Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale OÜ Rehviekspert osa nimiväärtusega 267 000 krooni, mis on 2/3 kostja osakapitalist. Osanikuks on ka Andres Mägi, kellele kuulub osa nimiväärtusega 133 000 krooni, mis on 1/3 osakapitalist. Selline osade jaotus on fikseeritud kostja juhatuse liikmete poolt 21.11.2006 allakirjutatud osanike nimekirjas ja äriregistris. Kostja juhatuse liikmeteks on hageja ja Andres Mägi. Väidetavalt toimus 18.12.2006 OÜ Rehviekspert osanike erakorraline üldkoosolek, millest võtsid osa hageja abikaasa Merle Mererand (osa nimiväärtusega 267 000 krooni omanikuna) ja Andres Mägi (osa nimiväärtusega 133 000 krooni omanikuna). Hagejat koosolekule ei kutsutud. Päevakorrapunkti 2 kohaselt kutsuti hageja juhatusest tagasi ja päevakorrapunkti 3 järgi valiti juhatuse liikmeks Andres Mägi. Koosoleku protokollist nähtuvalt teostas hageja kui osaniku õigusi koosolekul Merle Mererand. ÄS § 1721, § 1771 lg 1 järgi on osanike 18.12.2006 üldkoosoleku otsused nr 2 ja 3 tühised, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse ja põhikirja nõudeid. Hageja ei saanud kutset koosolekule, mis on osaühingu põhikirja p 6.3 rikkumine. Juhul kui kutse toimetati Merle Mereranna aadressile, on ka see koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, kuna hageja ja Merle Mereranna abielulised suhted olid lõppenud ning koosoleku kokkukutsunud kostja juhatuse liikmele ja osanikule Andres Mägile oli see asjaolu teada. Otsused on ebaseaduslikud ka muudel alustel, mistõttu on võimalik nende kehtetuks tunnistamine. Ebaseaduslikult kokkukutsutud koosolekul teostas osaniku õigusi isik, keda ei ole osanike nimekirja kantud ja kellel puudub õigus teostada osaga seotud õigusi. Kuna koosolekul oli esindatud vähem kui pool osadega esindatud häältest, ei olnud osanike koosolek pädev otsuseid vastu võtma (põhikirja p 6.4, ÄS § 170 lg 2). Merle Mererannal puudus õigus teostada hageja omandisse kuuluva osaga seotud õigusi. Hagejale kuuluv osaühingu osa ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Ka juhul, kui osa kuuluks ühisvarasse, ei oleks Merle Mererand ÄS § 165 lg 1 järgi õigustatud teostama osaniku õigusi ainuisikuliselt, kuna ta ei ole õiguspäraselt osanike nimekirja kantud. Tulenevalt ÄS § 165 lg-st 1 saavad ühised omanikud ühisest osast tulenevaid õigusi teostada ainult ühiselt. Ühisest omanikust abikaasa osanike nimekirja kandmine toimub ÄS § 165 lg 1 alusel kas abikaasade kokkuleppel või abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. Merle Mererand ei ole hagejale ega kohtule esitanud nõuet osanike nimekirja kandmiseks ning hageja ei ole andnud selleks nõusolekut, mistõttu OÜ Rehviekspert suhtes tuleb osa omanikuna (osanikuna) käsitleda hagejat. Hageja palus ühtlasi kohtul tuvastada, et ta on jätkuvalt OÜ Rehviekspert juhatuse liige, erinevalt kostja osanike 18.12.2006 üldkoosoleku otsusega tuvastatust. Volitus on tekkinud juhatuse liikmeks valimisest 02.02.1999. Pooltevahelises praktikas väljakujunenu kohaselt pikenevad juhatuse liikme volitused igakordselt ÄS § 184 lg 2 järgi kolme aasta võrra. Kostja ja tema osanikud on vaikimisi aktsepteerinud juhatuse liikmete ülesannete täitmise jätkamist pärast kolmeaastase ametiaja lõppemist. Hageja volitused on pikenenud kuni 02.02.2008. Seetõttu on kostja 18.12.2006 osanike otsus hageja juhatuse liikme volituste tähtaja möödumise tõttu lõppenuks lugemise kohta ebaseaduslik ja vastuolus pooltevahelise juhatuse liikme lepinguga. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja osakapital 400 000 krooni on jagatud kaheks osaks: hageja ja Merle Mereranna ühisomandis olev osa nimiväärtusega 267 000 krooni ja Andres Mägile kuuluv osa nimiväärtusega 133 000 krooni. Merle ja Raivo Mereranna osa on soetatud abielu ajal ning on ühisvara sõltumata sellest, kas abikaasad on kantud ühiste omanikena registrisse või mitte (PKS § 14 lg 1). Merle Mererand on tema avalduse alusel kantud osanike nimekirja 17.11.2006. Kostja juhatus oli kohustatud nimekirja vastava kande tegema, tuginedes avaldusele lisatud abielutunnistusele. Osa ühised omanikud on võrdselt õigustatud osaga seotud õigusi teostama (AÕS § 70 lg 6, § 71 lg 4). Abikaasad ei ole ühisosaluse kasutamiseks määranud kasutuskorda, seega ÄS

§ 165 lg 3 kohaselt loetakse osaühingu õigustoimingud (sealhulgas osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teate esitamine) kehtivaks ka ühe osaniku suhtes. Abikaasade vahelised vaidlused ühisomandi valdamise ja kasutamise üle ei puuduta kostja õigusi ja kohustusi. 18.12.2006 osanike koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel järgiti kostja väitel kõiki seaduse ja äriühingu põhikirja nõudeid. Osanike üldkoosoleku kutsus kokku juhatuse liige Andres Mägi. 18.12.2006 osanike koosolekust teavitati osanikke Merle Mereranda ja Andres Mägit. Koosoleku kokkukutsumise teated anti kätte 24.11.2006 isiklikult osanike nimekirja kantud aadressidel. Merle Mererannale teate kätteandmisega loeti kutse kätteantuks ka osa ühisele omanikule Raivo Mererannale. Koosolek oli otsustusvõimeline, kuna osales 100 % osadega määratud häältest. Otsused võeti vastu ühehäälselt. Tulenevalt ÄS § 184 lg-st 2 puudub hagejal OÜ Rehviekspert esindusõigus. Kostja volitus lõppes juhatuse liikme ametiaja möödumisega; tema volitusi ei ole uuendatud, teda ei ole valitud juhatuse liikmeks ning tema volitused ei ole pikenenud muudel alustel. Osaühingu osanikud ei ole ühelgi viisil väljendanud oma vaikivat nõusolekut endise juhatuse liikme Raivo Mereranna juhatuse liikmeks valimisele või tema volituste uuendamisele. Hageja esitatud hagi on pahauskne ning kantud soovist kahjustada kostja, kostja võlausaldajate ning osanike huve. Hageja on kostja nimel teinud selgelt kahjulikke tehinguid, muutes äriühingu varatuks ja maksevõimetuks. Vastuhagi nõue ja põhjendus Kostja esitas 26.01.2007 vastuhagi, milles palus tuvastada Raivo Mereranna kui kostja endise juhatuse liikme esindusõiguse puudumine. Kostja vastuväidetes esiletoodud asjaoludel puudub hagejal õigus esindada OÜ-d Rehviekspert (hageja valiti kostja juhatuse liikmeks 02.02.1999 ning ÄS § 184 lg-s 2 sätestatud kolmeaastane juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud). Hageja ise on tunnistanud kostja juhatuse liikme volituste puudumist 19.01.2007 kostja juhatuse liikmele Aarne Solvakile saadetud elektronkirjas. Kostja õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamiseks seisneb selles, et hageja on pahauskselt ja jätkuvalt rikkumas kostja huve. Hageja on äriregistri ebaõigele kandele tuginedes esinenud suhetes kolmandate isikutega kostja juhatuse liikmena ning takistanud kostja õiguste teostamist muuhulgas käesolevas tsiviilasjas, kus hageja esitas kostja nimel hagi õigeksvõtmise avalduse. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud ning palus selle jätta läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel või alternatiivselt rahuldamata. Kostja nimel on esitanud vastuhagi volituseta isik, kuna osanike üldkoosolek ei ole otsustanud osaühingu esindaja määramist õigusvaidluses juhatuse liikmega (ÄS § 168 lg 1 p 10, § 181 lg 4). Hageja vaidles vastuhagile ka sisuliselt vastu ja jäi seisukohale, et tema volitused OÜ Rehviekspert juhatuse liikmena ei ole lõppenud, kuna osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised. Koosolek oli kokku kutsutud ebaseaduslikult ning koosolekul hääletas osanikuna Merle Mererand, kes ei ole osa omanik. OÜ Rehviekspert osanikud ja juhatuse liikmed on hageja ja Andres Mägi. Hageja ei vaidlusta, et vastavalt ÄS § 184 lg-le 2 on osaühingu juhatuse liikme ametiaeg kolm aastat. Kestvussuhte seaduses sätestatud tähtaeg ei välista kestvussuhte igakordset pikendamist või pikenemist seaduses sätestatud tähtaja võrra. Hageja ametiaeg on pikenenud kuni 02.02.2008 vaikival kokkuleppel juhatuse liikmete ja osanike vahel. Kostja osanike tahe tegudega aktsepteerida juhatuse liikmete volituste pikenemist ilmneb äriregistri pidajale esitatud dokumentidest (majandusaasta aruannetele kirjutasid alla juhatuse liikmed). Osanikud on pika perioodi kestel alates ametiaja esmakordsest möödumisest 02.02.2002 võtnud vastu juhatuse liikmete poolt osaühingu igapäevase juhtimis- ja esindusfunktsiooni täitmise. Juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta formaalse otsuse vastuvõtmata jätmine ei ole määrava tähendusega, kuna äriregistri kanne juhatuse liikmete volituste kohta on deklaratiivse tähendusega.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ning tunnustas OÜ Rehviekspert osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisust otsuste osas, millega kutsuti osaühingu juhatusest tagasi Raivo Mererand ning uuendati juhatuse liikme Andres Mägi volitusi ja valiti ta osaühingu juhatuse liikmeks uueks ametiajaks. Kohus luges Raivo Mereranna volitused OÜ Rehviekspert juhatuse liikmena pikenenuks kuni 02.02.2008. Kostja vastuhagi jättis kohus rahuldamata ning TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. ÄS § 1771 lg-s 1 sätestatu kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi 2. lõike alusel on hagejal hagi esitamise õigus otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kooskõlas ÄS § 170 lg-ga 2 on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Antud sätte kohaselt kuulub osanikule õigus otsustada, kas ta soovib koosolekul osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Hageja on OÜ Rehviekspert osanik. Hagejale kutset ei saadetud, mistõttu tal puudus võimalus ÄS § 170 lg-s 3 sätestatud õiguse teostamiseks. Kostja seaduslik esindaja tunnistas kohtuistungil, et ei pidanud hagejale koosoleku kutse saatmist vajalikuks. Kutse saadeti Merle Mererannale kui ühisomandi ühele omanikule. Kostja põhikirja p 6.3 järgi kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Osanike koosolek kutsutakse kokku tähitud kirjadega, teatades koosolekust vähemalt 3 nädalat ette ning lisades kutsele koosoleku päevakorra. Teade saadetakse osaniku viimati teadaoleval aadressil. ÄS § 172 lg 1 näeb ette, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Koosoleku kokkukutsumise korda hageja suhtes ei järgitud. Kostja seadusliku esindaja Andres Mägi omaksvõtt hagejale kutse mittesaatmise kohta tõendab, et hagejale ei saadetud kutset teadlikult ja tahtlikult. Vastavalt ÄS §-le 1721, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kuna hageja suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, on koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Hageja ei ole otsuseid heaks kiitnud. ÄS § 165 lg 1 kohaselt võivad need isikud, kellele osa kuulub ühiselt, teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Hageja esitatud tõendite kohaselt olid kostja osanikeks hageja ja Andres Mägi. Eelkõige kinnitab seda osanike nimekiri, mis esitati Harju Maakohtu registriosakonnale 30.06.2006 koos 2005. a. majandusaasta aruandega. Merle Mererannal osa ühise omanikuna olnuks õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Hageja esitatud tõenditest (tl 20-59) nähtuvalt on kuni vaidlusaluse osanike koosolekuni osaniku õigusi teostanud hageja, mitte Merle Mererand. Merle Mereranna kui osa ühise omaniku kohta on kostja esitanud osanike nimekirja 17.11.2006 seisuga (tl 121-125), millel on juhatuse liikme Andres Mägi allkiri. 17.11.2006 esitas Merle Mererand kostjale avalduse enda kandmiseks osanike nimekirja (tl 126). Avalduses märgib Merle Mererand, et pärast osanike nimekirja kandmist on ta õigustatud teostama õigusi ja kohustusi koos hagejaga üksnes ühiselt. Selle avaldusega on vastuolus Merle Mereranna tegevus vaidlusalusel osanike koosolekul, kus ta esines osanikuna üksinda, sellest hagejale teatamata. Eeltoodud põhjendustel leidis maakohus, et hagi kostja osanike 18.12.2006 koosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks kuulub rahuldamisele koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kostja poolt viidatud PKS § 14 ja § 17 ning AÕS § 70 ja

§ 71 ei võimalda kohaldamisele kuuluvat äriseadustikku teisiti tõlgendada. Koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tunnustamise tõttu puudub vajadus nende kehtetuks tunnistamiseks (alternatiivse nõude lahendamiseks). Kooskõlas ÄS § 184 lg-ga 2 valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Seega on ÄS § 184 lg-s 2 ette nähtud juhatuse liikme ameti tähtajalisuse nõue. ÄS § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud juhatuse liikme ametiaja pikkust. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes juhatuse liikme kohustused lõpevad tulenevalt ÄS § 184 lg-s 2 sätestatust. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Hageja väitel pikenesid tema kui juhatuse liikme volitused poolte vaikival kokkuleppel VÕS § 20 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 4 alusel. VÕS § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 lg-s 4. Hageja kui kostja juhatuse liikme volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõenditega (dokumendid, millele hageja juhatuse liikmena alla kirjutas – tl 27, 43) ning 12.12.2006 osanike koosoleku otsusega ja selle alusel esitatud kandeavaldusega, millest nähtuvalt oli hageja kostja juhatuse liige, kuna alles 18.12.2006 koosolekul otsustati ta juhatusest tagasi kutsuda. Seisukohta, et juhatuse liikme ametiaega võib lugeda asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks, kinnitab Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-39-05 punkt 17. Kostja kolmandale juhatuse liikmele saadetud elektronkirjal (tl 129), milles hageja tunnistab volituste puudumist kostja juhatuse liikmena, ei ole kohtu arvates sellist kaalu, et hageja kui juhatuse liikme volitused tuleks lugeda lõppenuks. Ülalmärgitud põhjendustel kuulub rahuldamisele hageja nõue tuvastada tema kui OÜ Rehviekspert juhatuse liikme volituste pikenemine kuni 02.02.2008. Seoses hagi rahuldamisega jättis kohus vastuhagi rahuldamata, kuna hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Kaebuse kohaselt ei ole kaevatav otsus TsMS § 436 lg 1 tähenduses seaduslik ega põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kostja väidetele sisulise hinnangu andmata jätmisega jättis Harju Maakohus analüüsimata ka vastavad kostja poolt esitatud tõendid. Esimese astme kohus on rikkunud menetlusõiguse normi, jättes otsuse põhjendamata ja tõendid hindamata. Kui kohus leidis, et kostja esitatud väited ja tõendid ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, oleks ta pidanud seda otsuses selgesõnaliselt märkima. Maakohus ei ole kaevatavas otsuses vähemalgi määral analüüsinud poolte väiteid selle kohta, kas Merle Mererand on käsitletav OÜ Rehviekspert osa ühise omanikuna, millest sõltub, kas Merle Mererand kanti osanike nimekirja õiguspäraselt. ÄS § 165 lg 1 kolmas lause näeb ette, et osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Kostja hinnangul on tegemist tavapärase eraõigusliku nõudega. Äriseadustik ega ükski teine õigusakt ei näe ette osanike nimekirja osa ühise kuuluvuse kohta kande tegemise eeldusena teise ühisomaniku nõusolekut. Merle Mererand kanti kostja osanike nimekirja kooskõlas seaduse ja kostja põhikirja nõuetega.

Vastuolus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatuga on kaevatava kohtuotsuse põhjendused ebaselged. Kohus on tunnustanud OÜ Rehviekspert osanike 18.12.2006 üldkoosoleku otsuste tühisust ÄS § 1721 ja § 1771 lg 1 alusel, kuna rikuti osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Samas ei ole kohus üheselt märkinud, millisel konkreetsel alusel on hageja suhtes osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Kohus on märkinud, et hagejale ei ole koosoleku kokkukutsumise teadet kätte toimetatud, ning on esitanud deklaratiivselt äriseadustiku ja kostja põhikirja sätteid, kuid ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise põhjusena otseselt välja toonud hagejale kutse kättetoimetamata jätmist. Kohus ei hinnanud kostja väiteid selle kohta, et osanike 18.12.2006 üldkoosoleku kokkukutsumise teated on kätte toimetatud Merle Mererannale kui osa ühisele omanikule kooskõlas seaduse ja kostja põhikirjaga. Osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsused on kehtivad, kuna Merle Mererannal oli ÄS § 165 lg-st 3 tulenevalt ühisesse omandisse kuuluva osa omanike esindusõigus ja sellest tulenevalt õigus osanike koosolekul hageja nimel hääletada. ÄS § 165 lg 3 kohaselt, kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes. Asjaolu, et hageja oli varem osaga seotud õigusi teostanud, ei anna alust pidada teda ÄS § 165 lg-s 3 nimetatud ühiste omanike esindajaks, kuivõrd osaühingule ei ole sellisest omanike kokkuleppest teatatud. Isegi juhul, kui 18.12.2006 osanike koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei ole koosoleku otsused ÄS §-st 1721 tulenevalt tühised, sest koosolekul oli esindatud 100 % osadega määratud häältest. Apellant ei ole nõus õigusliku hinnanguga, mille Harju Maakohus andis otsuses hageja volituste pikenemisele kostja juhatuse liikmena. Kohtu vastav järeldus on vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga. ÄS § 184 lg-st 2 tulenevalt lõpevad osaühingu juhatuse liikme volitused automaatselt pärast kolmeaastase ametiaja lõppemist. Hageja volitused kostja juhatuse liikmena on lõppenud vastavalt seadusele. ÄS § 184 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise kohta tuleb vastu võtta osanike otsus ning esitada see viivitamata äriregistri pidajale. Järelikult ei saa osaühingu juhatuse liikme ametiaeg ja volitused pikeneda vaikival kokkuleppel osanikega ning osanikel ei ole seadusest tulenevalt lubatud tegudega aktsepteerida juhatuse liikmete esindust pärast nende volituste lõppemist. Riigikohus on jõudnud tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 järeldusele, et ÄS § 184 lg-st 2 tulenevalt lõpevad osaühingu juhatuse liikme kohustused hiljemalt kolme aasta möödudes tema ametisse nimetamisest ning seda ei ole vaja osanike otsusega eraldi vormistada. Maakohus jättis ebaõigesti tõendina arvestamata hageja tahteavalduse 19.01.2007 elektronkirjas, milles nimetatu võttis omaks juhatuse liikme volituste puudumise. Tõendeid oleks tulnud hinnata kogumis ning osanike koosoleku otsuse ja hageja tahteavalduse põhjal tuvastada hageja volituste lõppemine. Kostja osanikud Andres Mägi ja Merle Mererand ei ole soovinud heaks kiita hageja juhatuse liikme volituste pikenemist, vaid on avaldanud tahet kutsuda hageja juhatusest tagasi, et välistada hageja poolt edasine kahju tekitamine osaühingule. Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta on deklaratiivne, kuid seda ära kasutades on hageja teinud kostja nimel osanike tahtega vastuolus tehinguid. Hageja on võõrandanud 2007. a suvel OÜ Rehviekspert ettevõtte ja põhjustanud kostja aktiivse majandustegevuse lõppemise. Eeltooduga on hageja rikkunud käesolevas tsiviilasjas 05.01.2007 tehtud hagi tagamise määrust, millega kostja juhatusel oli keelatud igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute, toimingute ja väljamaksete tegemine. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kaebuse rahuldamise ja Harju Maakohtu otsuse tühistamise korral OÜ Rehviekspert osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise osas palub hageja alternatiivselt tunnistada nimetatud otsused kehtetuks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb see jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 kohaselt muutmata ning kaebus rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Maakohus ei rikkunud otsuse langetamisel menetlusõiguse norme ega jätnud analüüsimata väite selle kohta, et Merle Mererand on OÜ Rehviekspert osa ühisomanik, millest võiksid tuleneda kostja seisukohta toetavad järeldused. Kolleegium nõustub apellandiga, et käesoleva vaidluse üheks põhiküsimuseks on asjaolu, kas Merle Mererand kanti osanike nimekirja õiguspäraselt, kuid sellest tuletatud edasine käsitlus ei ole õige. Apellant tõlgendab äriseadustiku vastavaid norme meelevaldselt. Merle Mereranna käsitlemisest äriühingu osa ühisomanikuna ei sõltu tema osanike nimekirja kandmise õiguspärasus. Sellekohase seose rõhutamine ei ole antud juhul asjakohane. Maakohus leidis õigesti, et sõltumata asjaolust, kas äriühingu osa on abikaasade ühisomandis või mitte, ei saa osanikuna nimekirja kantud isikut tema teadmata ja nõusolekuta asendada tema abikaasaga. Asja materjalist nähtuvalt oli 267 000 kroonise osa (2/3 osakapitalist) omanikuna kuni 17.11.2006 osanike nimekirja kantud Raivo Mererand. Ka juhul, kui nimetatud osa oli Raivo Mereranna ja Merle Mereranna kui abikaasade ühisomandis, oli Raivo Mereranna nimekirja kandmine ja tema kaudu osaga seotud (osaniku) õiguste teostamine igati kooskõlas äriseadustikust tuleneva põhimõttega. ÄS § 165 lg 1 kohaselt kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Nimetatud sättest tulenevalt eeldab mitmele isikule ühiselt kuuluva osaga seotud õiguste ühine teostamine osa ühisest kuuluvusest osaühingule teatamist, seega ka selles osas üksnes ühist tegutsemist. Nimekirja kandmine eeldab seega osa omanike omavaheliste suhete korraldamist – ühist tahteavaldust – või sundtäidetava lahendi olemasolu. Viidatud sätte mõtteks ei ole võimaldada osanikuna nimekirja kantud isiku abikaasal asuda selle isiku teadmata teostama väidetavast ühisomandist tulenevaid õigusi. Abikaasade vahelist varalist vaidlust ei ole äriühingul võimalik lahendada. Maakohus tuvastas nimetatud asjaolu õigesti ning leidis, et koosoleku kokkukutsumise teate kättetoimetamine osaniku abikaasale ning viimase osalemine koosolekul ei ole hinnatav kostja soovitud viisil. Ühe ühisomaniku teise asemel osanike nimekirja kandmine toimub ÄS § 165 lg 1 kohaselt kas nende isikute (abikaasade) kokkuleppel või selle isiku nõudel kohtuotsuse alusel. Teistsugust tõlgendust ei ole nimetatud sättele võimalik anda. Apellandi tõlgendus ÄS § 165 lg-le 3 ja sellest tuletatud järeldus Merle Meraranna õiguste kohta ei ole õige. Sõltumata äriühingu osa kuuluvusest Raivo Mereranna ja tema abikaasade ühisvara hulka, tegutses osaniku õigustes (seega ka ühisomanike esindajana) Raivo Mererand. Seetõttu ei olnud OÜ-l Rehviekspert alust käsitleda Merle Mereranda äriühingu osanikuna, mistõttu ei ole õiged kaebuse väited selle kohta, nagu oleks Merle Mererand kantud osanike nimekirja kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Kaevatava kohtuotsuse vastav põhjendus on piisavalt selge ja ühemõtteline. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolust järelduvalt, nagu otsuses ka selgesõnaliselt märgitakse, on OÜ Rehviekspert osanike 18.12.2006 koosoleku kokkukutsumisel rikutud selleks ettenähtud korda. Ka hageja teise nõude osas on maakohtu seisukoht õige. Hageja volitus juhatuse liikmena tekkis tema valimisest 02.02.1999, kehtides seega kuni 02.02.2002. Pooltevahelises praktikas väljakujunenud tava kohaselt pikenes hageja vastav volitus igakordselt ÄS § 184 lg 2 järgi kolme aasta võrra. Praegusel juhul kehtib volitus, mille tähtaega võib lugeda alanuks 02.02.2005 ning mille kolmeaastane tähtaeg lõpeb 02.02.2008. Volituste pikenemist on vaikimisi aktsepteeritud. Äriühing on kuni 2006. a lõpuni tegutsenud 1999. a valitud juhatuse liikmete kaudu. Apellandi hinnang

esindusõiguse lõppemisele ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kohus ei tõlgendanud ÄS § 184 lg-t 2 ebaõigesti kui leidis, et juhatuse liikme ametiaeg ei lõppenud kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest. Tegemist ei ole isiku tahte vastase juhatuse liikmeks määramisega, mistõttu tuginemine vastavale Riigikohtu seisukohale ei ole õige. Hageja volitused on tema tahte kohaselt ja vaikimisi kokkuleppel osanikega pikenenud kuni 02.02.2008. Juhatuse liikmeks olemine äriühingus on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Viidatud suhtes lepivad pooled kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Kuna juhatuse liikme õigussuhtele osaühinguga kohaldatakse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid, kehtivad juhatuse liikme ametiaja lõppemise kohta ka käsunduslepingu lõppemist puudutavad sätted. Õige on apellandi väide selle kohta, et juhatuse liikme ametiaeg võib lõppeda ka osanike otsuseta ja registrikandeta (nii on ÄS § 203 lg 1 p 2 kohaselt osaühingu sundlõpetamise aluseks asjaolu, et juhatuse volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud). Kuid antud juhul ei ole sellist olukorda tekkinud. Sõltumata asjaolust, et juhatuse liikme kolmeaastane tähtaeg on möödunud, on kostja juhatuse liikmed osanike vaikival heakskiidul tegevust jätkanud. Maakohus viitas õigesti VÕS § 20 lg-le 2 ja TsÜS § 68 lg-le 4, mille kohaselt võib vaikimist, kui see tuleneb pooltevahelisest praktikast, lugeda tahteavalduseks. Kui juhatuse liikmeks olev isik, vaatamata tema ametisse nimetamise ajast kolme aasta möödumisele, jätkab faktilist tegutsemist juhatuse liikmena ega ole ametist tagasi kutsutud, võib vastavate asjaolude tuvastamisel lugeda tema ametiaeg vaikimisi kokkuleppel osanikega pikenenuks. Sama seisukohta on oma lahendis nr 3-2-1-39-05 väljendanud ka Riigikohus. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Ü. Jänes

M. Klaar

U. Reinola

Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 29.10.2008 otsusega nr. 3-2-1-74-08. Riigikohtu 29.10.2008 otsus

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.