Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

arvete alusel arvestanud ka viivist. AS Saurix Petroleum müüs Tsevat OÜle perioodil 13.03.2006.a. kuni 04.09.2006.a. diislikütust ja toimetas kõigil juhtudel kütuse kostja poolt näidatud aadressile. Kaup võeti kostja poolt saatelehe alusel vastu vastavuses sertifikaadi alusel esitatud kvaliteedinõuetele ja kostjale esitati tasumiseks arved. Seega täitis hageja kõik lepingust tulenevad omapoolsed kohustused. Kostja aga ei täitnud kõiki tehingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, esitamata seejuures pretensioone või taotlusi arvete mittetähtaegseks tasumiseks. Kohustuse rikkumise eest on hageja arvestanud viivist. Nõude suurus kostja vastu on kokku 51 846 krooni ja 90 senti, millest kütuse eest tasumisega viivitamise eest 26 332 krooni ja 78 senti, kapitalirendi võlg seisuga 24.09.2007.a. on 13 356 krooni ja 52 senti ning kapitalirendi võla kohta arvestatud viivised 12 167 krooni ja 60 senti. TsMS § 133 kohaselt määratakse hagihind põhinõude järgi, mis antud hagi puhul on 13 356 krooni ja 52 senti ja millelt riigilõivu määr on 1 000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – kapitalirendileping ja selle lisad, konto väljavõte, arved, saatelehed, viivise arvestus, riigilõivu tasumise dokument. II. Kostja kirjalik vastus. vastus. Kostja kirjalikus vastuses hagi tervikuna ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on ebaselge, sest on arusaamatu, kas hageja nõudeks on 13 356 krooni ja 52 senti või 51 846 krooni ja 90 senti. Hageja nõue kapitalirendilepingust tulenevate väljaostumaksete summale 13 356 krooni ja 52 senti on alusetu ja tõendamata. Kostja ei tunnista hageja nõuet kapitalirendilepingust tulenevate väljaostumaksete tasumisega viivitamise eest viivise nõudes summas 12 167 krooni ja 60 senti. III III. Asja kohtulik menetlus ja kohtumääruse kohtumääruse põhjendus. Kohus 21.01.2008.a. eelistungil lükkas kostja taotlusel eelistungi edasi ja määras eelistungi toimumise uueks ajaks 17.03.2008.a. 14.03.2006.a. teatas kostja esindaja kohtule kirjalikult, et 12.03.2008.a. sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe tsiviilasja kohtuväliselt lahendamiseks ja et hageja esindaja on teatanud, et ta esitab hagist loobumise avalduse. Seoses sellega palus kostja esindaja asi lahendada ilma kohtuistungit pidamata või siis istungi toimumisel, kostja esindaja osavõtuta. 17.03.2008.a. toimunud eelistungile kostja esindaja ei ilmunud. Eelistungil hageja esindaja esitas avalduse hagist loobumiseks, poole menetluses tasutud riigilõivu ja ka menetluses enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 429 lg. 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses. TsMS § 429 lg. 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuna kostja esindaja eelistungil ei viibinud, siis kohus 17.03.2008.a. saatis hagist loobumise avalduse kostja esindajale teadmiseks ja palus kostja arvamust viie päeva jooksul. Kostja esindaja teatel kostjal menetluse lõpetamisele vastuväited puuduvad. Kohus leidis, et hageja avaldus on põhjendatud rahuldada tervikuna. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg. 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 150 lg. 1 p. kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg. 2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on põhjendatud hagejale pool tema poolt avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust tagastada. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses 02.07.2007.a. maksekorraldusega nr. 18058 arveldusarvelt 221011355594 viitenumbriga 2900072136 tasunud Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 Hansapangas riigilõivu 786 krooni ja hagi esitamisel samalt arvelt samale arvele ja sama viitenumbriga 21.09.2007.a. maksekorralduse nr. 23984 alusel 2 250 krooni selgitusega „Hagi OÜ Tsevat vastu“. Seega on hageja kokku tasunud 3 036 krooni, kuigi pidanuks tasuma 1 000 krooni. Järelikult kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust summas 500 krooni ja liigselt tasutud riigilõiv summas 2 036 krooni ehk kokku 2 536 krooni. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus TsMS § 150 lg. 2 p. 1-2, lg. 4, § 206, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 28. aprillil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.