles palus tunnistada tühiseks 18.12.1995.a kostja poolt tehtud nõudeõiguse loovutamisest loobumise avaldus; tunnustada hageja nõudeõigust lähtuvalt 22.02.1994.a kostja poolt tehtud maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise avaldusele. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 22.02.1994.a maa tagastamise või asendamise
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-05-16790 nõudeõiguse loovutamise avalduse. Nimetatud avaldusega loovutas kostja hagejale 1/3 osas nõudeõiguse maale asukohaga XXX. 18.12.1995.a tegi kostja nõudeõiguse loovutamisest loobumise avalduse, millega tühistas osaliselt 22.02.1994.a tehtud avalduse. Viimati nimetatud avaldusega jättis kostja hagejale nõudeõiguse vaid 2500m2 osas. Ülejäänud tagastatava maa otsustas kostja endale jätta. Hageja on seisukohal, et 22.02.1994.a avaldust tuleb käsitleda kui kinkelepingut ja et kinkelepingu järgi saadut ei ole võimalik kostja poolt peale kinkelepingu esemeks oleva hüve saamist tagasi võtta. 16.01.2007.a esitas hageja taotluse AS ́i ja SM ́u kostjatena kaasamiseks. 28.06.2007.a määrusega otsustas kohus vastava taotluse rahuldada ja kaasas menetlusse kostjatena nimetatud isikud. Hageja täiendas, muutis ja täpsustas mitmel korral oma hagi ja seetõttu esitas 24.10.2007.a kohtule hagiavalduse tervikteksti. Kostjad esitasid igakordselt peale hagi täpsustamist, muutmist ja täiendamist oma vastuväited, mida sai hageja hagiavalduse tervikteksti koostamisel arvesse võtta. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt on hageja lõplikud nõuded, mille juurde ta ka 06.03.2008.a kohtuistungil jäi, järgmised: hageja palub tuvastada Kernu vallavalitsuse 08.07.2003.a korralduse õigusvastasust osas, millega tagastati kostja ES ́ile 2500m2 suurune maatükk 7,7 ha suuruse, kostjale tagastatud maatüki hulgas; tuvastada kostja ES ́i poolt 11.12.2003.a tehtud kinnistamisavalduse, millega paluti kanda kostja ES omanikuna kinnistusraamatusse registriossa nr XXX omanikuna, õigusvastasust ja tühisust 2500m2 (ehk 2500/77000 mõttelise osa) suurust maatükki puudutavas osas registriosas nr XXX märgitud maatüki hulgas; tuvastada ES ́i poolt 27.05.2004.a tehtud kinkelepingute osaline õigusvastasus ja tühisus osas, millega ES kinkis AS ́ile (6/7 kaasomandist) ja SM ́ule (1/7) kaasomandist (registriosas nr XXX märgitud 7,7 ha suuruse maatüki hulgas 2500m2 suuruse ehk 2500/77000 mõttelise osa) maatüki osas; tunnustada hageja omandiõigust maatükile 2500/77000 mõttelises osas XXX külas asuvast 7,7 ha suurusest XXXkinnistust, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas, registriosa nr XXX all; juhul, kui kohus jätab rahuldamata hageja omandiõiguse tunnustamise nõude, palub hageja alternatiivse nõudena kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks õigusvastaste tehingutega tekitatud kahju summas 170 000 krooni. Kahju hüvitamise nõue tuleb hageja hinnangul rahuldada seetõttu, et olles teadlikud maaomandi tekkimise õigusvastasusest, sõlmisid nad sellest hoolimata tehingud, mille tõttu jäi hageja maast ilma. Kahju suurust tõendab hageja kinnisvarabüroo Uus Maa poolt koostatud hindamisaktiga. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul kuulub haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine halduskohtu pädevusse. Kinnistamisavalduse õigusvastasuse tuvastamise taotlus ei põhine seadusel. AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 10 lg 5 kohaselt, kui maa tagastamise aluseks olnud vallavalitsuse korraldus tühistatakse ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut kande parandamiseks isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Omandiõiguse tekkimiseks peab olema õiguslik alus, isegi siis, kui maa tagastamise korraldused tühiseks tunnistataks, ei tekitaks see veel hagejale omandit. Maareformi käigus omandiõiguse tekkimise eelduseks saab olla kohaliku omavalitsuse korraldus. Sellist korraldust ei ole antud. Hagis ei ole viidatud ühelegi õiguslikule alusele, mille tõttu võiks kinkeleping tühine olla. Kahju hüvitamise nõude esitamisel ei ole hageja viidanud, milline oli see õigusvastane tegevus, mille alusel võiks kahju hüvitamise nõue kõne alla tulla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hageja on muudetud hagiavalduse tervikteksti raames esitanud viis erinevat nõuet, mille igaühe osas tuleb kohtul võtta eraldi seisukoht.
3.Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas, millega palutakse tuvastada Kernu vallavalitsuse 08.07.2003.a korralduse õigusvastasust osas, millega tagastati kostja ES 2500 m2 suurune maatükk 7,7 ha suuruse kostjale tagastatud maa hulgas. Selle nõude osas esitas kostja vastuväite, mille kohaselt ei kuulu see nõue tsiviilkohtu pädevusse. Hagejal oli võimalik selle vastuväite osas oma seisukoht kujundada, hageja jäi oma seisukoha juurde ning leidis, et tsiviilkohus peaks siiski selle nõude rahuldama. Iseenesest ei ole Harju Maakohus käesoleva tsiviilasja raames teinud määrust, millega oleks haldusorgani korralduse tühisuse tuvastamise nõue menetlusse võetud. Sellises sõnastuses esitas hageja nõude hagiavalduse täpsustuste raames. Kostjad on selle nõude osas oma seisukohta avaldanud ja ka hagejal oli võimalik kostja vastuväidetega tutvuda ning nende suhtes oma seisukoht kujundada. Menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt võtab kohus muudetud nõude osas seisukoha kohtuotsuses. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata, sest
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-05-16790 tsiviilkohtul puudub pädevus sellise nõude läbivaatamiseks. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Seadusest ei tulene, et haldusorgani haldusakti kehtivuse üle peetav vaidlus, mis vaieldamatult eraõiguslik vaidlus ei ole, tuleks tsiviilkohtumenetluse raames läbi vaadata. Sellest tulenevalt ei saa tsiviilkohus seda nõuet rahuldada. Kohus asub seisukohale, et selle nõude viidatud põhjusel kohtuotsusega rahuldamata jätmine ei kahjusta hageja õigusi, võrreldes olukorraga, kus kohus oleks selle nõude menetlusse võtmata jätmise kohta teinud eraldi määruse, sest sellise nõude puhul ei ole tegemist puudusega esitatud nõudega, mida saaks puuduse kõrvaldamise korral lubatavaks lugeda.
4.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja teise nõude osas. Hageja on teise nõudena taotlenud tuvastada kostja ES poolt 11.12.2003.a tehtud kinnistamisavalduse, millega paluti kanda kostja ES omanikuna kinnistusraamatusse, registriossa XXX maatüki omanikuna, õigusvastasust ja tühisust 2500 m2 osas. Kohus lähtus selle nõude läbivaatamisel sellest, et kinnistamisavaldus on tehing ning selle tühisuse osas kehtivad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu tühisuse alused. Tehingu tühisus on niivõrd oluline õiguslik tagajärg, et see saab esineda üksnes siis, kui selline tagajärg on otseselt mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetses lõikes ette nähtud ja kui vastava normi eeldused on täidetud. Tehingu tühisusele saab reeglina tugineda tehingu pool. Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda üksnes siis, kui tal on selleks õiguslik huvi. Seega tuleb kohtu hinnangul antud nõude rahuldamiseks hinnata, kas hagejal on õiguslik huvi viidatud kinnistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja kas esinevad konkreetsed, tehingu tühisust ette nägevad tühisuse eeldused. Kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole õiguslikku huvi kolmanda isiku poolt tehtud kinnistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks. Kinnistamisavaldus on tahteavaldus, millega palutakse kinnistusraamatus teatud õigusemuudatuse kande kaudu kajastamist. Asjaõigusseaduse § 65 kohaselt toimub ebaõige kandega rikutud isiku õiguste kaitsmine viidatud normis sätestatud viisil. Esmakinnistamise osas on vastav eriregulatsioon sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduses. Isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda isikult, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud, nõusolekut vastava omanikukande kustutamiseks. Selle tagajärjel kantakse omanikuna kinnistusraamatusse riik. Vastava nõude eelduseks on maa esmakinnistamise aluseks olnud kohaliku omavalitsuse korralduse tühistamine. Seega toimub ebaõigest kandest tuleneva õiguste rikkumise korral õiguste maksmapanemine mitte kinnistamisavalduse tühisuse tuvastamise kaudu vaid ülalviidatud moel. Sellest tulenevalt ei esine hagejal kinnistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks õigustatud huvi. Sellele lisaks märgib kohus, et kohus ei suutnud tuvastada ühtegi alust, mis viitaksid vastava kinnistamisavalduse tühisusele. Käesolevas asjas on tuvastatud, et asjakohast kohaliku omavalitsuse korraldust tühistatud ei ole. See asjaolu oli väljaspool vaidlust. Sellest tulenevalt ei oleks hageja poolt taotletud lõppresultaadi saavutamine olnud võimalik ka hagi muutes või täpsustades. Käesoleva nõude hindamisel kohtu poolt oluliseks peetud asjaolud ei tulnud hagejale üllatusena, sest kostja viitas neile korduvalt kirjalikult eelnevas menetluses ning hagejal oli võimalik selles osas oma seisukoht kujundada. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohus peab selle nõude jätma rahuldamata ja kohtul ei tulnud hagejale anda täiendavat võimalust hagi muutmiseks või täiendamiseks.
5.Järgnevalt hindab kohus hageja kolmandat nõuet. Kolmandana palus hageja tuvastada ES ́i poolt 27.05.2004.a tehtud kinkelepingute osaline õigusvastasus ja tühisus osas, millega ES kinkis AS ́ile 6/7 kaasomandist ja SM 1/7 kaasomandist registriosas nr XXX märgitud 7,7 ha suuruse maatüki hulgas 2500m2 suuruse ehk 2500/77000 mõttelise osa) maatüki osas. Kohus võtab seisukoha kinkelepingu tühisuse tuvastamise võimalikkuse osas. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Seda seisukohta on korduvalt kinnitanud ka õigusemõistmine (vt näit RKTKo 3-2-1-140-07 p 13, vt ka nt RKTKo 3-2-1-58-00 ja RKTKo 3-2-1-128-03 p 10). Hageja ei ole kinkelepingu pool. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja ei saanud kinkelepingu tühisuse tuvastamist taotleda. Hageja tegevus on suunatud kinkelepingu tõttu ära kingitud maatüki osa omandiõiguse saamisele. Sellest tulenevalt hindab kohus ka nimetatud kinkelepingute täitmiseks sõlmitud asjaõiguslepingute võimalikku tühisust. Kuigi hageja rõhutab just kinkelepingute tühisust, tuleneb tema tahtest ja hagemise eesmärgist selgesti välja huvi kinkelepingu täitmisena tehtud käsutustehingute tühisuse osas. Kohus leiab, et miski käesoleva tsiviilasja raames ei viita sellele, et need käsutustehingud võiksid olla mittekehtivad. Hageja on viidanud sellele, et kinkelepingu raames sõlmitud tehingud olid vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühised. Kohus leiab, et asjaõigusleping, mille sisuks oli kinnisasja kaasomandiosa(de) omandiõiguse ülekandmine, ei saa olla tühine selle asjaõiguslepingu tegemise eelduseks olnud võlaõiguslepingu asjaolude tõttu. Kohus leiab, et käesoleva asja raames on piisavalt tõendeid, et tuvastada, et hageja poolt toodud
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-05-16790 asjaolude alusel tuleb nimetatud kinkelepingute ja kinkelepingute täitmiseks sõlmitud asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamise nõue jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus nimetatud nõude rahuldamata.
6.Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet omandiõiguse tunnustamiseks. Hageja taotles tunnustada omandiõigust maatükile 2500/77000 mõttelises osas Kernu vallas XXX külas asuvast 7,7 ha suurusest XXX kinnistust, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr XXX all. Selle nõude üle otsustamisel on kohtu hinnangul oluline AÕS § 68 lg 3, mille kohaselt saab omandiõigus tekkida üksnes seaduses sätestatud alustel. Seega peab omandiõiguse tekkimiseks esinema mingi konkreetne, seaduses sätestatud omandiõiguse tekkimise alus, mille kõik eeldused peavad olema täidetud. Kohus hindab alljärgnevalt kõiki võimalikke omandiõiguse tekkimise aluseid, mis käesoleval juhul võiksid kõne alla tulla. Hageja viitas, et tema omandiõigust peaks tunnustama seetõttu, et tema ema loovutas talle maa tagastamise nõudeõiguse 2500m2 osas. Seega, enne, kui asuda kontrollima, kas see loovutus toimus, kas loovutus oli kehtiv, kas loovutamisest oli loobutud, kas loovutamisest loobumine oli kehtiv jne, tuleb hinnata, mis õiguslik tähendus sellisel loovutamisel on ja kas maa nõudeõiguse osalise loovutamise tagajärjel saab tekkida omandiõigus kinnisasjale. Kohus on seisukohal, et maa tagastamise nõudeõiguse loovutamine on küll üheks paljudest eeldustest, mis võivad lõppkokkuvõttes viia kinnisasja omandiõiguse tekkimiseni, kuid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kaudu kinnisomandi tekkimise vältimatuks eelduseks on kohaliku omavalitsuse asjakohane korraldus, mis on kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks. Käesoleva tsiviilasja puhul on väljaspool vaidlust see, et sellist korraldust antud ei ole. Seega ei saa rääkida hageja omandiõigusest kinnisasja mõttelisele osale. Eeldusel, et nõudeõiguse loovutamine oli kehtiv, oleks hageja võinud pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega maa tagastamiseks ja kohaliku omavalitsuse poolse keeldumise korral oleks hageja võinud esitada halduskohtusse kaebuse, mis oleks võinud viia kohaliku omavalitsusepoolse korralduse andmiseni. Käesoleval juhul aga maa tagastamise käigus tekkiva kinnisasja omandiõiguse tekkimise eeldused täidetud ei ole. Kohus märgib ka, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt kinnisasja omandiõiguse üleandmist. Selline nõue peaks samuti põhinema mingil konkreetsel õiguslikul alusel, näiteks müügilepingul vms, kuid käesoleva tsiviilasja raames ei viita miski sellise õigusliku aluse olemasolule. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja omandiõiguse tunnustamisele suunatud nõue jätta rahuldamata.
7.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja viienda nõude osas. Viiendana taotles hageja alternatiivselt, eeldusel, et kohus jätab rahuldamata hageja omandiõiguse tunnustamise nõude, kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale õigusvastaste tehingutega tekitatud kahju suuruses 170 000 krooni. Hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt kuulub kahju hüvitamisele seetõttu, et kostjad teadsid, et üks kostjatest, ES loovutas hagejale maa tagastamise nõudeõiguse 2500 m2 ulatuses, kuid sellest hoolimata lasid ka selle maa endale tagastada. Hageja hinnangul tulenes kahju õigusvastane tekitamine ja põhjuslik seos sellest, et osad kostjatest taotlesid kogu maa tagastamist endale, vaikides maha selle, et hageja hinnangul oli hagejal õigus 2500m2 suurusele maaosale. Kohtu hinnangul saab kahju hüvitamisest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alt 1 järgi rääkida juhul, kui esines õigusvastane tegevus. Maa tagastamise avalduse esitamist ei saa pidada õigusvastaseks tegevuseks ja sellise tegevuse tagajärjeks ei saa pidada hageja omandiõiguse või omandiõiguse saamise õiguse rikkumist. Maa tagastamise eelduste kontrollimise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kes maa tagastamise küsimust menetleb. Seega võiks hagejale kahju tekitada kohalik omavalitsus, eeldusel, et kohalik omavalitsus ei kontrollinud korrektselt kõiki maa tagastamise eeldusi ja seetõttu tagastati maa valedele isikutele või valedes osades, eeldusel, et seetõttu muutus hagejale maa tagastamine võimatuks. Eeldusel, et kostjad esitasid valede andmetega maa tagastamise avalduse, lasus maa tagastamise eelduste kontrollimise kohustus ja maa tagastamiseks vajalike eelduste läbiviimise kohustus kohalikul omavalitsusel. Juhul kui kohaliku omavalitsuse tegevuses esines õigusrikkumisi, siis võib hageja nõuda kahju hüvitamist vastavalt kohalikult omavalitsuselt, kuid selle nõude menetlemine kuulub halduskohtu pädevusse. Sellest tulenevalt ei oleks hagi täiendav muutmine või parandamine saanud tingida ka hagi rahuldamist käesolevas kohtumenetluses. Ka hageja poolt viidatud VÕS § 1037 lg-st 1 tuleneva nõude rahuldamine eeldab õiguste rikkumist. Kuid kohus asus seisukohale, et kostjate poolset hageja õiguste rikkumist ei esinenud. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue 170 000 krooni hüvitamise osas tuleb jätta rahuldamata.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-05-16790 Kohtukulude jaotus
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS (kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioonis) § 61 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Käesoleval juhul jätab kohus hagi täielikult rahuldamata. Hageja esitas tuvastusnõuded ja alternatiivse nõude, et juhul, kui omandiõiguse tunnustamise nõue jääb rahuldamata, mõista välja hagejale kahju hüvitis nö omandi mittesaamise eest. Kahju suuruseks hindas hageja 170 000 krooni. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjate esindaja poolt osutatud õigusabikulude määramisel tuleb aluseks võtta 5% 170 000 kroonist. Viis sajandikku sellest summast on 8500 krooni. Käesolevas menetluses oli kolm kostjat, kellel oli ühine esindaja. Viieprotsendi piirang on kehtestatud selle poole kaitseks, kellelt kohtukulud välja mõistetakse. Sellest tulenevalt saab hagejalt välja mõista kostjate kasuks 5% hagihinnast. Kostjad tasusid esindajale 19 500 krooni. Käesoleva asja menetluse pikkust, mahtu, toimunud istungite arvu, korduvat hagi muutmist ja täpsustamist ning hagile ja selle muudatustele vastamise vajadust arvestades asub kohus seisukohale, et kostjate poolt esindajale tasutud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostjate poolne õigusabikulude kandmine on tõendatud kostjate esindaja poolt esitatud maksete tasumist tõendavate kviitungitega ja selgitusega nende osas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagejalt tuleb kostjate kasuks õigusabikulude eest välja mõista 8 500 krooni, sest suurema suma väljamõistmist ei võimalda eelmises redaktsioonis kehtinud TsMSis sätestatud 5% piirang. Kuivõrd kahju hüvitamise nõue oli kostjate suhtes esitatud solidaarselt, siis vähemalt selle nõude osas oleksid nad olnud hagi rahuldamise korral solidaarvõlgnikud. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul kohtukulu hagejalt välja mõista kostjate kasuks solidaarselt.
Kaupo Paal Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.